← Eesti

3-14-51132/105

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2016, Tallinn Haldusasja number 3-14-51132 Haldusasi Tartu Ülikooli kaebus SA A

) § 28 lg 4 p-st 1 ja Euroopa Kohtu (EK) 15.01.2013 otsuse asjas nr T-54/11 p-st 41 tuleneb, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust ei saa kasutada turul olemasoleva eseme soetamiseks. Kaebaja oli valmis soetama kas uue või juba valmisoleva laeva. Vale hankemenetluse liigi valikuga on kaebaja jätnud täitmata piisava avalikustamise nõude ja sellega seoses tagamata konkurentsi efektiivse ärakasutamise. Kaebaja eelnevad avatud hankemenetlusena läbiviidud riigihanked näitavad, et turul oli konkurents olemas. Arvestades uurimisaluse eeldatavat maksumust, oleks tulnud läbi viia rahvusvaheline avatud hankemenetlus ja kõikide huvitatud isikute võrdse kohtlemise huvides avaldada sellekohane teade riigihangete registris ja Euroopa Liidu Väljaannete Talituses. Praegusel juhul edastas kaebaja hankedokumendid 10 potentsiaalsele pakkujale, kelle hulka kuulus 6 Eesti ja 4 välisriigi ettevõtet. Samuti avaldati hanketeade kaebaja veebilehel. Kaebaja seatud tarnetähtaeg 18 päeva välistas praktiliselt võimaluse osaleda hankemenetluses neil pakkujatel, kes oleksid olnud valmis tootma uue uurimisaluse. Kuna kaebaja on rikkunud hankereegleid, tuleb laeva soetamisega kaasnevaid abikõlblikke kulusid 25% võrra vähendada. 4. Kaebaja esitas otsuse peale 21.03.2014 vaide. 5. Haridus- ja teadusminister (vastustaja II) jättis 12.05.2014 käskkirjaga nr 217 vaide rahuldamata. 6. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse 20.02.2014 otsuse nr 26.15-3/539-50 osaliseks ja 12.05.2014 käskkirja nr 217 tervikuna tühistamiseks ning vastustaja I kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Kaebaja vaidlustas 20.02.2014 otsust osas, milles tema väljamaksetaotlus jäeti osaliselt rahuldamata ja toetus osaliselt välja maksmata ning 2

(16)3-14-51132 vähendati kulukohta „Spetsialiseeritud liiklusvahendi soetamise kulud“, projekti abikõlblikku kogumaksumust ja maksimaalselt antavat toetust. Põhjendused: 6.1.

§ 28

lg 4 p-st 1 ei tulene nõuet, et hanke ese peab olema toodetud alles pärast hankelepingu sõlmimist. Tegemist võib olla ka esemega, mis on toodetud enne hankelepingu sõlmimist ja on hankelepingu täitmise käigus hankija vajadustele ümber ehitatud. Selline ümberehitamine tuleb lugeda tootmiseks. Kaebaja soetatud laev ei ole masstoodang ja seda ei ole turult valmiskujul saada. Laev hangiti ja seda kasutatakse üksnes teadusuuringute tegemiseks. Ka Hannes Vask on leidnud, et soetatav laev pidi vastama 12 mereuuringute spetsiifilisele tingimusele ja tõenäoliselt ei ole sobivate parameetritega laeva järelturult võimalik soetada. Nimetatud laeva hankimine väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses vastab

§ 28lg 4 p-s 1 sätestatule.

Hankemenetluse liigi valikut tuleb hinnata hanke väljakuulutamise aja seisuga. Kaebaja ei teadnud ega pidanudki teadma, kuidas edukas pakkuja kavatseb hankelepingut täitma hakata. Seejuures tuleb arvestada, et reeglina on nö nullist asja valmistamine kallim kui baasmudeli ümberehitamine. Seega tähendaks ümberehituse keelamine raha ebaotstarbekat kasutamist. 6.

  1. Laeva ümberehituste maht ei oma tähtsust. Käesoleval juhul hõlmas ulatuslik ümberehitus nii elektrisüsteemi muutmist, diiselgeneraatori paigaldamist, sukeldumist võimaldava varustuse, tõstesüsteemi, merevee pumba jmt sisseehitamist. Sektori tavapärane tarnija ei oleks olnud võimeline hangitud teaduslaeva tarnima. 6.
  2. Ilma turu-uuringuta ei oleks kaebaja saanud veenduda, et tema soovitud laeva ei ole masstoodanguna turul olemas. Kuna kaks eelmist hanget teaduslaeva tarnimiseks ebaõnnestusid, teostaski kaebaja turu-uuringu ja vähendas miinimumnõudeid teaduslaeva võimsusele ja suurusele. See aga ei tähenda, et kaebaja oleks kirjeldanud konkreetset turul olemasolevat laeva. Samuti ei ole tõendatud, et pakkumuste esitamise tähtaeg oleks olnud ebarealistlik. 6.
  3. Lisaks

§ 28lg 4 p-s 1 toodule võib teaduslaeva hankida ka avatud hankemenetluse raames.

Kuna avatud hankemenetlused 130841 ja 134689 ei lõppenud teaduslaeva tarnimisega, otsustas kaebaja viia hanke 134127 läbi

§ 28lg 4 p 1 alusel.

Avatud hankemenetluse korraldamine ei näita, et riigihanget ei tohtinud

§ 28lg 4 p 1 alusel korraldada.

Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) ega riikliku järelevalve teostaja ei ole

alast rikkumist tuvastanud, samuti ei ole valdkonna ettevõtjad hankemenetlust vaidlustanud. Järelikult ei ole

-t rikutud. 6.

  1. Hannes Vaski arvamus ei ole kohane tõend rikkumise tuvastamiseks, sest Hannes Vask on ekspert merendusekspertiiside vallas, kuid on andnud hinnangu õiguslikele küsimustele. Ekspertarvamus on asjatundmatu, põhjendamata ja vastuoluline ning põhineb oletustel. Kuna ekspertiisi tellis ja selle eest tasus vastustaja I, siis ei ole ekspertarvamus erapooletu ja objektiivne. 6.
  2. Kalle Aegi ekspertarvamusega on tõendatud, et riigihanke 134127 dokumentides toodud tingimused eeldasid üksnes teaduslaeva hankimist ja hanke tulemusena tarnitud laev on toodetud üksnes

§ 28lg 4 p-s 1 toodud eesmärgil.

Kõnealune laev oli juba enne müüja Bell-Marine OÜ poolsete ümberehituste tegemist teaduslaev (seda näitavad nt ahtri tekipind, puhtavee paagi mahutavus, sukeldumisplatvorm, tualettruumi lahendus jne). Bell-Marine OÜ tegi kaebaja spetsiifilistest vajadustest lähtuvalt veel täiendavaid muudatusi enne laeva kaebajale võõrandamist (nt mootorite vahetus, ankurdussüsteemi ümberehitus jne). Ekspert leidis, et tegemist on eritellimusel toodetud laevaga, mis ei sarnane turul olemasoleva masstoodanguna toodetud laevaga. 3

(16)3-14-51132 6.
  1. Vastustaja I tugines toetuse vähendamise ulatuse kindlakstegemisel Vabariigi Valitsuse 22.12.2006 määruse nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“ (VV määrus nr 278) § 111 lg-le 1 ja lg 3 p-le
  2. Nimetatud normid reguleerivad toetuse tagasinõudmist, mitte vähendamist enne väljamaksmist. Seega puudus vastustajal I õiguslik alus ilma kaalutlemata ja põhjendamata toetuse vähendamiseks 25% ulatuses. VV määrus nr 278 on põhiseadusevastane, sest olulistes küsimustes regulatsiooni kehtestamise delegeerimine täitevvõimule on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 3 lg-ga
  3. 6.
  4. VV määruse nr 278 § 11 lg 1 järgi tulnuks otsus teha 45 kalendripäeva jooksul. Tähtaeg hakkas kulgema 15.10.2013 (Hannes Vaski arvamuse kuupäevale järgnev päev) ja lõppes 28.11.
  5. Otsus tehti 20.02.2014, seega 3 kuud hiljem. 6.
  6. VV määruse nr 278 nr 111 lg 1 lubab toetuse tagasi nõuda 25% ulatuses hankelepingu summast üksnes siis, kui rikkumise tulemusena tekkinud kahju suurust ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas. Otsuses ei ole selgitatud ega tõendatud, et kahju oleks üldse tekkinud ja et selle suuruse hindamine oleks võimatu või raskendatud. Vastustaja I ei ole tuvastanud, et mõni oluline potentsiaalne pakkuja jäi hankemenetlusest teavitamata ja seetõttu konkurents efektiivselt ära kasutamata. Kui avatud hankemenetlustes osales 5-6 pakkujat, siis vaidlusaluses hankes saatis kaebaja hankedokumendid 10 potentsiaalsele pakkujale. 6.
  7. Otsuses ei ole viidatud õigusnormile, mille alusel on leitud, et tegemist on abikõlbmatute kuludega. Seega on otsus kontrollimatu.
  8. Vastustaja I palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused: 7.
  9. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse näol on tegemist erandliku hankemenetlusega, mille kasutamine on lubatud üksnes konkreetsetel

-s sätestatud juhtudel – kui soovitavat hankeobjekti pole võimalik või on ebamõistlik turult hankida. Kuna erandliku hankemenetluse kasutamine on seotud suurema ohuga riigihanke üldpõhimõtete rikkumisele, tuleks hankemenetluse liigi valiku aluseid tõlgendada alati kitsendavalt ja täita olulist põhjendamiskohustust.

§ 28

lg 4 p 1 kohaldamisel omab otsustavat tähtsust hangitava asja tootmise, mitte kasutamise eesmärk. Juhul, kui ettevõtja toodab asju, mida mh on võimalik kasutada ka teadusuuringute, katsete, õppe- või arendustegevuse eesmärgil, ja pakub neil seejuures ka avatud turul, ei ole sellega veel täidetud

§ 28lg 4 p-s 1 nimetatud eeldus.

Sellise hankemenetluse liigi valikut õigustab turul uue asja hankimine. Hankija vajadustele kohandamine ei kvalifitseeru uue toote tootmise alla. 7.

  1. Kaebaja on pidanud varasemalt võimalikuks hankida laeva avatud hankemenetluse käigus. Hange 134689 ei nurjunud, vaid leping jäi võitja tõttu hiljem täitmata. Seega oli avatud hankemenetluse kaudu võimalik uurimisalust soetada ja turul oli huvitatud isikuid. Kaebaja on piiranud hankemenetlusel potentsiaalsete pakkujate ringi mh hankelepingu täitmise ebarealistliku tähtajaga. Kaebaja vastusest pakkumuse esitamisest huvitatud isiku küsimusele nähtub, et kaebaja hinnangul valitses veesõidukite turul arvestatav konkurents. Seetõttu jääb selgusetuks, mis põhjusel otsustas kaebaja potentsiaalsete pakkujate ringi piirata ja jätta avatud hankemenetluse läbi viimata. 7.
  2. Hanke 143127 tehnilist kirjeldust muudeti varasemate hankedokumentidega võrreldes, kusjuures muudeti soetatava aluse üldist kirjeldust, mõõtmeid, jõudlust ja varustatust. Eeltoodu võimaldab järeldada, et kaebaja on hankedokumentides kirjeldanud juba olemasolevat laeva. Seda kinnitab ka asjaolu, et kaebaja viis enne hankemenetlust läbi turu-uuringu ja määras hankelepingu täitmiseks ebarealistlikult lühikese tähtaja. 4

(16)3-14-51132 7.
  1. Laevu ei toodeta masstoodanguna, kuid laev ei ole ka toode, mida valmistatakse üksnes teadusuuringu, katsete või arendustegevuse eesmärgil. Vastustaja ei tuvastanud küll kaebaja soetatud laeva algse tootmise eesmärki, kuid kaebaja ei ole täpsustanud, milliseid kohandusi laevale tehti, mida ei oleks ükskõik milline laevandussektoris tegutsev tootja olnud suuteline täitma või lisanduvaid esemeid tarnima ja olemasolevale laevale paigaldama. 7.
  2. Vaidlustuste esitamata jätmine riigihankemenetluses ei mõjuta vastustaja õigust kontrollida struktuuritoetuste menetluse käigus hanke läbiviimise õiguspärasust. 7.
  3. Hannes Vaski ekspertarvamus kinnitas, et vaidlusaluse laeva näol on tegemist tavalise töölaevaga, millele pidi olema võimalik ja olid paigaldatud teadustöö teostamiseks vajalikud seadmed. Ekspertarvamust toetavad ka teised vastustaja tuvastatud asjaolud. Ekspertiis telliti Hannes Vaskilt, kes oli kantud ainsa merenduseksperdina Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi peetavasse riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja. Vastustaja ei nõustu kaebaja etteheidetega ekspertarvamusele. 7.
  4. Vastustaja ei nõustu Kalle Aegi ekspertarvamuse järeldustega, et vaidlusaluse laeva puhul oli juba algselt tegemist üksnes teadusuuringute tarbeks ehitatud laevaga. Järeldused on oletuslikud ja tähelepanuta on jäänud tõsiasi, et eksperdi poolt üksnes teaduslaevale omistatud tingimused on nõutavad ka tavaliste töölaevade puhul. Soome veebilehe andmetel on Aludevil 33 mudeli näol tegemist standardseeriaga. Laeva tellija saab ise otsustada, millist viimistlust, varustust ja seadmeid ta soovib. Seetõttu ei ole eksperdi arvamus masstoodangu tunnuste puudumise kohta veenev. 7.
  5. Vastustaja kohaldas analoogia korras VV määruse nr 278 §
  6. Kui

nõuete rikkumine oleks tuvastatud pärast toetuse väljamaksmist, oleks väljamakstud toetus VV määruse nr 278 § 111 alusel sellises määras tagasi nõutud. Vastustaja kohustus mitte maksta toetust selliste kulude katteks, mille tegemisel ei ole järgitud õigusaktidest tulenevaid nõudeid, tuleneb ka Euroopa Liidu õigusaktidest ja EK praktikast (Euroopa Liidu Nõukogu 18.12.1995 määrus nr 2988/95 (Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta) art 1, art 4 lg-d 1 ja 2; Euroopa Liidu Nõukogu 11.07.2006 määrus nr 1083/2006 (millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999) art 2 lg 7, art 98 lg 2; EK 21.12.2011 otsus asjas nr C-465/10, p 46; otsus asjas nr C-383/06-C-385/06). Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuste seaduse (STS) § 23 lg-id 1 ja 2 arvestades ei saa kaebajal olla tekkinud õigustatud ootust, et toetus igal juhul välja makstakse. Avalik huvi, et struktuurifondide vahendeid kasutataks eesmärgipäraselt, on kaalukam kaebajale kaasnenud tagajärgedest. Hankereeglite rikkumise korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse kahjuga. Õige hankemenetluse liigi valikul oleks võinud pakkujate ring olla laiem või pakkumused teiste maksumusega, mida on tagantjärele võimatu või väga keeruline tuvastada. Seejuures ei ole tähtsust, kui mitu potentsiaalset pakkujat jäi hankemenetlusest teavitamata. VV määruses nr 278 sätestatud tagasinõude määradega on juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud (Tallinna Halduskohtu lahend asjas nr 3-11-1694, p 1.4). Vastustaja arvestas asjaoluga, et kaebaja avaldas hanketeate ka oma veebilehel, mistõttu ei piiratud hankemenetluses osalejate ringi täielikult. Kui kaebaja ei oleks seda teinud, oleks toetus täiel määral tagasi nõutud. 7.9. Kulu abikõlblikkuse eeldused on toodud STS § 2 p-s 2. Viite puudumine Vabariigi Valitsuse 31.01.2007 määruse nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord“ (VV määrus nr 26) §-le 15 ei muuda otsust õigusvastaseks. Otsus on järgitav ja kontrollitav. Toetuse saaja kohustus järgida

-s sätestatut on kirjas haridus- ja teadusministri 12.06.2009 määruse nr 55 5

(16)3-14-51132 „Alameetme „Teadus- ja arendusasutuste teadusaparatuuri ja -seadmete kaasajastamine“ tingimused“ (HTM määrus nr 55) § 19 p-des 5 ja 13. Vastustaja ei ole väitnud, et

§ 28

lg 4 p 1 rikkumine muudab kulu põhjendamatuks, ebamõistlikuks või mittevajalikuks. Vastustaja leidis, et kuivõrd toetuse saaja pole hanke läbiviimisel korrektselt järginud

-s sätestatud nõudeid ja väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse läbiviimise eeldused pole täidetud, siis ei ole hanke 143127 tulemusel sõlmitud hankelepingu alusel tekkinud kulu tehtud kooskõlas õigusaktides sätestatud nõuetega ja on seetõttu osaliselt mitteabikõlblik. Toetuse väljamaksmisest keeldumise aluse andis ka HTM määruse nr 55 § 21 lg 8. 8. Vastustaja II palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused: 8.1.

§ 28

lg 4 p-st 1 ei tulene nõuet, et hanke ese peab olema toodetud alles pärast hankelepingu sõlmimist. Kahtluse all ei ole asjaolu, et hangitud laeva hakatakse kasutama teadusuuringute läbiviimiseks.

§ 28lg 4 p 1 ei räägi asja kasutamise, vaid tootmise eesmärgist.

Bell-Marine OÜ tegeleb kaatrite edasimüügiga, mitte toomisega.

§ 28

lg 4 p 1 eeldab asja tootmist, mitte soetamist või kohandamist, seega puudus kaebajal õigus nimetatud hankeliigi kasutamiseks. Kõne alla ei saa tulla ka Soomes toodetud laeva oluline ümberehitamine, kuna hankelepingu täitmise niivõrd lühikene tähtaeg ei olnud selleks piisav. Seejuures puudutas ümberehitus vaid väiksemat osa hankedokumentides laevale esitatud tehnilistest tingimustest. Ümberehitust ja varustuse vahetust ei saa samastada laeva tootmisega. Esimese hankemenetluse viis kaebaja läbi avatud hankemenetlusena, seega pidas kaebaja võimalikuks soetada laeva avatud hankemenetluse kaudu. Enne uue hankemenetluse läbiviimist muutis kaebaja hanke nõudeid, et selle kirjeldus vastaks Bell-Marine OÜ-l olemasolevale laevale ja seda oleks võimalik tarnida lühikese aja jooksul. 8.2. Hanke vaidlustamata jätmine ei tähenda, et potentsiaalsete pakkujate õigusi poleks rikutud. 8.3. Vastustaja ei nõustu kaebaja etteheidetega Hannes Vaski ekspertarvamusele. Kui ka jätta kõrvale õiguslik hinnang, mis puudutab vahetult

§-s 28 sätestatud aluse kohaldamist, ei muuda see teisi erialastel teadmistel põhinevaid järeldusi. 8.

  1. Kalle Aegi esitatud masstoodangu kriteeriumid ei ole asjakohased. Vaidlusaluse laeva mudel Aludevil 33 on töölaevade baasmudel. Laeva tellija saab ise otsustada, millist viimistlust, varustust ja seadmeid ta soovib. Tegemist on standardseeriaga. Seega ei ole eksperdi põhjendused masstoodangu tunnuste puudumise kohta veenvad. Vastustaja ei nõustu ka eksperdi 14.01.2016 järeldusega, et mereuuringute spetsiifilisteks tingimusteks olid, et tegemist peab olema väikelaevaga ranniku ja avamere uuringuteks, registreeritud minimaalselt 10 inimesele; lahtine komandosild või sarnane sellele, juhtimaks laeva väljaspool roolimaja; tualett- ja duširuum, eraldi sissepääsuga tekilt; ahtris tööpinda vähemalt 4 m2; puhtavee paagi mahutavus vähemalt 200 l. Selliseks tingimuseks ei saa olla ka sukeldumisplatvormi olemasolu, sest ekspert on ise möönnud, et antud suurusega laevad on sageli varustatud sukeldumisredeliga. Mitte ükski nimetatud tingimustest ei anna kindlat alust selleks, et lugeda laev üksnes teadusuuringute, katsete, õppe- ja arendustegevuse eesmärgil toodetud laevaks. 8.
  2. Vastustaja I õigus jätta toetuse välja maksmata tulenes STS § 23 lg-test 1 ja 2, HTM määruse nr 55 § 21 lg-st 8 ja rahandusministri 01.03.2007 määruse nr 15 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord“ (RM määrus nr 15) § 3 lg-st
  3. STS § 26 lg 2 p 7 järgi võib tagasinõudmise otsuse teha, kui toetuse saaja ei ole täitnud talle õigusaktidega pandud kohustusi. Juhul, kui toetust ei ole välja makstud, jäetakse see teatud osas välja maksmata, sest vastasel juhul oleks see vastuolus kulude abikõlblikkuse põhimõtetega. Vastustaja I kohaldas põhjendatult analoogia korras VV määruse nr 278 § 111 lg 3 p-s 1 kehtestatud piirmäära. Hankereeglite rikkumise korral on tegemist potentsiaalse kahjuga, mis võis tekkida. Arvestades kahju suuruse kindlaksmääramise keerukust, on potentsiaalse kahju 6

(16)3-14-51132 tekkimine juba kaalutud ja kaetud VV määruses nr 278 toodud hankereeglite rikkumise loeteluga. Hanketeate avaldamisel võinuks pakkujate hulk olla suurem ja ka laeva maksumus võinuks olla teine. 8.
  1. VV määruse nr 278 § 11 lg 1 võimaldab menetlustähtaega pikendada. Arvestades rikkumise raskust ja valdkonna spetsiifikat, mis eeldas ka ekspertiisi läbiviimist, on otsuse tegemisega viivitamine põhjendatud. Kuna tähtaja rikkumine ei saanud asja otsustamist mõjutada, kohaldub haldusmenetluse seaduse (HMS) §
  2. 8.
  3. Kuna kaebaja ei järginud

-s kehtestatud nõudeid, siis oli laeva soetamise kulu teatud osas mitteabikõlblik STS § 2 p 2 ja VV määruse nr 26 § 15 tähenduses. KOHTU PÕHJENDUSED 9. Vaidluse all on küsimused, kas kaebaja kasutas teadustöö tegemiseks vajaliku laeva hankimisel õiget hankemenetluse liiki ja kas vale hankemenetluse liigi korral oli struktuuritoetuse vähendamine 25% ulatuses õiguspärane. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kohaldamise tingimused 10.

§ 28

lg 4 p 1 järgi on hankijal asjade hankelepingu sõlmimisel õigus lisaks sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alustele korraldada hankemenetlus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui hankelepingu esemeks olevaid asju toodetakse üksnes teadusuuringute, katsete, õppe- või arendustegevuse eesmärgil ja see ei hõlma asju, mida toodetakse tulu saamiseks masstoodanguna või teadus- või arendustegevusega seotud kulude katmiseks. 11. Eesti kohtute ega VAKO praktikas ei ole seda normi varem tõlgendatud. 12.

viidatud normi aluseks oleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31.03.2004 direktiivi nr 2004/18/EÜ (ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta) art 31 p 2 alapunkti a järgi võivad ostjad asjade riigihankelepingute puhul hankelepinguid sõlmida väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse alusel, kui asjaomaseid tooteid valmistatakse üksnes teadusuuringu, katse või arendustegevuse eesmärgil; seda sätet ei kohaldata kaubandusliku tasuvuse loomiseks mõeldud masstoodangu suhtes ega uurimis- või arendustegevusega seotud kulude katmiseks.

  1. Ka selle normi kohta puudub EK selgitav praktika, peale 11.09.2014 otsuse asjas nr C-19/13, mille p-s 49 on rõhutatud, et läbirääkimistega menetlust võib kasutada üksnes juhtudel, mis on ammendavalt loetletud direktiivi 2004/18 art-tes 30 ja 31, ning et see menetlus on avatud ja piiratud menetlusega võrreldes erandliku iseloomuga.
  2. Direktiivi 2004/18 art 31 p 2 alapunktiga a sarnase normi näeb ette ka hetkel kehtiv Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 26.02.2014 direktiivi nr 2014/24/EL (riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta) art 32 lg 3 p a. Direktiivi 2014/24 art 26 lg-st 6 nähtub, et seda hankemenetluse liiki võib kasutada art-s 32 selgelt osutatud konkreetsetel juhtudel ja asjaoludel, muudel juhtudel ei ole selle kasutamine lubatav. Direktiivi 2014/24 preambula p 50 selgitab, et konkurentsile kahjuliku mõju vältimiseks tuleks väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust kasutada ainult väga erandlikes olukordades. Sellist erandit võiks kasutada nt juhul, kui algusest peale on selge, et väljakuulutamine ei aitaks konkurentsi suurendada või saavutada paremat hanketulemust, eelkõige seetõttu, et objektiivsetel asjaoludel leidub ainult üks ettevõtja, kes suudab lepingut täita. 7

(16)3-14-51132
  1. Enne direktiivi 2004/18 kehtestama hakkamist kehtis Euroopa Liidu Nõukogu 14.06.1993 direktiiv nr 93/36/EMÜ (millega kooskõlastatakse riiklike tarnelepingute sõlmimise kord), mille art 6 lg 3 p b järgi võivad tellijad sõlmida tarnelepinguid läbirääkimistega menetluse alusel asjakohast teadet avaldamata, kui asjaomaseid tooteid valmistatakse üksnes uuringu, katse või arendustegevuse eesmärgil, ei kohaldata seda sätet ärilise elujõulisuse loomiseks mõeldud masstoodangu suhtes ega uurimis- või arendustegevusega seotud kulude katmiseks. Selle direktiivi preambula järgi tuleks läbirääkimistega menetlust pidada erandlikuks ja seetõttu tuleks seda kohaldada üksnes kindlaksmääratud juhtudel.
  2. EK on 08.04.2008 otsuses asjas nr C-337/05 selgitanud, et läbirääkimistega menetlust tuleb pidada erandlikuks ja seetõttu tuleks seda kohaldada üksnes kindlaksmääratud juhtudel. Selleks puhuks on sama direktiivi art 6 lg-tes 2 ja 3 ammendavalt ja sõnaselgelt loetletud need ainsad erandid, kui läbirääkimistega menetlus on lubatud (p 56). Kohtupraktika kohaselt tuleb erandeid reeglist, mille eesmärk on tagada asutamislepinguga tunnustatud riigihankelepingute sektorit puudutavate õiguste efektiivsus, tõlgendada kitsalt. Et mitte võtta direktiivilt 93/36 tema kasulikku mõju, ei tohi liikmesriigid näha ette uusi läbirääkimistega menetluse kasutamise juhtusid, mida ei ole selles direktiivis ette nähtud, või lisada direktiivis sõnaselgelt ette nähtud juhtudele uusi tingimusi, mille tulemusena nimetatud menetluse kasutamine on lihtsam (p 57). Erandile tugineda sooviv isik kannab tõendamiskoormist selle erandi tegeliku esinemist tõendavate erandlike asjaolude osas (p 58).
  3. EK leidis 15.01.2013 otsuses asjas nr T-54/11 direktiivi 93/36 art 6 lg 3 p b tõlgendades, et kuna Hispaania ametiasutused teadsid väga hästi, milliseid seadmeid neil oli oma eesmärgi saavutamiseks vaja, ja lepingu tehniliste kirjelduste ükski tingimus ei jätnud muljet, et edukaks tunnistatud ettevõtja peaks välja töötama uue toote, mis on mõeldud uuringu-, katse- või arendustegevuseks, siis oli tegemist konkreetselt määratletud ja juba turul olevate, Hispaania ametivõimude poolt üksikasjalikult kirjeldatud infotehnoloogiaseadmete ja arvutiga mitteseotud seadmete paigaldamisega, mida sektori tavapärane tarnija oleks olnud võimeline tegema (p-d 41, 43). Seetõttu ei olnud tegemist lepinguga, mis on mõeldud üksnes teadus-, katse-, uurimis- või arendustegevuseks valmistatud toodete tarnimiseks direktiivi 93/36 art 6 lg 3 p b tähenduses (p 45).
  4. Eeltoodust nähtuvalt on väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust võimalik kasutada, kui hankemenetluse esemeks olevaid asju toodetakse üksnes (mitte mh ka) teadusuuringute, katsete, õppe- või arendustegevuse eesmärgil ja tegemist ei tohi olla asjaga, toodetakse tulu saamiseks masstoodanguna. Sellise hankemenetluse liigi puhul on oluline hangitava eseme tootmise, mitte kasutamise eesmärk. Selleks, et vältida konkurentsile kahjuliku mõju avaldamist ja tagada riigihankeõiguse efektiivsust, tuleks nimetatud hankemenetluse liiki kasutada väga erandlikes olukordades (vt direktiivi 2014/24 preambula p 50). Oluline on, kas hanke väljakuulutamine aitaks konkurentsi suurendada ja kas ka tavapärane valdkonna ettevõtja suudaks lepingut täita. Erandeid tuleb tõlgendada kitsendavalt ning erandile tugineda sooviv isik peab tõendama erandi tegelikku esinemist tõendavaid erandlikke asjaolusid. Laeva tootmise eesmärk
  5. Hannes Vaski 14.10.2013 ekspertiisiakti tuleb käsitleda dokumentaalse tõendina tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 293 lg 2 tähenduses, mitte eksperdiarvamusena TsMS § 294 lg 1 tähenduses. Hannes Vask on oma ekspertiisiaktis avaldanud nii merendusvaldkonda puudutavaid kui ka õiguslikke hinnanguid. Kuna õigust peab tõlgendama kohus, siis jätab kohus Hannes Vaski õiguslikud seisukohad asja lahendamisel tähelepanuta. Küll aga peab kohus võimalikuks arvestada tema merendusvaldkonda puudutavate seisukohtadega. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 30.05.2014 e-kirjast nähtuvalt oli Hannes 8
(16)3-14-51132 Vask 18.10.2010–15.12.2013 kantud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja merenduse ekspertiiside valdkonnas täpsustusega merekindlustus, merekaubavedu, mereõnnetused, mereturvalisus, reisijate vedu veetranspordiga, merekeskkonna kaitse. Eeltoodust ei nähtu, et Hannes Vask oleks olnud ekspert ka laevaehituse valdkonnas, kuid üldiseid merendusvaldkonna alaseid teadmisi võib tema puhul eeldada.
  1. Praeguses asjas on ekspertiisi teostanud väikelaevade ehitusega tegeleva Baltic Workboats AS kvaliteedijuht Kalle Aeg, kes koostas 08.10.2015 ekspertiisiakti ja 14.01.2016 ekspertiisiakti täienduse.
  2. Hannes Vask ja Kalle Aeg jõudsid oma arvamustes erinevatele seisukohtadele. Hannes Vask leidis, et kaebaja hangitud laeva näol oli tegemist tavalise töölaevaga, millele pidi olema võimalik ja olid paigutatud teadustööde teostamiseks vajalikud seadmed. Kalle Aeg seevastu leidis, et tegemist oli üksnes teadusuuringute, katsete, õppe- või arendustegevuse eesmärgil toodetud laevaga, mis ei olnud samas masstoodang. Ka hanketingimused nägid eksperdi arvates ette üksnes teadusuuringute, katsete, õppe- või arendustegevuse eesmärgil toodetud laeva hankimise, mis ei olnud samas masstoodang. Kalle Aeg leidis ekspertiisiakti täienduses, et hangitud laev vastas ka enne Bell-Marine OÜ poolt muudatuste tegemist teadusuuringute, katsete, õppe- või arendustegevuse eesmärgil toodetud laevale esitatavatele spetsiifilistele hanketingimustele.
  3. Hannes Vask ja Kalle Aeg olid ühel arvamusel selles, et mereuuringute spetsiifilised olid hankedokumentide tehnilises kirjelduses toodud järgmised tingimused: − p 13 – ankur peab asuma laeva vööris või ahtris; mõlema ankru jaoks peab olema elektriline vints; tsingitud ankrud (15-20 kg) ühendatud ankruköiega või ankruketiga või kombinatsioonina ketist ja köiest; pikkus 30-50 m; − p 19 – ahtris tekipinda (tööpinda) vähemalt 4 m2; − p 27 – vööripõtkur; − p 47 – laev peab olema varustatud vintsiga tõstesüsteemiga teadusaparatuuriga töötamiseks (nt baromeeter, zooplanktoni võrk ning põhjaammutaja); tõstesüsteemi kandejõud peab olema vähemalt 400 kg ja ulatuma 1 m pardast väljapoole ja tõstekõrgus sukeldumisplatvormist vähemalt 2 m; tross peab olema roostevaba (paksus vähemalt 3 mm ja pikkus vähemalt 150 mm); vintsil peavad olema reguleeritavad kiirused: aeglane-kiire; − p 48 – merevee pump proovide, laeva ja sukeldumisvarustuse puhastamiseks; minimaalselt 20-30 l/minutis; − p 49 – kabiinis peavad olema töölaud/laborilaud, kokkupandav, veekindel ja vastupidav kemikaalidele; − p 50 – sügavkülmik pardal, kogumismahutavus minimaalselt 40 liitrit; − p 60 – sukeldumisplatvorm peab olema vähemalt 3000×800 mm; võib olla kinnitatud poltidega kere külge; − p 61 – sukeldumisredel sukelduja jaoks; − p 62 – sukeldumisballooni hoidjad, 2 tükki, eemaldatavad, ja sukeldumisvarustuse hoidjad, reelingute külge kinnitatud, eemaldatavad. 9
(16)3-14-51132
  1. Hannes Vask on lugenud mereuuringute spetsiifiliste tingimuste hulka ka: − p 57 – lisa diiselelektrigeneraator, vähemalt 3,5 kW; − p 58 – 230 V pistikupesad tekil vööri- ja ahtriosas.
  2. Kalle Aeg on lugenud mereuuringute spetsiifiliste tingimuste hulka ka: − p 1 – väikelaev ranniku- ja avamere uuringuteks, registreeritud minimaalselt (eksperdi arvates on siin silmas peetud „maksimaalselt“) 10-le inimesele; − p 7 – lahtine komandosild või sarnane sellele, juhtimaks laeva väljaspool roolimaja; − p 14 – tualett- ja duširuum, eraldi sissepääsuga tekilt; − p 22 – puhtavee paagi mahutavus vähemalt 200 liitrit; − p 51 – töötuled ahtri ja teki jaoks; − p 59 – navigatsiooni varustus, plotter, radar, sonar, VHF raadio ja kompass.
  3. Hannes Vask leidis, et tarnija pidi paigutama laevale abimasina (diiselgeneraatori), 220 V elektrisüsteemi, sukeldumist võimaldava varustuse ja tõsteseade. Samuti on ta üldsõnaliselt leidnud, et tegemist oli tavalise töölaevaga, millele pidi olema võimalik ja olid paigutatud teadustööde teostamiseks vajalikud seadmed.
  4. Kalle Aeg seevastu leidis, et hankedokumentide tehnilise kirjelduse p-des 13, 27, 47, 48, 49, 50, 51, 59, 60, 61 ja 62 toodud tingimuste näol oli tegemist lihtsalt paigaldatavate tehniliste seadmetega; tehnilise kirjelduse p 1, 7, 14, 19 ja 22 sai aga täita vaid laeva toomisprotsessi käigus. Kohus peab vajalikuks analüüsida viimati nimetatud tehnilise kirjelduse punkte põhjalikumalt.
  5. Hannes Vask leidis tehnilise kirjelduse p 1 osas, et tegemist ei ole mereuuringute spetsiifilise tingimusega, vaid näitab hankija soovitud laeva tüüpi (B-kategooria väikelaev), kasutuseesmärki ja suurust. Kalle Aeg leidis, et tingimus näitab hankija soovi hankida töölaev, mis kuulub oma mõõtmetelt väikelaevade kategooriasse. Ekspert viitas vastuolule hangitava laeva otstarbe ja väikelaeva otstarbe vahel. Viimase all ei ole mereohutuse seaduse (MSOS) § 2 p-s 3 peetud silmas töölaeva. MSOS § 2 p-st 3 ei nähtu tõepoolest, et väikelaevade all peetakse silmas töölaevu, samas ei sea see kaebajale takistusi mereuuringute tarvis sellise väikelaeva soetamiseks. Kaebaja teab ise hankijana oma vajadusi ja kui talle piisab mereuuringute läbiviimiseks üksnes väikelaevast, siis on tal õigus mereuuringute tarvis selline laev soetada. Kohus nõustub Hannes Vaskiga, et tehnilises kirjelduses on teatav vastuolu laeva kategooria osas. Väikelaevade kategooriad on nimetatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 11.05.2011 määruse nr 32 „Nõuded väikelaeva varustusele ning väikelaeva kategooriad vastavalt väikelaeva konstruktsioonile, samuti sellise väikelaeva ohutusnõuded, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise“ §-s
  6. Sellest nähtuvalt kasutatakse A-kategooria laevu ookeanil, B-kategooria laevu avamerel, C-kategooria laevu rannalähedases vees ja D-kategooria laevu kaitstud vees. Kaebaja on tehnilise kirjelduse p-s 5 viidanud C-kategooriale, kuid p-s 1 avaldanud soovi hankida väikelaev ranniku- ja avamere uuringuteks, mis viitab B-kategooria laevale. Kaebaja poolt varem läbi viidud riigihangete 130841 ja 134689 hankedokumentidest nähtub, et kaebaja soovis hankida B-kategooria laeva. Kalle Aeg on ekspertiisi läbiviimise käigus tuvastanud, et laev vastas C-kategooria nõudele. 10
(16)3-14-51132 Kuigi laeva kategooria või suurus ei näita iseenesest, et tegemist on mereuuringute tarvis soetatava laevaga, näitab tingimuse esimene pool („ranniku- ja avamere uuringuteks“) laeva hankimise eesmärki. See seab pakkujatele piirangud, milliseid laevu saab pakkumuses esitada. Kohus nõustub Kalle Aegi seisukohaga, et tehnilise kirjelduse p 1 tuleb lugeda mereuuringute spetsiifiliseks tingimuseks.
  1. Hannes Vask leidis tehnilise kirjelduse p 7 osas, et lahtine komandosild on töölaevade puhul hädavajalik, kuid sellist võimalust kasutatakse ka vaba aja veetmiseks mõeldud alustel. Kalle Aeg tõi ekspertarvamuses välja, et vestlusest laeva kapteniga selgus, et selline tingimus on vajalik laeva juhtiva tüürimehe ja uurijate omavahelise suhtluse lihtsustamiseks tööde tegemise ja laeva juhtimise käigus, samuti saab tüürimees sellisel juhul operatiivselt uurijaid abistada. Kohtul puuduvad teadmised erinevate laevade ehituslike eripärade kohta ja seetõttu võimalus hinnata, kas väikelaevade puhul on lahtine komandosild tavapärane või mitte ning kas ja kui sageli on lahtine komandosild olemas töölaevadel. Kuna tegemist on eelduslikult tingimusega, mida ei ole võimalik valmisehitatud laevale hiljem juurde ehitada, ja Kalle Aegi ekspertarvamusest nähtub, et kaebaja on pidanud sellise tingimuse olemasolu mereuuringute teostamisel hädavajalikuks, siis tuleb ka see tehnilise kirjelduse punkt lugeda mereuuringute spetsiifiliste tingimuste hulka. Samas on Kalle Aegi ekspertiisiakti täiendusest näha, et lahtise komandosilla osas tehti mingeid ümberehitusi.
  2. Hannes Vask leidis tehnilise kirjelduse p 14 osas, et tualettruumi nõue tuleb õigusaktidest ja sellises suuruses laevadel on tavapäraselt olemas ka duširuum. Tekilt sissepääsu nõue ei ole küll tavapärane, kuid ei seondu ka mereuuringutega. Kalle Aeg leidis ekspertarvamuses, et sellist nõuet õigusaktidest ei tule. Tualeti ja duširuumi vajadus on seotud uuringute pikaajalise teostamisega ja laeva peatumisega väikestes sadamates, kus puuduvad tualeti ja duširuumi kasutamise võimalused. Tekilt sissepääs lihtsustab tualeti kasutamist tööde tegemise ajal. On usutav, et valmisehitatud laeva ei saa enam ümber ehitada selliselt, et rajada sinna tualett ja duširuum või teha neisse sissepääs varasemast erinevalt teki kaudu. Tegemist peab olema laeva ehitamise käigus täidetud tingimustega. Kohtu hinnangul ei saa tualeti olemasolu olla mereuuringute spetsiifiline tingimus, sest tõenäoliselt on tualeti kasutamise vajadus ka muudel töölaevadel. Samas ei ole usutavasti teistel töölaevadel töötavatel isikutel vajadust laeval duši kasutamise järele. Seega võib duširuumi olemasolu nõuet pidada mereuuringutega seotud nõudeks. See, et kaebaja ei ole varasemates hangetes duširuumi olemasolu nõudnud, et välista tema õigust uues hankes hanketingimusi täiendada (nt uurijatelt laekunud soovide alusel). Samuti ei välista see seda, et viidatud tingimus tuleb lugeda pigem mereuuringuteks mõeldud laeva kui lõbusõiduks või mõne muu töö tegemiseks mõeldud laeva jaoks vajalikuks.
  3. Hannes Vask leidis tehnilise kirjelduse p 19 osas, et tegemist on mereuuringute tegemiseks vajaliku tingimusega. Kalle Aeg märkis ekspertarvamuses, et ahtritekk on uuringute läbiviimiseks põhiline töökoht. Selle koha iseloomustamine hanke tehnilises kirjelduses on oluline ja võimaldab uuringute läbiviijale vajaliku tööpinna olemasolu. Kalle Aegi ekspertiisiakti täiendusest nähtub, et Bell-Marine OÜ on laeva ümberehitustööde käigus suurendanud ahtriteki pinda veelgi ja hetkel on tekil pinda 5,3 m
  4. Kohus nõustub eeltoodud seisukohtadega, et kuna ahtritekki kasutatakse uuringute läbiviimiseks, on tekipinna suurus oluline näitaja, eristamaks teaduslaeva tavalisest töölaevast. Vastustaja II väide, et kaebaja on ahtriteki pinna nõutavat suurust eelnevate hangetega võrreldes vähendanud, ei ole siinkohal määrav. Seejuures vähendas kaebaja riigihanke 134689 hankedokumentidega võrreldes nõutavat teki pinda vaid 0,4 m2 võrra. Tegemist ei ole märkimisväärse vähendusega, mis võimaldaks järeldada, et ahtriteki suurus ei ole 11
(16)3-14-51132 mereuuringute läbiviimiseks oluline tingimus. Tõepoolest nähtub ekspertiisiaktist, et BellMarine OÜ on teinud tekipinna suurendamiseks ümberehitustöid ja nüüdseks on laeval tekipinda üle 5 m
  1. Kohtul puudub teave, kui suur oli laeva tekipind enne ümberehitustöid. Arvata võib, et teki pinda ei saa juurde ehitada päris tühja koha peale, seega pidi laev ka enne olema suhteliselt suure tekipinnaga. Suurt ahtriteki pinda võib pidada mereuuringute spetsiifiliseks tingimuseks.
  2. Hannes Vask leidis tehnilise kirjelduse p 22 osas, et tegemist ei ole mereuuringute spetsiifilise tingimusega. Tingimus tagab laeva suure autonoomsuse ja suurendab ajavahemikku punkerdamiste vahel, kuid vähendab võimaliku pardale võetava teadusaparatuur kaalu. Kalle Aeg selgitas ekspertarvamuses, et puhtavee tanki mahutavust töölaevadel ei ole laevaehitusreeglitega määratletud. Laeva omanik peab ise otsustama, kui mitmele laeval viibijale ja kui pika aja jooksul peab veevarudest jätkuma. Suurt veetanki on tõenäoliselt nõutud tagamaks põhjamuda proovidega tegelevatele uurijatele vajalikud hügieeninõuded ja duši kasutamise võimalus. Kalle Aeg selgitas ekspertiisiakti täienduses, et tavaliselt jäävad selliste mõõtmetega töölaevade magevee tankide mõõtmed vahemikku 25-150 liitrit. Suure magevee tanki vajadus viitab soovile kasutada laeva töödeks, mille läbiviimiseks kulub palju magedat vett. Tavaliselt on puhtavee ja reovee tankid ühesuurused. Praegusel juhul on reovee tanki suurus 150 liitrit ja puhtavee tanki suurus 200 liitrit. Tankide suuruste erinevusest järeldub, et 50 liitrit kasutatud magevett ei ole mõeldud suunamiseks reovee tanki, vaid üle parda. Selline täiendav lisaraskus muudab laeva hüdrodünaamilisi omadusi, järelikult pidi see tingimus olema laeva sihtotstarbeliseks kasutamiseks oluline. Vestlusest laeva meeskonnaga selgus, et magedat vett on vaja mõnede merepõhja proovide pesemiseks. Veetank on paigaldatud laeva põhja ja siseruumide põrandakarkasside vahele, seega on veetanki hilisem lisamine keeruline. BellMarine OÜ ümberehitustöödest sellist tööd ei nähtu. Seega lisati suur veetank laeva ehitusprotsessi käigus. Kohtu hinnangul on Kalle Aegi selgitused veenvad. Tankide erinev suurus viitab sellele, et ülejäänud 50 liitrit vett ei ole mõeldud suunamiseks reovee tanki ja seega kasutamiseks nt tualett- või duširuumis. Suunamine üle parda näitab, et vett kasutatakse merele ohutuks tegevuseks, eeldatavasti põhjaproovide pesemiseks. Usaldades laevaehituslikke teadmisi omava Kalle Aegi väidet, et tavaliselt on puhtavee ja reovee tankid ühesuurused, võib nõustuda eksperdi hinnanguga, et puhtavee tanki suurem suurus võib viidata mereuuringute spetsiifilisusele.
  3. Tehnilise kirjelduse p 60 osas on nii Hannes Vask kui Kalle Aeg leidnud, et tegemist on mereuuringute spetsiifilise tingimusega. Hannes Vaski arvates on sellise suurusega laevad sageli varustatud sukeldumisplatvormiga. Kalle Aeg leidis ekspertiisiakti täienduses, et sukeldumisplatvorm on iseenesest lihtsast paigaldatav. Kuna aga Bell-Marine OÜ ümberehitustöödest ei nähtu sukeldumisplatvormi paigaldamist, pidi see olema juba algupäraselt laeva korpusele paigaldatud. Eksperdi arvates võimaldas ka see asjaolu järeldada, et tegemist oli üksnes teadusuuringute, katsete, õppe- ja arendustegevuse eesmärgil toodetud laevaga. Kohtul puuduvad teadmised erinevate laevade ehituslike eripärade kohta ja seetõttu võimalus hinnata, kas väikelaevade puhul on sukeldumisplatvorm tavapärane või mitte ning kas ja kui sageli on sukeldumisplatvorm olemas ka töölaevadel. Kuna mõlema eksperdi arvates on tegemist mereuuringute spetsiifilise tingimusega ja Kalle Aegi ekspertarvamusest nähtub, et see tingimus oli täidetud juba laeva tootmisprotsessi käigus, siis tuleb ka see tehnilise kirjelduse punkt lugeda mereuuringute spetsiifiliste tingimuste hulka. Seejuures ei ole oluline, millise suurusega sukeldumisplatvormi on kaebaja varasemates hangetes nõudnud. 12
(16)3-14-51132
  1. Eeltoodud põhjendustel nõustub kohus Kalle Aegi ekspertiisi lõppjäreldusega, et hankedokumentidega sooviti soetada teadusuuringute tegemiseks toodetud laeva ja hanke käigus soetati teadusuuringute tegemiseks toodetud laev. Laeva hankimine väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse käigus
  2. Asjatundjate arvamustest nähtub, et laevu ei toodeta reeglina masstoodanguna, vaid konkreetse tellija vajadustest lähtuvalt. Hannes Vask selgitas oma arvamuses, et sellises suuruses ja hinnaklassis (väike)laevu valmistatakse reeglina „rätsepatööna“, st et tellija valib baasmudeli, mis kohandatakse vastavalt tellija spetsiifilistele soovidele. Kalle Aeg selgitas oma ekspertiisiaktis, et sellise hinnaklassiga väikelaevu ei toodeta nö lattu ostjat ootama. Seega erinevalt nt sõiduautodest või arvutitest ei saa laevade puhul rääkida masstoodangust tavapärases mõistes, mis aga ei tähenda omakorda, et teadustöö tegemiseks laevade hankimisel on väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus automaatselt lubatav. Kalle Aeg püüdis väikelaevade puhul masstoodangut määratleda läbi keskklassi ostujõu ja laevale tehtud korrigeerimistööde arvu. Kohtu hinnangul tuleb antud juhul masstoodanguna

§ 28

lg 4 p 1 tähenduses käsitleda laevu, mida on võimeline ehitama iga tavapärane laevaehitusettevõtja (sarnaselt EK otsusele asjas nr T-54/11). Sellisel juhul saab eeldada, et asi on turult vabalt kättesaadav ja konkurents on piisavas ulatuses olemas. Sellises olukorras tuleks konkurentsi efektiivseks ärakasutamiseks ning rahaliste vahendite säästlikuks ja otstarbekaks kasutamiseks korraldada reeglina avatud hankemenetlus. 35. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebaja soovis hankida laeva teadusuuringute tegemise eesmärgil. Kuna laevale esitati mitmeid spetsiifilisi erinõudeid, soovis kaebaja hankida teadusuuringute tegemiseks toodetud laeva. Kalle Aeg on ekspertiisiaktis leidnud, et hangitud laev oli toodetud üksnes teadusuuringute tegemise eesmärgil, mitte mõnel muul eesmärgil (nt lõbusõidulaevana, muu töö tegemiseks mõeldud töölaevana). Lisaks sellele tehti laevale mitmeid ümberehitustöid, et viia laev vastavusse kaebaja esitatud nõuetega. Kohus ei pea siinkohal vajalikuks võtta seisukohta selles osas, kas

§ 28

lg 4 p 1 alla mahub lisaks uue laeva tootmisele ka muul eesmärgil toodetud laeva ümberehitamine. Sellest ei olene praeguse vaidluse lahendus.

  1. Antud juhul ei ole Hannes Vaski arvamuses ega Kalle Aegi ekspertiisiaktis või selle täienduses toodud esile selliseid spetsiifilisi tingimusi, mille osas oleks põhjust arvata, et neid ei suuda tavapärane laevaehitusettevõtja täita. Ka kaebaja ei ole ühelegi sellisele tingimusele viidanud.
  2. Kaebaja on püüdnud soetada teaduslaeva kolmes hankemenetluses. Riigihangete registrist nähtub, et avatud hankemenetlusena läbi viidud riigihanke 130841 menetlus lõppes sellega, et kaebaja lükkas kõik pakkumused

§ 49alusel tagasi.

Samas hankes tehtud VAKO 12.04.2012 otsusest nr 60-12/130841 nähtub, et kaebaja kvalifitseeris pakkujana Anytec AB ning tunnistas tema pakkumuse vastavaks ja edukaks. VAKO tunnistas kaebaja otsused kehtetuks, sest kaebaja oli nende tegemisel eksinud

nõuete vastu. Riigihangete registrist ega VAKO otsusest ei nähtu, mitu pakkumust hankemenetluses tehti. Avatud hankemenetlusena läbi viidud riigihanke 134689 menetluses esitati 2 pakkumust ja menetlus lõppes sellega, et kaebaja sõlmis Anytec AB-ga 19.09.2012 hankelepingu. Lepingu täitmise tähtajaks oli 28.02.2013. Hankeleping jäi täitmata, sest müüja teatas kaebajale 19.02.2013 pankrotimenetluse algatamisest. Kuna müüja varad kuulusid müümisele, siis ei olnud tal võimalik hankelepingut täita. 13

(16)3-14-51132 Kaebaja korraldas 10.05.2013 väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihanke 143127, milles esitati 2 pakkumust. Kaebaja tunnistas edukaks Bell-Marine OÜ pakkumuse ja sõlmis temaga 11.06.2013 hankelepingu, mille täitmise tähtaeg oli 28.06.
  1. Leping täideti 14.06.
  2. Riigihanke aruandes on põhjendatud valitud hankemenetluse liiki sellega, et sooviti hankida uurimisalus merealal läbiviidavate teadus- ja rakendusuuringute (seire) jaoks. Laev on mõeldud kasutamiseks vaid teadusotstarbel/teadusuuringuteks. Soetatava uurimisaluse ehituses tuleb arvestada paljude erinõuetega tingituna töö spetsiifikast mereuuringutes.
  3. Eelviidatud infost järeldub, et kaebajal oli tegelikult võimalik hankida laeva avatud hankemenetluse käigus. See, et VAKO tunnistas ühes hankes kaebaja otsused hankemenetluse reeglite rikkumise tõttu kehtetuks ja teises hankes läks võitja hiljem pankrotti, ei näita, et laeva hankimine avatud hankemenetluse kaudu oli võimatu ja teised laevaehitusettevõtjad ei oleks olnud võimelised kaebaja soovidele vastavat laeva ehitama ja tarnima. Kaebaja ei ole põhjendanud ega tõendanud oma väidet, et sektori tavapärane tarnija ei oleks olnud võimeline soovitud teaduslaeva tarnima.
  4. Kaebaja tõrjus võimalikke muid pakkujaid ka pakkumuste esitamise ja hankelepingu täitmise väga lühikeste tähtaegadega. Hanketeade avaldati 10.05.2013, pakkumuste esitamise tähtajaks oli 17.05.2013 ja hankelepingu täitmise tähtajaks juba 28.06.
  5. Ilmselgelt ei ole nii lühike tähtaeg uue laeva tootmiseks piisav. Hannes Vaski arvamusest nähtub, et tavapäraselt on sellises suuruses väikelaeva projekteerimise ja ehitamise aeg 6-8 kuud. Ka pakkumuste esitamiseks võib eeltoodud tähtaeg jääda liiga lühikeseks. Hannes Vaski arvamusest nähtub, et sellise tähtaja jooksul ei pruugi pakkujatel olla võimalik oma tarnijatelt pakkumuse esitamiseks vajalikke kokkuleppeid saada. Kaebaja selgitas hankelepingu täitmise lühikest tähtaega vajadusega saada laev kiiresti kätte, et teadustööde tegemisse ei jääks tühimikku. Kohtu arvates ei ole kaebaja vajadust laeva kiire hankimise järele piisavalt põhjendanud ega näidanud, miks tal ei olnud kuni uue laeva saamiseni võimalik kasutada seni kasutuses olnud uurimislaeva. Seetõttu pole võimalik hinnata, kas kiire vajadus uue laeva järele oli kaebajast sõltumatu olukord või mitte.
  6. Vale hankemenetluse liigi valikuga ja hanketeate avaldamata jätmisega rikkus kaebaja teiste võimalike pakkujate õigusi osaleda pakkumismenetluses ja pretendeerida avalikule ressursile. Hanget ei saa pidada läbipaistvaks ja kontrollitavaks. Olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamata jätmise tõttu ei saa järeldada, et kaebaja kasutas avalikke rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutas riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, seejuures parima võimalik hinna ja kvaliteedi suhtega. See, kui paljud ettevõtjad oleksid avatud hankemenetluse käigus tegelikult pakkumuse esitanud ja kui palju soodsamalt oleks kaebaja saanud laeva hankida, ei ole oluline ega vaja tõendamist. Oluline on, et kaebaja valitud hankemenetluse liik piiras põhjendamatult konkurentsi, jättes kõrvale muud potentsiaalsed pakkujad, kes oleksid olnud pakkumuse esitamisest huvitatud ja oleksid olnud võimelised hankelepingut täitma. Seejuures ei ole oluline, et teised potentsiaalsed pakkujaid ei ole vaidlustusi või kaebusi esitanud ning VAKO ega kohus ei ole rikkumisi tuvastanud. Potentsiaalsed pakkujad kas ei teadnud oma õiguste rikkumisest või ei soovinud oma aega ja raha vaidluste peale kulutada. See aga ei tähenda, et rikkumist ei ole olnud.
  7. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kuigi kaebaja soovis hankida üksnes teadusuuringute, katsete, õppe- või arendustegevuse eesmärgil toodetud laeva ning vaidlusalune hangitud laev oli ekspertiisiaktist nähtuvalt toodetud üksnes teadusuuringute, katsete, õppe- või arendustegevuse eesmärgil, ei olnud kaebaja valitud hankemenetluse liik põhjendatud, kuna sellise hankemenetluse liigi valikut ei õigustanud erandlikud asjaolud ning soovitud laeva saanuks mõistlike tähtaegade kehtestamise korral tarnida iga tavapärane laevaehitusettevõtja. 14
(16)3-14-51132 Seega rikkus kaebaja vaidlusaluse hanke läbiviimisel

-s sätestatud nõudeid (korraldada avatud hankemenetlus ja avaldada hanketeade). Toetuse vähendamise õiguspärasus 42. HTM määruse nr 55 § 19 p-d 5 ja 13 kohustavad toetuse saajat tagama kulude abikõlblikkuse ja järgima projektiga seotud hangete läbiviimisel

nõudeid (vt ka STS § 21 lg 1 ja § 22 p 11). Kohus tuvastas eelpool, et kaebaja rikkus hanke läbiviimisel

nõudeid, seega ei saa laeva soetamiseks kulutatud summat pidada terves ulatuses abikõlblikuks STS § 2 p 2 ja VV määruse nr 26 § 15 tähenduses, sest avatud hankemenetluse korral võinuks olla võimalik soetada laev soodsama hinnaga. Vastustajal I oli STS § 23 lg 2 ja RM määruse nr 15 § 3 lg 3 alusel kohustus kontrollida toetuse saaja kulude abikõlblikkust ja riigihangete teostamise korra järgimist. Seega oli vastustajal I endal kohustus tuvastada riigihanke nõuete rikkumine ning seda ei takistanud vaidluste ja rikkumist tuvastavate VAKO või kohtu otsuste puudumine. Eespool nimetatud rikkumise avastamisel oli vastustajal I STS § 23 lg 1, HTM määruse nr 55 § 21 lg 8 ja RM määruse nr 15 § 3 lg 14 alusel õigus keelduda toetuse osalisest või täielikust välja maksmisest. Selleks tuli muuta varasemalt välja antud toetuse rahuldamise otsust abikõlblike kulude osas (STS § 18 lg-d 1 ja 3). 43. Õigusaktid ei määra kindlaks, millises ulatuses tuleb projekti abikõlblike kulude eelarvet eeltoodud rikkumise korral vähendada. Kohtu arvates ei saa olla mõistlikku vaidlust selle üle, et sellise rikkumise korral ei ole tekkinud kahju ja sellest tulenevalt mitteabikõlblike kulude täpse suuruse kindlaksmääramine võimalik. Ei ole võimalik tuvastada, millised pakkumused oleksid avatud hankemenetluse korral tehtud ja millise hinnaga oleks olnud sel juhul võimalik laeva soetada. Kuna tegemist oli hankega, mille kohta tulnuks avaldada teade Euroopa Liidu Teatajas (

§ 106), siis võinuks pakkujate ring Euroopa Liidu suurust arvestades olla suur.

Kõigi potentsiaalsete pakkujate ja nende esitamata jäänud pakkumuste tuvastamise kohustuse panemine vastustajale ei ole oleks proportsionaalne ja mõistlik. Kohtu hinnangul saab mõistlikult eeldada, et kahju on tekkinud. Olukorras, kus rikkumine oleks avastatud pärast toetuse väljamaksmist, oleks vastustajal I olnud võimalik tugineda STS § 26 lg 2 p 7 ning lg-te 21 ja 6 alusel VV määruse nr 278 § 111 lg-le 1 ja lg 3 p-le 1 ning nõuda kaebajalt tagasi 25% hankelepingu summast. Tegemist on analoogilise juhtumiga. Ainsaks erinevuseks on see, et rikkumine avastati enne toetuse välja maksmist. Kuigi õigusaktid ei tee sellises olukorras viidet VV määrusele nr 278, oli kohtu arvates analoogia kohaldamine põhjendatud, sest kahju suuruse osas ei oma tähendust, kas rikkumine avastatakse enne või pärast toetuse välja maksmist. Riigihangete registri andmetel oli riigihanke 143127 hankelepingu maksumuseks 372 000 eurot. 25% sellisest summas on 93 000 eurot. 20.02.2014 otsusega loeti abikõlbmatuks kuluks 85 193,74 eurot ja jäeti toetus välja makstama summas 80 934,05 eurot. 44. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et VV määrus nr 278 on PS-ga vastuolus. Riigikohtu praktikast tuleb, et täitevvõimule või riigivõimu organiks mitte olevale organile ei või delegeerida õigusaktide andmist, mis piiravad põhiõigusi (Riigikohtu üldkogu 03.12.2007 otsus asjas nr 3-3-1-41-06, p 21 ja 22; 26.06.2014 määrus asjas nr 3-2-1-153-13, p 71; 26.04.2016 otsus asjas nr 3-2-1-40-15, p-d 40 ja 57). Kaebajal ei ole põhiõigust struktuuritoetuse saamiseks. Struktuuritoetusi saab vaid juhul, kui toetuse taotleja vastab õigusaktides ette nähtud nõuetele ja järgib toetuse kasutamiseks ette nähtud nõudeid. Selliste nõuete rikkumise korral on avalike vahendite otstarbeka ja säästliku kasutamise põhimõtetest tulenevalt põhjendatud toetus kas osaliselt või täies ulatuses tagasi nõuda või keelduda toetuse väljamaksmisest. VV määruse nr 278 kehtestamiseks on olemas STS § 26 lg-st 6 tulenev volitusnorm, mh annab STS § 26 lg 21 Vabariigi Valitsusele volituse kehtestada teatud protsendid, mille ulatuses oleks võimalik toetust tagasi nõuda, kui toetuse saaja rikub talle esitatavaid nõudeid, kuid kahju suurust ei ole võimalik hinnata (Riigikohtu üldkogu 16.03.2010 otsus asjas nr 3-4-1-8-09, p 161). Tegemist 15

(16)3-14-51132 ei ole ka avalik-õigusliku rahalise kohustuse panemisega PS § 113 tähenduses (sarnaselt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 26.11.2007 otsusele asjas nr 3-4-1-1807; 08.06.2010 otsusele asjas nr 3-4-1-1-10), vaid avalikest vahenditest makstud toetuse tagasi nõudmisega.
  1. Kuigi VV määruse nr 278 § 111 lg 3 p 1 ei anna haldusorganile toetuse tagasi nõudmisel kohaldatava protsendi osas kaalutlusõigust, ei pea kohus vastustaja I kohaldatud määra (25%) ilmselgelt ebaproportsionaalseks, mis võiks anda alust põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks. Tegemist on distsiplineeriva sanktsiooniga, mis peab toetuse saajaid motiveerima toetuse kasutamiseks ette nähtud nõudeid järgima. Riigihankes 134689 sõlmiti hankeleping maksumusega 360 000 eurot, seega 3% väiksemas summas kui riigihankes
  2. Samas pole välistatud, et turuosaliste laiemal teavitamisel võinuks laev olla veel soodsama hinnaga. Kaebaja arvamus, et nö nullist asja valmistamine olnuks kallim kui baasmudeli ümberehitamine, ei ole põhjendatud. Vaidluse all ei ole asjaolu, et tegemist oli kasutamata laevaga, seega pidi laeva soetushind sisaldama lisaks ümberehitustöödele ka laeva ehitustöid, mis tähendab, et laeva hind võis ümberehitustööde tõttu osutuda hoopis kallimaks kui algusest peale kaebaja esitatud nõuetele vastava laeva ehitamine. Seega võib 25%-list määra pidada adekvaatseks. Kindlas suuruses korrektsiooni kasutamine hõlbustab asutuste tööd, aga aitab tagada ka õiguskindlust, sest muudab tagajärjed ettenähtavaks.
  3. HTM määruse nr 55 § 21 lg 5 järgi oli vastustajal I väljamaksetaotluse ja kuludokumentide kontrollimiseks aega 20 tööpäeva. Puuduste avastamisel saanuks anda kaebajale 10-tööpäevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (HTM määruse nr 55 § 21 lg 6) ja kontrolli teostamise aeg oleks selle aja võrra pikenenud. Antud juhul esitas kaebaja vastustajale I väljamaksetaotluse 08.08.2013, kaebaja esitas täiendavad selgitused vastustajale 23.09.2013, toetuse vähendamise otsus tehti 20.02.2014, seega viidatud sätetes toodud tähtaegu rikkudes. Kohus nõustub aga vastustajaga II, et viidatud menetlusnormide rikkumine ei saanud mõjutada asja otsustamist (HMS § 58), mistõttu ei too see kaasa vaidlustatud otsuste tühistamist. Otsus ja menetluskulude jaotus
  4. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlusalused otsused on õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
  5. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 alusel kaebaja kanda. Sealhulgas jäävad kaebaja kanda ka ekspertiisikulud kogusummas 6860 eurot. Vastustajad ei ole taotlenud enda menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud kohtule menetluskulusid ja nende kandmist tõendavaid dokumente, seetõttu jäävad vastustajate menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik 16
(16)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.