RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis 1174924
- november 2017 Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Hannes Kiris ja Peeter Roosma Kohtuasi Kahtlustatava H. K. vara arestimine Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
- juuni
- a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik H. K. kaitsja vandeadvokaat Jaak Siim Teised määruskaebemenetluse Prokuratuur (esindaja Riigiprokuratuuri juhtiv riigiprokurör pooled Steven-Hristo Evestus) Asja läbivaatamise kuupäev ja
- oktoober 2017, kirjalik menetlus viis RESOLUTSIOON
- Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
- juuni
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
- Arvata menetluskulude hulka H. K. valitud kaitsjale määruskaebemenetluses makstud tasu 1115 eurot 40 senti. Riigikohtus toimunud ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Prokuratuuri arestimistaotlus
- Riigiprokuratuur esitas
- mail 2017 Harju Maakohtule kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 142 lg 1 alusel taotluse arestida karistusseadustiku (KarS) § 394 lg 6 ja § 832 alusel kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks H. K. sularaha summas 108 150 eurot. Taotlust põhjendati järgmiselt.
- H. K-le esitati kahtlustus KarS § 394 lg 2 p 3 alusel suures ulatuses rahapesu toimepanemises. Kahtlustuse kohaselt H. K. valdas, kandis üle, kasutas ja muundas vähemalt
- jaanuarist 2012 kuni
- juunini 2013 kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara kokku summas 3 557 574,80 eurot, eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu, tõelist olemust, tegelikku kasusaajat ning omandiõigust. Soome Vabariigi Helsingi Linnakohtu
- jaanuari
- a otsusega on tuvastatud, et H. K. on vähemalt ajavahemikul
- oktoobrist 2011 kuni
- septembrini 2012 toime pannud laenuandjakuriteo, mis seisneb selles, et tema tegeles sel perioodil Soomes registreeritud äriühingute 1 Oy, 2 Oy, 3 Oy, 4 Oy, 5 Oy (praegune 6 Oy) ning teises Euroopa majanduspiirkonda kuuluvas riigis registreeritud firmade 7 OÜ, 5 OÜ, 8 OÜ, 9 Ltd ja/või 10 Ltd juhatuse liikmena või firmade tegeliku otsustusõiguse omajana ilma nõutava registreeringuta tarbimislaenude ehk nn kiirlaenude väljastamisega. Kokku laekus Soomes toimepandud laenuandjakuriteo tulemusel
- jaanuarist 2012 1-17-4924 kuni
- juunini 2013 H. K. kontrolli all tegutsenud äriühingute Eesti pangakontodele kuritegelikku tulu summas 3 557 574,80 eurot.
- Nimetatud rahalisi vahendeid kasutas H. K. nii iseenda kui tema kontrolli all tegutsevate äriühingute (8 OÜ, 5 OÜ, 11 OÜ, OÜ 7, 12 OÜ, hilisema nimega 13 OÜ, 14 OÜ, 15 OÜ, hilisema nimega 16 OÜ, 17 OÜ, hilisem 18 OÜ, 10 Ltd, 9 Ltd, 19 OÜ, GP 6 OY, 1 OY) pangakontodel erinevate majanduslikult põhjendamatute omavaheliste pangaülekannete tegemiseks, mille eesmärgiks oli nende rahaliste vahendite päritolu ja kasusaaja varjamine. Alates
- jaanuarist 2012 kuni
- juunini 2013 on nii H. K. enda kui ka tema kontrolli all tegutsevate äriühingute erinevate pangakontode vahel teostatud suuremahulisi edasi-tagasi ülekandeid kokku 661 korral ehk enam kui 22 miljoni euro väärtuses.
- Eelmärgitud isikute grupi pangakontodel oli
- jaanuarist 2012 kuni
- juunini 2013 kontoraha, mis pärines nii legaalsetest kui kuritegelikest allikatest kokku 5 999 323,05 euro väärtuses. Isikute grupil oli legaalset kontoraha eelmärgitud perioodil 2 441 748,25 euro väärtuses. Kulutusi tuvastati isikute grupil 4 580 982,86 euro väärtuses ning varasid soetati 1 228 333,34 euro väärtuses. Seega kasutas isikute grupp igapäevakulutuste tegemiseks ja vara soetamiseks olulises osas kuritegelikust tegevusest pärit rahalisi vahendeid.
- Menetluse raames kogutud teave annab aluse seisukohaks, et
- aastal läbiotsimistel leitud ja ära võetud sularaha summas 108 150 eurot kuulub H. K-le. Kõnealune rahasumma oli eelnevalt arestitud Harju Maakohtu
- juuni
- a määrusega Euroopa arestimismääruse täitmiseks Soome kriminaalmenetluses, kuid Soome Vabariigi Helsingi Linnakohus on tühistanud arestimise konfiskeerimise tagamiseks
- jaanuari
- a otsusega, mis jõustus
- mail
- Vaatamata sellele tuleb arvestada H. K. legaalsete sissetulekute, kulutuste ja varalise seisu erinevust
- jaanuarist 2012 kuni
- juunini 2013 kogusummas 318 364,68 eurot. Sularaha väärtuses 108 150 eurot võib seetõttu pärineda H. K. tuvastamata kuritegude toimepanemisest. Ülejäänud osas on tehtud isiklikke kulutusi eelduslikult kuritegelike vahendite arvelt, s.o 210 214,68 euro ulatuses. Vara arestimine on vajalik tagamaks, et kõnealust vara ei kantaks edasi ning oleks tagatud laiendatud konfiskeerimise võimalikkus. Maakohtu määrus
- Harju Maakohtu
- mai
- a määrusega arestiti H. K. vara, s.o sularaha summas 108 150 eurot. Maakohus märkis järgmist.
- H. K-le KarS § 394 lg 2 p 3 alusel esitatud kahtlustus on põhjendatud. Soome Vabariigi Helsingi Linnakohtu
- jaanuari
- a otsusega tuvastati, et H. K. on vähemalt
- oktoobrist 2011 kuni
- septembrini 2012 toime pannud laenuandjakuriteo Soome Vabariigi laenuandjate registreerimise seaduse § 13 järgi. Otsuse kohaselt on H. K. mitmete äriühingute juhatuse liikmena või firmade tegeliku otsustusõiguse omajana tegelenud tahtlikult kiirlaenude pakkumisega Soome klientidele ilma registreerimiseta laenuandjate registris. Kiirlaenude andmiseks kasutati 20 Oy ja 21 AB tasulise tekstisõnumi teenuseid. 20 Oy ja 21 AB kandsid
- jaanuarist 2012 kuni
- juunini 2013 H. K. kontrolli all olevatele 7 OÜle, 8 OÜ-le ja 5 OÜ-le 2 408 284,80 eurot. Samuti nähtub Helsingi Linnakohtu otsusest, et Soomes ebaseadusliku laenuandmisega teenitud kuritegelik tulu on Soome äriühingu 2 Oy pangakontodelt
- jaanuarist 2012 kuni
- juunini 2013 üle kantud H. K. kontrolli all olevate äriühingute 12 OÜ, 8 OÜ ja 14 OÜ pangakontodele summas 1 149 290 eurot.
- H. K. kontrolli all olevate äriühingute pangakontode vaatlusprotokollidest nähtub, et pangakontode peamiseks sissetulekuks on kuritegelikust tegevusest pärit rahalised vahendid või siis teistelt H. K. kontrolli all tegutsevate äriühingute pangakontodelt tehtud ülekanded. 2
(8)2 1-17-4924
- jaanuarist 2012 kuni
- juunini 2013 on H. K. enda erinevatel kontodel ja tema kontrolli all tegutsevate äriühingute kontodel tehtud suuremahulisi edasi-tagasi ülekandeid 661 korral enam kui 22 miljoni euro väärtuses. Vaatlusprotokollides sedastatu annab aluse kahtluseks, et äriühingud kasutasid oma igapäevaste kulutuste tegemiseks ja vara soetamiseks olulises osas kuritegelikust tegevusest pärit raha.
- Kriminaalasjas kogutud teave annab aluse arvata, et arestitud 108 150 eurot kuulub H. K-le ja võib pärineda kuritegude toimepanemisest. H. K. varalist seisu kajastava vaatlusprotokolli kohaselt tuvastati tema legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra vahe
- jaanuarist 2012 kuni
- juunini 2013 summas 318 364,68 eurot. Seega on sularaha arestimine võimaliku hilisema vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks KarS § 832 alusel põhjendatud. Määruskaebus
- Maakohtu määruse peale esitas kaebuse H. K. kaitsja vandeadvokaat Jaak Siim, kes taotles maakohtu määruse tühistamist. Ringkonnakohtu määrus
- Tallinna Ringkonnakohtu
- juuni
- a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused on järgmised.
- H. K-le KarS § 394 lg 2 p 3 alusel esitatud kahtlustus on põhjendatud. Rahapesukahtlusest ajendatud menetlustoimingute tegemiseks ei ole nõutav isiku süüditunnistamine eelkuriteos. Helsingi Linnakohtu
- jaanuari
- a otsuse kohaselt mõisteti H. K. õigeks laenuandjakuriteos, sest see kuritegu oli kohtuotsuse tegemise ajaks aegunud. Samas on otsusega üheselt tuvastatud kuriteosündmus ehk H. K. ja tema kontrolli all olnud äriühingute laenuandjakuriteo toimepanemine.
- H. K. suhtes ei toimunud Soomes rahapesuga seotud kriminaalmenetlust, mistõttu ei ole tegemist ne bis in idem-põhimõtte rikkumisega. Laenuandjakuritegu seisnes Helsingi Linnakohtu
- jaanuari
- a otsuse kohaselt selles, et H. K. kontrolli all olevad firmad andsid tarbijatele ilma vastava registreeringuta kiirlaene. Eestis toimuva kriminaalmenetluse esemeks on aga rahapesu, s.o Soomest laenuandjakuriteo tulemusena H. K. kontrolli all olnud firmadele laekunud rahaga majanduslikult põhjendamatute tehingute tegemine, varjamaks nende rahaliste vahendite kuritegelikku päritolu. Seda, et rahapesu ja selle eelkuriteo korral ei saa rääkida topeltkaristatavuse keelu rikkumisest, kinnitab ka Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr
- Rahapesu kui kuriteo kahtlustust ei väära asjaolu, et Helsingi Linnakohtu
- jaanuari
- a otsuses leiti, et laenuandmiskuriteoga saadud konfiskeerimisele kuuluvat kasu ei ole võimalik kindlaks teha. Tegemist oli konfiskeerimisküsimuse lahendamisega ja asjaolu, et ei ole täidetud Soome seadustes ettenähtud konfiskeerimise tingimused, ei tähenda, et puudub kuriteosündmusena rahapesu eelkuritegu. Lisaks tõdeti Helsingi Linnakohtu kõnealuses otsuses, et rahalised vahendid on läinud üle H. K. kontrolli all olnud Soome äriühingu (2 Oy) pangakontodelt Soome ja Eesti äriühingutele. Samuti tegi 20 Oy ülekandeid Eesti äriühingutele.
- Vaatlusprotokolli kohaselt on
- jaanuarist kuni
- aprillini 2012 20 Oy ja 21 AB pangakontodelt SMS teenustasudena kokku kantud üle 2 384 384,80 euro H. K. kontrolli all olevatele 7 OÜ-le, 8 OÜ-le ja 5 OÜ-le. Helsingi Linnakohtu
- jaanuari
- a otsusega on tuvastatud, et sel perioodil oli laenuandjakuritegu toime pandud. Samuti nähtub vaatlusprotokollist, et H. K. kontrolli all olnud 2 Oy kontodelt laekus
- jaanuarist kuni
- aprillini
- a 319 500 eurot H. K. kontrolli all olevale 8 OÜ-le. Seega tehti kuriteosündmuse ajal vastavaid 3
(8)3 1-17-4924 ülekandeid vähemalt summas 2 703 884,80 eurot. Eelmärgitud vaatlusprotokollist nähtuvalt toimusid ka
- maist 2012 kuni
- veebruarini 2013 2 Oy pangakontodelt ülekanded H. K. kontrolli all olevatele äriühingutele, summades 711 000 eurot ja 118 790 eurot.
- Vaatlusprotokollidest tuleneb, et H. K. ja tema kontrolli all olevate äriühingute vahel on tehtud suuremahulisi ja tihedaid toiminguid varaga, ja võib eeldada, et neil ei olnud reaalset majanduslikku sisu. Edasi-tagasi on toimunud ülekandeid kontode vahel 661 korral ja 22 miljoni euro väärtuses. Olulisi muutusi isikute varalises seisus need kaasa ei toonud. Selgitused olid üldsõnalised (ülekanne, laen). Majandusliku sisuta ülekannete tegemine H. K. ja tema kontrolli all olevate firmade vahel võib kujutada varjamis- või moondamistegevust kui KarS § 394 koosseisutegu.
- Hinnates erinevust H. K. legaalse sissetuleku, varalise seisu ja kulutuste vahel, on kahtlus, et läbiotsimisel äravõetud sularaha pärineb kuritegevusest. Prokuratuur on näidanud piisavalt konkreetseid asjaolusid, mis võimaldavad käsitada arestitavat sularaha H. K. varana. Sularaha võeti ära H. K. valdusest. Kuigi väidetakse, et hoiulaekast äravõetud sularaha puhul on tegemist H. K.
- a saadud dividendituluga, nähtub tema
- a kuni
- aprilli
- a pangakonto väljavõttest, et ta ei ole kõnesolevas summas sularaha välja võtnud. Sularaha legaalset päritolu ei tõenda ka
- a lõpus 20 Oy-lt 8 OÜ-le tehtud ülekanne, sest see jääb eelkuriteo toimepanemise aega. 2400 euro kuulumist A-le ei kinnita asjaolu, et summa oli suurtes kupüürides, sest A pangakonto väljavõtte kohaselt ei ole ta oma töötasu sellistes summades sularahana välja võtnud. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kaitsja määruskaebus
- Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse H. K. kaitsja vandeadvokaat J. Siim, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja vara arestimise taotluse rahuldamata jätmist. Kaitsja seisukohad on järgmised.
- Eitada tuleb eelkuriteo kui rahapesu koosseisulise tunnuse olemasolu. Ringkonnakohus on alusetult leidnud, et põhjendatud kuriteokahtlust kinnitab Soome Vabariigi Helsingi Linnakohtu
- jaanuari
- a otsus. Osutatud kohtuotsusest nähtub, et H. K. mõisteti õigeks kõigis kolmes talle esitatud süüdistuses: registrikandega seotud kuriteos, turunduskuriteos ja laenuandjakuriteos. Õigeksmõistev kohtuotsus on jõustunud. Sellega peab kaasnema õiguskindlus ja -rahu. Ne bis in idem-põhimõttest lähtudes ei ole lubatav Eestis menetletavas rahapesu kriminaalasjas lugeda eelkuriteoks neid tegusid, mille osas Soome kohus on teinud õigeksmõistva otsuse. Seega ei ole asjakohane ka viide Riigikohtu otsusele kriminaalasjas nr
- Vastupidine seisukoht oleks vastuolus põhiseaduse (PS) § 23 lgga 3 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni
- lisaprotokolli artikliga
- Euroopa Inimõiguste Kohus on asunud seisukohale, et ne bis in idem-põhimõte keelab isiku suhtes teistkordse menetluse läbiviimise juhul, kui see menetlus käsitleb samu või sisuliselt samu faktilisi asjaolusid (vt
- veebruari
- a otsus Sergey Zolotukhin vs Venemaa). KarS § 394 lg 2 ps 3 sätestatud kuriteo toimepanemisest saaks rääkida vaid juhul, kui tuvastatud oleks süüdistatava poolt laenuandjakuriteo toimepanemine. Kuna välisriigis on tehtud eelkuriteo osas õigeksmõistev otsus, rikuks H. K. korduvkaristamine ne bis in idem-põhimõtet. Eesti kriminaalmenetlus käsitleb valdavas osas samu faktilisi asjaolusid, mille osas on Soome kohus teinud H. K. suhtes kõigis süüdistuspunktides õigeksmõistva otsuse.
- Ringkonnakohus jättis tähelepanuta Euroopa Kohtu praktika, mille kohaselt peab õigusrahu ja kindlus saabuma ka siis, kui isiku suhtes tehakse teises riigis õigeksmõistev kohtuotsus süüstavate 4
(8)4 1-17-4924 tõendite puudumise või kuriteo aegumise tõttu (otsus asjas nr C467/04). Euroopa Kohus selgitas, et lepinguosaliste riikide karistusõigussüsteemides valitseb vastastikune usaldus ja iga nimetatud riik tunnustab teises riigis kehtiva karistusõiguse kohaldamist isegi siis, kui tema enda siseriikliku õiguse rakendamise tulemuseks oleks teistsugune kohtulahend. Seega on ne bis in idem-põhimõte kohaldatav ka juhul, kui teise riigi kohus on teinud isiku suhtes õigeksmõistva otsuse kuriteo aegumise tõttu ja kohtuotsus on jõustunud.
- Väär on ringkonnakohtu väide, nagu tuleneks Soome kohtuotsusest, et laenuandjakuriteo pani toime H. K. Kohtuotsuses on kirjas, et seda tegid äriühingud. Süütuse presumptsioonist lähtuvalt ei ole lubatud kuritegu inkrimineerida sama lahendiga õigeks mõistetud H. K-le. Juriidiline isik on iseseisev õigussubjekt, keda ei saa samastada selle osanikeks, aktsionärideks, liikmeteks või juhtivtöötajateks olevate füüsiliste isikutega. Samuti ei olnud äriühingute laenu andmine iseenesest ebaseaduslik.
- Helsingi Linnakohus ei asunud seisukohale, et laenuandjakuriteost oleks tekkinud konfiskeerimisele kuuluvat majanduslikku kasu. Riigiprokuratuur vabastas
- septembri
- a määrusega Soome Vabariigi kriminaalasjas Harju Maakohtu
- juuli
- a määrusega asjas nr 1145649 arestitud sularaha summas 108 500 eurot. Varem on osutatud sularaha arestitud kui juriidilise isiku vara.
- Soome kohtuotsuses on märgitud, et kindlat järeldust varade ülemineku kohta H. K. omandisse tõendite alusel või selle alusel, et H. K-l on nendes äriühingutes olnud otsustusõigus, teha ei ole võimalik. Kui kuritegeliku tegevuse tulemusena tulu saamine ei ole kindlaks tehtud, ei saa rääkida ka rahapesu toimepanemisest.
- Läbiotsimisel äravõetud sularaha 2400 eurot kuulub H. K. xxx A-le. Tegemist on tema töötasuga 7 OÜ-st.
- aastal teenis A 25 673,13 eurot, millest osa võttis ta välja sularahas. A pangakonto väljavõte
- jaanuarist 2011 kuni
- märtsini 2013 näitab, et ta on pangakontolt välja võtnud suurema summa, kui H. K. ja A ühisest elukohast ära võeti.
- Swedbank AS-i hoiulaekast äravõetud 105 750 eurot on legaalse päritoluga. Tegemist on Soome äriühingu 20 Oy-lt pärineva rahaga
- a oktoobris osutatud sõnumiteenuse eest, mis jääb väljapoole kahtlustuses märgitud rahapesu toimepanemise aega. Lisaks hoidis H. K. hoiulaekas dividenditulu. Prokuröri vastus
- Juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus palub jätta ringkonnakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Prokuröri põhjendused on järgmised.
- Prokuröri hinnangul ei ühti kriminaalmenetlusõiguse üldiste põhimõtetega kaitsja seisukoht, et Soome Vabariigi Helsingi Linnakohtu
- jaanuari
- a otsusel on tõendiväärtus üksnes resolutiivosa piires. KrMS § 63 lg 1 kohaselt on muu dokument tõendiks oma terviklikkuses ja KrMS §s 62 sätestatud tõendamiseseme asjaolusid puudutavas osas. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et maksumenetluses tehtud maksuotsus või halduskohtu otsus on tõendina kasutatav, samuti on seda piiratud ulatuses siseriikliku kriminaalasja menetlusdokumendid, sh süüdistusakt, kohtuotsus ja kohtuistungi protokoll. Ka on kriminaalasja kohtuotsus kasutatav tõendina rahapesu eelkuriteo tõendamisel.
- Rahapesukahtluse korral ei ole eelkuriteo tuvastamiseks nõutav süüdimõistmine selles kuriteos. Piisab üksnes kuriteosündmuse tuvastamisest. Soome Vabariigi Helsingi Linnakohtu 5
(8)5 1-17-4924
- jaanuari
- a otsusega tuvastati, et H. K. ja tema kontrolli all olnud äriühingud on vähemalt ajavahemikus
- oktoobrist 2011 kuni
- septembrini 2012 toime pannud laenuandjakuriteo. Rahapesu eelkuriteoks oleva kuriteosündmuse tuvastamise raames ei ole tähtis kuriteo etteheidetavus konkreetsele füüsilisele või juriidilisele isikule. Menetluse raames tuvastatud asjaolud on tinginud vara arestimise adressaadi muutumise ja arestitava vara kuuluvuse ümberhindamise kriminaalmenetluse kestel.
- Rahapesukuritegu puudutava kriminaalmenetluse raames ei anta hinnangut eelkuriteo ebaõigussisule ega kohaldata süüdistatava suhtes eelkuriteost tulenevaid karistusõiguslikke järelmeid, mistõttu ei ole tegemist ne bis in idem-põhimõtte rikkumisega. Isiku karistamine samaaegselt nii eelkuriteo kui ka selle kuriteoga saadud vara suhtes toime pandud rahapesu eest ei ole välistatud. Kuna määruskaebemenetlus on erikaebemenetlus, mille raames ei toimu kriminaalasja sisulist lahendamist, ei saa selle raames kujundada seisukohta ka kriminaalmenetlust (süüdistust) tervikuna puudutavas küsimuses, s.o ne bis in idem-põhimõtte rikkumise osas. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Kolleegiumi hinnangul ei anna määruskaebuses esitatud väited alust maa- ja ringkonnakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohtu põhjendused kuriteokahtluse ja vara arestimise aluse olemasolu kohta on piisavad. Käsitletud on ka kaitsja seisukohti seoses vara kuuluvuse ja legaalse päritoluga. Vastuseks kaitsja argumentidele selgitab kolleegium järgmist.
- Põhiseaduse § 23 lgs 3 sätestatud mitmekordse karistamise keelu põhimõte (ne bis in idempõhimõte) tähistab õiguskindluse ja materiaalse õigluse konfliktsituatsioonis esimese kasuks tehtavat valikut: kui kellegi teole on seadusjõustunud kohtuotsusega antud õiguslik hinnang, on õigusrahu huvides teo hilisem õiguslikult relevantne ümberhindamine keelatud isegi siis, kui varasem hinnang osutub õiguslikult valeks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- juuni
- a otsus kriminaalasjas nr 3115615, p 6). Selline põhimõte sisaldub ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni
- lisaprotokolli artiklis 4, Euroopa Liidu õiguse osaks olevas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 50 ja konventsioonis, millega rakendatakse
- juunil 1985 Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi vahel sõlmitud Schengeni lepingut nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta (edaspidi: Schengeni rakenduskonventsioon), täpsemalt selle artiklis
- Viimane on asjakohane olukorras, kus varasem kohtuotsus on tehtud teises Euroopa Liidu liikmesriigis.
- Riigikohus, juhindudes Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast, on selgitanud, et ne bis in idempõhimõte keelab isiku suhtes teistkordse menetluse läbiviimise juhul, kui see menetlus käsitleb samu või sisuliselt samu faktilisi asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- juuni
- a otsus kriminaalasjas nr 3115615, p 8; Euroopa Inimõiguste Kohtu
- veebruari
- a otsus asjas Sergey Zolotukhin vs. Venemaa). Ka Euroopa Kohus on Schengeni rakenduskonventsiooni artikli 54 tõlgendamisel asunud seisukohale, et ainsaks oluliseks kriteeriumiks on tegude sisulise samasuse tuvastamine, mida tuleb mõista konkreetselt omavahel ajaliselt, ruumiliselt ja esemeliselt lahutamatult seotud asjaolude kogumi esinemisena. Õiguslike kvalifikatsioonide erinevused liikmesriikides ei tohi takistada ne bis in idem-põhimõtte kohaldumist (vt Euroopa Kohtu
- märtsi
- a otsus asjas C436/04, Van Esbroeck, pd 31-36).
- Soome Vabariigi Helsingi Linnakohtu
- jaanuari
- a otsusest nähtuvalt tegi prokuratuur Soomes H. K-le etteheiteid kolmes süüdistuses: 1)
- aprillist kuni
- juulini 2011 toime pandud registri sissekannet puudutavas kuriteos, 2)
- jaanuarist 2010 kuni
- juunini 2012 toime pandud turunduskuriteos ja 3)
- oktoobrist 2011 kuni
- juunini 2013 toime pandud laenuandjakuriteos. Helsingi Linnakohtu selle otsusega mõisteti H. K. kõigis kolmes süüdistuses õigeks. Esimeses 6
(8)6 1-17-4924 süüdistuses loobus prokuratuur süüdistusest. Teise ja kolmanda süüdistuse sisuks oleva kuriteo (s.o turunduskuriteo ja laenuandjakuriteo) osas asus Helsingi Linnakohus seisukohale, et need on aegunud.
- Kaitsja viitab asjakohaselt Euroopa Kohtu
- septembri
- a otsusele asjas Gasparini jt, milles kohus käsitles Schengeni rakenduskonventsiooni artiklis 54 sätestatud ne bis in idempõhimõtet. Otsuses selgitati, et põhimõtte eesmärgiks on vältida olukorda, kus isik satub liikumisvabaduse kasutamisel mitme liikmesriigi territooriumil sama teo toimepanemise eest korduvalt kohtu alla. Kohus asus seisukohale, et kriminaalasjas tehtud otsus, millega süüdistatav mõistetakse kriminaalmenetluse aluseks oleva kuriteo aegumise tõttu lõplikult õigeks, tingib ne bis in idem-põhimõtte kohaldumise (vt otsus asjas nr C467/04, pd 27-28, 33). See tähendab, et H. K. süüditunnistamine Eestis läbiviidavas kriminaalmenetluses Helsingi Linnakohtu
- jaanuari
- a otsuses käsitletud faktilistest asjaoludest lähtuvalt oleks vastuolus ne bis in idem-põhimõttega.
- H. K. vara arestimist taotletakse kriminaalmenetluses, milles talle esitati kahtlustus KarS § 394 lg 2 p 3 alusel. Lühidalt kahtlustatakse H. K-d selles, et ta valdas, kandis üle, kasutas ja muundas
- jaanuarist 2012 kuni
- juunini 2013 Soomes laenuandjakuriteo tulemusena saadud vara kokku summas 3 557 574,80 eurot, eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu, tõelist olemust, tegelikku kasusaajat ning omandiõigust. Kahtlustuse kohaselt on
- jaanuarist 2012 kuni
- juunini 2013 H. K. enda erinevatel kontodel ja tema kontrolli all tegutsevate äriühingute kontodel teostatud suuremahulisi ja majanduslikult põhjendamatuid edasi-tagasi ülekandeid 661 korral, s.o enam kui 22 miljoni euro väärtuses. Helsingi Linnakohtu
- jaanuari
- a otsuses ei käsitleta H. K-le esitatud kahtlustuse faktilisi asjaolusid seoses Eestis toimunud majanduslikult põhjendamatute ülekannete tegemisega, mille (väidetavaks) eesmärgiks oli varjata rahaliste vahendite ebaseaduslikku päritolu. Seega ei saa kolleegiumi hinnangul praeguses menetlusetapis tõsikindlalt sedastada ne bis on idem-põhimõtte rikkumist. Vara arestimise menetluses (ja määruskaebemenetluses) ei toimu kriminaalasja sisulist lahendamist, vaid selle esemeks on kriminaalmenetluses tõusetunud üksikküsimuse lahendamine, täpsemalt kriminaalmenetlust tagava abinõu kohaldamise otsustamine. Lõplik otsustus selle kohta, kas ja millises ulatuses kattuvad Eestis läbiviidava kriminaalmenetluse esemeks olevad faktilised asjaolud Helsingi Linnakohtu
- jaanuari
- a õigeksmõistva otsuse aluseks olevate asjaoludega, ning kas tegemist on ne bis in idem-põhimõtte rikkumisega, tuleb anda H. K. süüküsimuse sisulise arutamise käigus.
- Kohtupraktikas on selgitatud, et isiku süüditunnistamine KarS § 394 alusel rahapesus eeldab, et kohus tuvastab kuritegeliku tegevuse (eelkuriteona käsitatava kuriteosündmuse). Eelkuritegu kujutab endast rahapesu koosseisulist tunnust, sest ilma eelkuriteota ei ole võimalik rahapesust KarS § 394 lg 1 mõttes kõneleda. Eelkuriteo kindlakstegemisel ei pea alati tuginema süüditunnistavale kohtuotsusele, vaid selle tuvastab rahapesuasja menetlev kohus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- juuni
- a otsus kriminaalasjas nr 3119414, p 170).
- Eeltoodud seisukohti kuriteosündmuse eelkuriteona tuvastamise kohta on rõhutatud aga isiku süüküsimust lahendades. Vara arestimise menetluses, kui otsustatakse kriminaalmenetluse tagamise abinõu kohaldamist, peab kohus tuvastama põhjendatud kuriteokahtluse, mis ei kujuta endast isiku süüküsimuse otsustamist. Kohus ei pea hindama tõendite lubatavust ja vara arestimise taotluses märgitu tõendatust sama põhjalikult, nagu see on nõutav kohtuliku arutamise raames süüdistatava süüküsimust lahendades. Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohus piisavalt põhjendanud kahtlust, et H. K. on toime pannud rahapesu. Maa- ja ringkonnakohus viitasid vaatlusprotokollidele, millest nähtub rahaliste vahendite liikumine
- jaanuarist 2012 kuni
- veebruarini 2013 Soomes registreeritud äriühingu 2 Oy pangakontolt 8 OÜ, 12 OÜ ja 14 OÜ pangakontodele summas 1 149 290 eurot. 20 Oy ja 21 AB pangakontodelt, kelle tasulist sõnumiteenust kiirlaenude andmiseks H. K. kahtlustuse kohaselt kasutas, laekus ajavahemikul
- jaanuarist kuni
- maini 2012 7 OÜ 7
(8)7 1-17-4924 pangakontole 1 535 057,44 eurot, 8 OÜ pangakontole 440 609,32 eurot ja 5 OÜ pangakontole 408 617,38 eurot. Vaatlusprotokollidest nähtub ka kahtlustuses nimetatud äriühingute omavahelisi suuremahulisi pangakonto ülekandeid. Maa- ja ringkonnakohus osutasid, et H. K. ja tema kontrolli all olevate äriühingute pangakontode vahel on tehtud edasi-tagasi tehinguid 661 korral, s.o 22 miljoni euro väärtuses. Seejuures ei toonud ülekanded kaasa olulisi muutusi isikute varade seisus. See annab aluse kahtluseks, et ülekannetel ei olnud tegelikku majanduslikku eesmärki, vaid need olid suunatud rahaliste vahendite päritolu varjamisele. Kohtupraktikas on aktsepteeritud rahapesu kriminaalasjades vara arestimist olukorras, kus hüpotees vara kuritegelikul teel saamise kohta on piisavalt põhjendatud vaatlusaluste toimingute taustal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- juuni
- a määrus kriminaalasjas nr 3114616, p 9). Kolleegiumi hinnangul võib seda kõnesolevas asjas jaatada.
- Küll aga soostub kolleegium kaitsjaga selles, et rahapesu eelkuritegu ei ole tõendatav õigeksmõistva kohtuotsusega. PS § 22 lgs 1 ja KrMS § 7 lgs 1 sätestatud süütuse presumptsiooni kohaselt ei käsitata kedagi kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Õigeksmõistvas kohtuotsuses, olgu see tehtud tõendite ebapiisavuse, kuriteo aegumise või mõnel muul põhjusel, ei tehta isikule karistusõiguslikku etteheidet. Vastupidi, õigeksmõistvas kohtuotsuses süüdistuse sisuks oleva etteheite tegemise võimalust eitatakse. Prokuröri vastuses viidatud kriminaalasjades on Riigikohus tõepoolest sedastanud, et ühe kriminaalasja menetlusdokumentide, sh süüdistusakti, kohtuotsuse ja kohtuistungi protokolli kasutamine tõendina teises kriminaalasjas – muu dokumendina KrMS § 63 lg 1 tähenduses – ei ole välistatud. Samas tõdes kolleegium seejuures, et nende dokumentidega saab tuvastada üksnes erineval ajal antud ütluste lahknemist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- veebruari
- a otsus kriminaalasjas nr 31110007, p 7;
- veebruari
- a otsus kriminaalasjas nr 3119807, p 7;
- detsembri
- a otsus kriminaalasjas nr 3119611, p 7.2). Seega on loetletud menetlusdokumente käsitatud tõenditena piiratud ulatuses. Kuigi
- juuni
- a otsuses kriminaalasjas nr 3119414 jaatati rahapesu eelkuriteo osas tuginemist varasemale süüditunnistavale kohtuotsusele (p 170), ei saa seda laiendada õigeksmõistvale lahendile.
- Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lgst 1 ja § 337 lg 1 pst 1 jätab Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
- H. K. kaitsja J. Siim esitas taotluse hüvitada H. K-le Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu 1115,40 eurot (sh käibemaks 185,90 eurot). Taotlusele lisatud spetsifikatsiooni kohaselt kulus kaitsjal Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse koostamisele 7 tundi 9 minutit. Osutatud õigusteenuse tunnihind on 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Kolleegium leiab, et taotluses märgitud summa on KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistliku suurusega ja seega käsitatav määruskaebemenetluse kuluna. Seega tuleb see KrMS § 187 lg 2 alusel arvata menetluskulude hulka. (allkirjastatud digitaalselt) 8
(8)8