) § 416 lg 2). Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (
Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtuotsuse põhjendused Tulenevalt
lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. 2
lg 2 loetakse saaja poolt kohtumenetluses avaldatud sidevahendi andmeid kasutades saadetud menetlusdokument saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtajaks ega ka hiljem hagile vastust saatnud.
Kohtuotsuse tegemise õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida , et võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel pärast lepingu lõppemist sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 30 eurot, seejuures esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest kuni 15 eurot ja kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kohus on seisukohal, et hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses on võimalik hagi rahuldamine tagaseljaotsusega osaliselt. Kohus mõistab välja viivise kuni hagi esitamiseni, võttes aluseks seadusjärgse viivisemäära, s.o 8 % aastas ehk 0,022 % päevas, kuivõrd hagiavaldusest ei nähtu, et pooled oleksid lepingu sõlmimisel kokku leppinud kõrgema viivise määra. Hagiavalduses on märgitud, et kuni hagi esitamiseni on kostja olnud arve tasumisega viivituses 146 päeva. Lisanduva viivise väljamõistmist
Lisaks sellele ei ole õiguslikult põhjendatud VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitise väljamõistmine 30 eurot ületavas ulatuses. Menetluskulude jaotus
lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt
lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Tulenevalt
Hageja on kohtule esitanud taotluse kostjalt menetluskuludena hagi ja maksekäsu kiirmenetluse avalduste esitamisel tasutud riigilõivude, kokku 100 eurot ja hageja õigusabikulude, summas 270 eurot väljamõistmiseks ja võla eelneva sissenõudmiskulu hüvitamist 40 euro ulatuses. Riigilõivu tasumist tõendavad maksekorraldused (tl.23,25 ning maksekäsu kiirmenetluse avaldus (tl.2). Tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabiteenust maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamise näol ajakuluga 2,5 tundi ning kirjavahetuseks kohtuga hagimenetluses 0,5 tundi kokkulepitud tunnihinnaga 90 eurot (käibemaksuta).
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalikud. Kuigi hageja esindaja ei ole osundanud, mille alusel ta nõuab võla eelneva sissenõudmiskulu hüvitamist normipõhise tariifi – 40 eurot alusel, eeldab kohus, et tegemist on VÕS § 1131 lõikes 1 sätestatud sissenõudmiskuluga. Osundatud paragrahvi 4.lõikest tulenevalt ei kohaldata seda paragrahvi tarbijast võlgnikule, sissenõudmiskulude hüvitamine tarbija poolt on reguleeritud VÕS §-s 1132. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista (100 + 270) eurot. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt
lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.