Obsah (7)

§ 101§ 402§ 401§ 143§ 145§ 149§ 416

Tsiviilasi 2-14- 5795 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 02. detsember 2016. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi Danske Bank A/S hagi

) §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p-d 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles. Hageja ja kostja I vahel 3.12.2008. a sõlmitud laenuleping nr XXX (kd I tl 12-13) vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele.

§ 402

sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 401

lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi 3 maksma. Hageja ja kostja II vahel 3.12.2008. a sõlmitud käendusleping nr XXX (kd I tl 25-26) vastab tarbijakäenduslepingu tunnustele. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud

§ 143lg 1 kohaselt oli tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on tarbija.

3.

§ 145

lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

§ 149

lg 1 kohaselt võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. 4. Kostjad on menetluses tuginenud mh sellele, et tõendatud ei ole kostjale I lepingu ülesütlemisavalduse kätte toimetamine.

§ 416

lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

1. Hagi aluseks olevatest faktilistest asjaoludest nähtub, et hageja esitas 1.02.
2. a sh kostjale I laenulepingu ülesütlemise avalduse (kd I tl 40-41), milles andis võlgnevuse tasumiseks tähtaja 20.02.
3. a koos hoiatusega, et tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral loetakse leping erakorraliselt üles öelduks. Hagiavalduse kohaselt oli hagejal põhiosa maksete võlgnevus alates 16.10.
4. a ning intressimaksete võlgnevus alates 16.07.
5. a. Kostjad ei ole vastu vaielnud, et esines alus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.
6. Kohus leiab, et lepingu ülesütlemise avaldus on tahteavaldus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 mõttes. TsÜS § 69 lg 1 I lause kohaselt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus kehtivaks kättesaamisega. Sama paragrahvi lg 2 II lause kohaselt loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Hageja on saatnud kostjale I ülesütlemisavalduse aadressidel XXX XXX, XXX küla, 61703 Ülenurme vald, Tartu maakond ja XXX küla, 62207 Luunja vald, Tartu maakond. Kirjad on saadetud tähitud kirjaga; kirjad on hagejale tagastatud vastavalt 22.02.
7. a ning 4.02.
8. a, kuna saaja ei ela antud aadressil / saaja ei käinud kirjal järel (kd II tl 52-58). Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks üritanud ülesütlemisavaldust kostjale I muul viisil kätte toimetada.
9. Riigikohus on rõhutanud, et eemalviibijale tehtud tahteavalduse jõustumiseks ei pea tahteavalduse saaja igal juhul olema tahteavalduse tegelikult kätte saanud ega selle sisust teadlik, oluline on vaid see, et saajal tekkis mõistlik võimalus avaldusega tutvuda. Kui tahteavaldus on jõudnud saaja elu- või töökohta, tuleb eeldada, et tal on ka mõistlik võimalus sellega tutvuda (Riigikohtu 19.12.
10. a otsuse tsiviilasjas nr 32-1-156-05 p 10). Samas on Riigikohus leidnud, et tähitud kirja saabumise ja postiasutusse hoiustamise teatis ei sisalda teavet saabunud kirja sisu kohta. Seetõttu puudub tahteavalduse saajal mõistlik võimalus tahteavalduse sisuga tutvuda ja seega ei saa lugeda tahteavaldust kättesaaduks (Riigikohtu 17.03.
11. a otsuse tsiviilasjas nr 4 3-2-1-8-09 p 11). Riigikohus on jäänud selle seisukoha juurde ka hiljem (vt Riigikohtu 25.04.
12. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-151-11 p 14).
13. Arvestades eeltoodud Riigikohtu seisukohta, ja antud faktilisi asjaolusid leiab kohus, et laenuleping ei ole hageja poolt kehtivalt üles öeldud. Laenulepingu kohaselt oli laenu tagastamise lõpptähtpäev 16.12.
14. a, seega ei ole leping lõppenud ka tähtaja möödumisega.
15. Kohus märgib, et lepingu ülesütlemise seisukohast ei oma tähtsust asjaolud, et kostjale I on 22.10.
16. a pereliikme kaudu kätte toimetatud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise nõue ning kostja I on saanud ülesütlemisavalduse koos hagimaterjalidega (hageja ei ole lepingu ülesütlemisele kohtumenetluses ka tuginenud).Riigikohtu praktika kohaselt ei ole lepingut võimalik tagasiulatuvalt üles öelda. Ülesütlemine lõpetab kestvuslepingu tulevikku suunatult. Seega lõpeb leping igal juhul alles ülesütlemisavalduse kättetoimetamise järel, st kas avalduse kättetoimetamisest või tahteavalduses või seaduses määratud tähtaja möödumisel. Põhimõtteliselt saab lepingu üles öelda ka kohtumenetluses, kuid seda juhul, kui on täidetud ka kõik materiaalõigusest tulenevad eeldused lepingu ülesütlemiseks. Sealjuures peab tarbijakrediidilepingu ülesütlemise avaldus olema üheselt selge mh täitmise täiendava tähtaja ja lepingu lõppemise kuupäeva osas ning kehtetule (st kätte toimetamata) ülesütlemisavaldusele tuginedes tuleb uuesti määrata ka lepingu täiendav täitmise ning lõppemise tähtpäev või tähtaeg. Lisaks eeltoodule peab kohtumenetluses lepingu ülesütlemine olema ka menetluslikult lubatav. Kohtumenetluse käigus lepingu ülesütlemine on hagi muutmiseks TsMS § 376 lg 1 mõttes, milleks on vaja kostja või kohtu nõusolekut (vt Riigikohtu 14.06.
17. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-53-16, p-d 13-15).
18. Hageja ei ole alternatiivselt tuginenud laenumaksete tasumata jätmisest tulenevale võlgnevusele ega vastavat nõude arvestust esitanud. Seega ei saa kohus lahendada hageja nõuet kui lepingu täitmise nõuet.
19. Kohus leiab, et kuna laenuleping ei ole kehtivalt üles öeldud, ei ole kogu tagastamata laenusumma veel sissenõutavaks muutunud. Laenu tagastamise graafiku (kd I tl 1824) kohaselt oli 16.11.
20. a seisuga laenujääk 127 988,21 eurot – seega laenulepingu järgi oli sissenõutavaks muutunud laenusumma kokku 19 008,58 eurot. Enne laenulepingu ülesütlemise teate saatmist laekus põhiosa katteks kokku 3 586,33 eurot (kd I tl 80); pärast laenulepingu ülesütlemise teate saatmist on kokku laenulepingust tulenevate kohustuste katteks laekunud kokku 49 156,38 eurot (enne tagatise müüki tasuti võlgnevuse katteks 2 150,76 eurot, tagatise müügist laekus 35 995,71 eurot, pärast tagatise müüki tasuti veel 6 184,91 (784,91 + 5 400) eurot ning kohtumenetluse ajal 4 825 eurot), mille hageja on arvestanud tagastamata laenusumma katteks. Kokku on laenusumma katteks arvestatud rohkem, kui lepingu järgi sissenõutavaks muutunud laenusumma ning hageja intressinõue summas 920,92 eurot. Seega ei saaks ka lepingu täitmise nõue rahuldamisele kuuluda. Eeltoodud põhjendustel on kohus seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Arvestades hagi rahuldamata jätmist tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 167 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Kostjad ega kolmas isik ei ole kohtule vaatamata kohtu poolt antud tähtajale 31.10.
21. a (tl. 171, II kd) menetluskulude nimekirja esitanud. Asja materjalidest nähtuvalt kostjatel ja 5 kolmandal isikul hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Seega jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste Kohtunik 6