TA R T U H A L D U S K O H U S Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS E E S T I VA B A R I I G I N I M E L Kohtuasja number 3-16-1896 Otsuse kuupäev 7. september 2017 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Deniss Rogateni

) § 152 lg 2 alusel ka kahe piibli ja 14 plastklambri osas üle nende esemete äravõtmise õigusvastasuse kindlakstegemise nõudele. Kaebaja ei ole esitanud selleks selgesõnalist taotlust, kuid kaebaja 23.08.2017.a avaldusest tervikuna tuleneb pigem see, et kaebaja vaidlustab endiselt nende esemete äravõtmist ja soovib selle õiguspärasuse kohta kohtu seisukohta. Kohus lähtub tuvastamisnõude lubatavuse osas 09.08.2017.a määruse punktis 4 toodud põhjendustest ja ei korda neid. Seega on ainsaks algses kaebuses nimetatud esemeks, mille osas menetlus jätkub ja mida kaebajale ei ole tagastatud, väljatrükk „Vampire the Maquerade“ (koos köiteklambriga). Kohtuistungil esitatud dokumendile (tl 66) on küll tehtud käsikirjaline märge, nagu oleks see ese kaebajale laost väljastatud 18.01.2017, kuid istungil kinnitasid mõlemad pooled, et seda ei ole tagastatud ja vastustaja esitas selle kohtule vaatluse teostamiseks. Kokkuvõttes tuleb kohtul sisuliselt lahendada järgmised nõuded: - teha kindlaks 15.07.2016.a läbiotsimisel viie raamatu, kahe piibli ja 15 väljatrüki äravõtmise õigusvastasus; - kohustada vastustajat tagastama 15.07.2016.a läbiotsimisel ära võetud väljatrükk „Vampire the Maquerade“.

1. Kohus loeb tõendatuks, et vastustaja võttis 15.07.2016.a läbiotsimisel kaebajalt ära 10 raamatut, sh kaks piiblit ning 15 väljatrükki, neist 1 terviklik plastmassist kammköitega väljatrükk „Vampire the Maquerade“ ja 14 väljatrükki nii, et lahtised lehed ja plastmassist köiteklambrid võeti ära eraldi. Praeguseks ei ole pooltel enam vaidlust selle üle, millised esemed vastustaja kaebajalt ära võttis. Raamatute nimekirja on vastustaja kaebajale esitanud (tl 36). Kaebaja ja vastustaja nimekirjades (tl 25, 36) on raamatute pealkirjad küll mõnevõrra erinevad, kuid raamatute arv on sama ja pealkirjad on teatud mööndustega ühildatavad. Viis raamatut ja kaks piiblit on kaebajale tagastatud. 14 väljatrükki on tagastatud. Kaebaja on koos vastusega kaebusele saanud ka akti esemete äravõtmise kohta. Kohus jätab seetõttu läbi vaatamata kaebaja taotluse nõuda Viru Vanglalt andmete esitamist ära võetud esemete kohta.
2. Vastustaja võttis vaidlusalused esemed ära, kuna ta pidas neid kaebajale keelatuteks. Vastustaja põhjendas asjade äravõtmist sellega, et kambris oli raamatuid lubatust rohkem (tl 44, 45). Selle põhjenduse juurde on vastustaja jäänud ka kohtumenetluse käigus, muid põhjendusi ära võetud esemete keelatuse kohta vastustaja esitanud ei ole. Vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 2 sätestab, millistele tunnustele vastavad esemed on kinnipeetavale keelatud. See säte ei käsitle praeguses kohtuasjas vaidluse all olevaid esemeid - raamatuid, piibleid või väljatrükke. VangS § 15 lg 3 alusel kehtestatakse vanglas kinnipeetavale keelatud asjade loetelu ning enda juures ja laos olevate asjade kogukaal justiitsministri määrusega. VangS § 15 lg 4 alusel võib vanglateenistus keelata täiendavalt 5 5 aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad § 15 lg 2 sätestatud tingimustele. Justiitsministri määrusega kehtestatud vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSKE) § 57 lg 3 alusel ei või kinnipeetava enda juures olevate ja laos olevate asjade kaal kokku ületada 30 kilogrammi. VSKE ei sätesta kambris olevate asjade kaalu ülempiiri. Vastustaja ei ole tuginenud sellele, et kaebaja asjade kaal kokku ületab eeltoodud piirangut. VSKE § 641 toob ära kinnipeetavale vanglas keelatud esemete ja ainete loetelu. § 641 lg 15 kohaselt on keelatud vägivalda, vihkamist, rassismi jne propageerivad trükised ning pornograafilised teosed. Vastustaja ei ole tuginenud sellele, et praeguses asjas oleks tegemist selliste teostega. Muid praeguses kohtuasjas vaidluse all olevaid esemeid puudutavad sätteid VSKE ei sisalda.
3. Viru Vangla kodukorra (edaspidi kodukord, kättesaadav interneti-lehekülje www.vangla.ee kaudu) punkt 1.12.20 keelab kinnipeetaval hoida kambris rohkem kui viis isiklikku raamatut. Kodukorra seletuskiri (kättesaadav samas) ütleb, et sättega on reguleeritud kinnipeetavale kambrisse antavate isiklike raamatute kogust. Kui kinnipeetaval on kambris korraga maksimaalselt viis isiklikku raamatut, on see mõistlik kogus, sest kinnipeetav võib laenutada vangla raamatukogust kuni viis teavikut. Niisiis võib kinnipeetaval olla kambris kokku kümme raamatut. Kodukorra punkti 7.1.22 alusel on keelatud perioodika, ristsõnaraamatud, kataloogid jm seesugused esemed, mis ei ole vanglateenistuse vahendusel soetatud või vanglateenistuse väljastatud. Seletuskirja kohaselt on neid esemeid vaja keelata vangla julgeoleku tagamiseks, kuna nende läbiotsimine on raske. Ajalehtede, ajakirjade ja muu kirjanduse lehtede vahele on võimalik kleepida keelatud aineid. Sestap tuleks iga lehekülge eraldi kontrollida, mis on ajaja töömahukas. Lehele kleebitud aine ei pruugi olla visuaalselt tuvastatav. Niiviisi võib keelatud aine sattuda vanglasse. Narkootiliste ainete sattumine vangla territooriumile seab otseselt ohtu vangla julgeoleku. Kinnipeetavad võivad tellida mõistlikus koguses perioodilisi väljaandeid vanglateenistuse vahendusel, mis tagab selle, et vanglasse ei satu ajalehtede, ajakirjade või muu kirjanduse vahel keelatud aineid. Kodukorra punktid 16.1 ja 16.4.39 näevad ette, et kinnipeetav võib osta kord kuus ühe paki A4 paberit. Üldiselt teadaolevalt on ühes pakis 500 lehte paberit, seega saab kinnipeetav aasta jooksul osta kuni 6 000 lehte paberit.
4. Ilmselgelt ei ole võimalik anda mõistele „raamat“ üht ja ainuõiget sisu või tähendust. Vastustaja tõi välja eesti keele seletava sõnaraamatu (kättesaadav interneti-aadressil www.eki.ee/dict/ekss) esimesena toodud seletuse, mille järgi raamat on trükipoognaist koosnev terviklik väljaanne, mida katavad kaaned. Sama sõnaraamat annab aga tähendustena ka muid võimalusi, sh sellisel kujul (s.o raamatuna) ilmunud või ilmuv kirjandusteos, ka mitmeköitelisena ning köidetud paberilehed, vihik ülestähenduste, sissekannete vms tegemiseks. Raamatukogusõnastik (kättesaadav interneti-aadressil termin.nlib.ee) annab raamatule kolm erinevat tähendust: 1) üldjuhul koodeksikujulise monograafilise iseseisva, või muul kandjal olevana avaldamiseks piisav, teksti ja/või muu informatsiooni hulk, 2) trükitud või käsitsi kirjutatud kaante vahele köidetud iseseisev väljaanne mahuga 49 ja enam lehekülge, 3) trükitud ja köidetud teavik, mis ei ole jadaväljaanne. Sama sõnastik tunneb ka mõistet raamatajakiri, see on ajakirjana ilmuv ja levitatav raamat, nt ""Loomingu" Raamatukogu", ja raamatkataloog, see on raamatukujuline trükikataloog. Raamatut püüab defineerida Eesti kaupade nomenklatuur. Käibemaksuseaduse § 15 lg 2 p 1 kehtestab 6 6 raamatutele vähendatud käibemaksumäära 9 %, seda arvestades leiab raamatu mõiste sisustamist kindlasti nii Eesti kui ka Euroopa Liidu kohtupraktikast. Praeguses kohtuasjas ei omagi tähendust see, mida mõista raamatu all üldiselt. Selles mõttes on raamatu mõistet samavõrd õigesti sisustanud nii kaebaja kui vastustaja. Tähendust omab see, mida on mõeldud raamatu all Viru Vangla kodukorra punktis 1.12.20 ehk milliseid esemeid ei või kinnipeetava kambris korraga olla rohkem kui viis.
5. Pooltel ei ole vaidlust selles, et 15.07.2016.a toimunud läbiotsimise seisuga oli kaebajal kambris rohkem kui viis raamatut klassikalises tähenduses, s.o kirjastamisega tegeleva ettevõtte poolt ilmutatud, trükitud ja kaante vahele köidetud väljaannet. Pooled ei vaidle ka selle üle, et läbiotsimise järel ei jäänud kaebajale kambrisse ühtegi raamatut. Kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla kodukorra punkti 1.12.20 kehtivust. Kaebaja peab õigusvastaseks seda, et talle ei jäetud kambrisse lubatud viit raamatut. Kohus märgib, et ei ole oluline, milliste konkreetsete viie raamatu äravõtmise üle toimub vaidlus. Praegu ei ole võimalik enam kindlaks teha, millised raamatud valis kaebaja läbiotsimise päeval. Vaidluse all ei ole konkreetsed pealkirjad, vaid see, et lõpptulemusena ei jäänud kaebajale ühtegi raamatut.
6. Kohus nõustub kaebajaga, et kõigi raamatute äravõtmine kaebajalt oli õigusvastane. Ka vastustaja ei ole esitanud ühtegi põhjendust, miks võiks olla õiguspärane vangla otsustus jätta kaebaja üldse ilma raamatuteta. Vastustaja vastuväide seisneb selles, et kaebaja andis ise ära kõik raamatud. Kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud, et kaebaja andis ise ära kõik raamatud või et kõik raamatud võeti kambrist ära kaebaja tegevuse tõttu või kaebajast sõltuval põhjusel.
7. Kohtule on esitatud inspektor-kontaktisik Mikk Saare ja valvur Jevgeni Korikovi allkirjadega ettekanne (tl 44), mis kirjeldab raamatute äravõtmist järgmiselt. Läbiotsimisel selgus, et kambris on liiga palju kinnipeetavate isiklikke raamatuid. Mikk Saar liikus kõigi kambris olevate raamatutega osakonna päevaruumi trellukse juurde ning lasi kinnipeetavatel valida viis raamatut, mida nad soovivad kambrisse jätta. Kokku kuulus äravõtmisele 16 raamatut. Kaebaja ütles, et ta ei ole raamatute äravõtmisega nõus ja põhjendas, et osad neist ei ole raamatud, vaid A4 paberid. Kui Mikk Saar ütles kaebajale, et ta võib kambrisse liikuda, siis hakkas kaebaja raamatuid köitest lahti rebima ja mööda põrandat laiali loopima. Mikk Saar andis kaebajale korduvaid korraldusi liikuda kambrisse, kuid kaebaja ütles, et ei pea neid täitma. Lõpuks liikus kaebaja kambrisse, kuid jättis jala kambriukse vahele ja loopis sealt veel pabereid välja. Mikk Saar sulges Jevgeni Korikovi abiga kambriukse. Seejärel avas Mikk Saar toiduluugi. Kaebaja lükkas toiduluugist välja veel pabereid ja neli raamatut. Seejärel sulgesid ametnikud toiduluugi. Kokku võeti ära 20 raamatut, neist 18 kuulusid kaebajale. Viru Vangla koostatud distsiplinaarmenetluse protokoll (tl 38-39) kirjeldab videosalvestiselt nähtavaid sündmusi järgmiselt. Kaebaja siseneb eluosakonna koridori. Nähtub, et toimub vestlus Mikk Saarega. Kaebaja läheb raamatute virna juurde, vestlus jätkub. Kaebaja kükitab raamatute virna juurde, vestlus jätkub. Kaebaja tegevus ei ole täpsemalt näha, kuna ametnik varjab oma kehaga vaatevälja. Kaebaja poolt teise virna tõstetud raamatute pealt libisevad lahtised lehed mööda põrandat laiali. On näha, et kaebaja eemaldab raamatult köidet. Kaebaja tõuseb püsti, liigub kambri poole ja siseneb kambrisse. Kaebaja väljub kambrist, käes raamatud, ja paneb need teiste raamatute juurde. Kaebaja on tagasi oma kambris ja jutuajamine Mikk Saarega jätkub läbi toiduluugi. Videolt ei nähtu, et ametnik oleks kaebajalt 7 7 korduvalt nõudnud kambrisse minemist. Kaebaja toimetas rahulikult raamatute kallal ametnik vaatas kõrvalt. Täiendavaid tunnistajaid juures ei olnud. ja
8. Kohtu hinnangul näitab otsuse punktis 21 toodu, et inspektor-kontaktisik Mikk Saare kirjeldus toimunust on ebausaldusväärne. Kirjeldus on subjektiivne: ametnik kirjeldab kaebaja tegevust sõnadega „rebima“ ja „loopima“, samas kui salvestiselt nähtub, et kaebaja toimetas rahulikult raamatute kallal ja lehed libisesid kõrvale pandud esemete virnast maha. Videosalvestise uurimise eesmärgiks oli lahendada küsimus, kas kaebaja jättis täitmata ametniku korralduse. Seetõttu oleks distsiplinaarmenetluse protokolli kindlasti märgitud, kui ametnikud oleksid pidanud ukse jõuga sulgema või kui kaebaja oleks lükanud toiduluugist esemeid välja. Seletamatu on see, et ettekandele kirjutasid alla kaks ametnikku, kuid salvestise kirjeldusele on märgitud, et täiendavaid tunnistajaid juures ei olnud. Ei ole võimalik, et salvestise vaatlemisel jäi nähtamatuks, et ukse sulgesid kaks ametnikku ja et kaebaja takistas ukse sulgemist. Kohus märgib, et olukord, kus vanglaametnike ettekanne ei kajasta toimunud sündmusi õigesti ja objektiivselt, on äärmiselt taunitav. Kohus on vaidluste lahendamisel korduvalt lähtunud eeldusest, et vastuolu korral vanglaametniku ja kinnipeetava seletuste vahel tuleb usaldusväärsemaks pidada ametniku seletust. See eeldus on seatud tõsise kahtluse alla, kui on võimalik olukord, kus kaks vanglaametnikku annavad toimunud sündmuste kohta seletuse, mis tegelikkusega kokku ei lähe. Ka Mikk Saare koostatud esemete äravõtmise akt (tl 45) ei ole korrektne. Selles on öeldud, et kambrist võeti ära 20 (esialgu märgitud 16) raamatut ja kambrisse jäi 10 raamatut, 5 kummalegi kinnipeetavale. Tegelikult anti kaebajale kambrisse algselt 4 raamatut ja lõpptulemusena ei jäänud talle ühtegi raamatut.
9. Otsuse punktis 22 toodut arvestades puudub kohtul alus kahelda kaebaja väites, et ta ei soovinud talle jäetud nelja raamatut ära anda ja need raamatud võttis ära ametnik. Seda toetab asjaolu, et tõendid kinnitavad kaebaja väidet, et talle kambrisse tagasi toodud raamatuid oli neli. Aktis (tl 45) on ära võetud raamatute arvu parandatud 16 raamatult 20-le. Ka ettekandes (tl 44) nimetati äravõtmisele kuuluvate raamatute arvuna algselt 16, hiljem
10. See muudab usutavaks kaebaja väite, et ta soovis ametnikule näidata, et talle jäetud raamatuid ei olnud viis, vaid neli. Lisaks oli olukorras, kus raamatud olid toiduluugil, ametnikul võimalus sulgeda toiduluuk (seda, et kaebaja ei lükanud raamatuid luugilt koridori, käsitles kohus eespool). Sel juhul oleksid raamatud jäänud kambrisse. See näitab, et raamatute äravõtmine oli ametniku otsustus. Eeltoodut ei lükka ümber asjaolu, et kaebaja tõi ise kambrist välja ja asetas raamatute hunnikusse kaks eset, mida videosalvestise kirjelduses nimetatakse raamatuteks, kuid mille kohta kaebaja istungil selgitas, et tegu oli köidetud väljatrükkidega. See tegu toimus enne nelja raamatu äravõtmist ja on usutavalt seletatav sellega, et kaebaja ja ametniku vahel oli erimeelsus, kas selliseid esemeid pidada raamatuteks või mitte.
11. Kokkuvõttes põhjustas vastustaja olukorra, kus kaebajale ei jäänud kambrisse ühtegi raamatut. See on vastuolus kodukorra punktiga 1.12.20 ja seega õigusvastane. Õigusvastasust ei kõrvalda see, et 16.09.2016.a vaideotsuses oli vastustaja nõus tagastama viis raamatut, kui kaebaja esitab talle soovitud raamatute nimekirja. Praeguses kohtuasjas on vaatluse all esemete äravõtmise õiguspärasus 15.07.2016.a toimunud läbiotsimisel. 8 8
12. Kaebaja toob eraldi välja selle, et temalt võeti ära kaks piiblit. Vastustaja selgituse kohaselt tõlgendab Viru Vangla õigusakte nii, et pühakirja ei loeta raamatuks kodukorra punkti 1.12.20 tähenduses ning mõistlik kogus usulisi tekste on lubatud lisaks selles punktis nimetatud viiele raamatule. Vastustaja avaldas istungil, et kinnipeetavale on lubatud kaks piiblit. Kohtu hinnangul on selline tõlgendus õiguspärane. See saab tugineda VangS § 62, mille järgi vanglateenistus tagab kinnipeetavale tema usuliste vajaduste rahuldamise ja VSKE § 60 lg 1, mille alusel mõistlikus koguses usukirjandust on lubatud ka kartseris. Lisaks tuleb arvestada, et kui raamatuid üldiselt kasutatakse õppimise, enesetäiendamise, meelelahutuse, ajaviite jms eesmärkidel, siis pühakirja puhul on esiplaanil teistsugune eesmärk - usuliste vajaduste rahuldamine. Eeltoodut arvestades jääb kohtule arusaamatuks, miks piiblid läbiotsimise ajal üldse kambrist ära viidi. Kohus tunnistab piiblite äravõtmise õigusvastaseks.
13. Kaebajalt ära võetud asjade hulgas oli 15 eset, mida praeguses kohtuasjas on nimetatud väljatrükkideks. Tegemist oli printeriga trükitud A4 formaadis lehtedega, mis olid köidetud plastmassist kammköitega. Vahetult pärast läbiotsimise toimumist eemaldas kaebaja 14 väljatrüki köiteklambrid. Kaebaja sõnul olid väljatrükid erinevate paksustega, mõned olid võrreldavad A4 paberi pakiga (500 lehte) ja mõned olid pigem õhukesed, võrreldavad ajakirjadega. Vastustaja sellele kaebaja väitele vastu ei vaielnud.
14. Kohtu hinnangul on vaieldav, kas punktis 26 kirjeldatud väljatrükid on hõlmatud kodukorra punktis 1.12.20 sisalduva viie raamatu piiranguga. Selle poolt räägib asjaolu, et iseenesest on tegemist lugemiseks mõeldud terviklike teostega ja sellised esemed on hõlmatud mitme otsuse punktis 18 toodud raamatu definitsiooniga. Selle vastu räägivad mitmed asjaolud. Vastustaja põhjendas raamatute kogusele seatud piirangut nende läbiotsimise keerukusega. Samas ei ole piiranguid seatud kambris lubatud ajakirjade kogusele. Ka ajakirjad võivad olla paksud, näiteks ajakirja „Akadeemia“ paksus on üle 150 lehekülje. Samuti ei ole piiratud seda, kui palju võib kinnipeetaval olla kambris A4 formaadis paberit, sh sellist paberit, millele on kirjutatud või trükitud (näiteks kirjavahetus või kohtuvaidluste materjalid). Kohus näitas otsuse punktis 17, et kinnipeetav saab aasta jooksul põhimõtteliselt osta kuni 6 000 lehte paberit. Kodukorra punkti 7.1.20 alusel on kinnipeetavale lubatud läbipaistvate pehmete kaantega dokumendimapid, mis ei sisalda metallist osi. Kui pidada raamatuteks vaidlusaluseid väljatrükke, siis tuleks pidada raamatuteks ka selliste kaante vahele kogutud kohtuasjade materjale. Läbiotsimise keerukust ei mõjuta see, kas tegemist on raamatuga klassikalises tähenduses või muu trükiteosega. Läbiotsimise töö- ja ajamahukust mõjutab eeskätt esemete kogus ja maht. Ka ajakirjade ja lahtise paberi läbiotsimine on aja- ja töömahukas ning nende vahele saab peita keelatud esemeid, ometi ei ole nende kogust piiratud. Seda, et vastustaja on praktikas võrdsustanud väljatrükke pigem ajakirjade või lahtistele lehtedele trükitud materjalidega, kinnitab ka see, et enamust väljatrükke ei ole kantud kaebaja isiklike asjade nimekirja (tl 47-48) ja et praeguseks on kõik väljatrükid peale ühe kaebajale tagastatud. 9 9
15. Kokkuvõttes ei ole vangistust reguleerivad õigusaktid üheselt mõistetavad, kuid eeltoodut kogumis arvestades on ülekaalus siiski argumendid selle kasuks, et väljatrükke ei tule lugeda raamatuteks kodukorra punkti 1.12.20 tähenduses. Kuna väljatrükkide äravõtmise ainsaks põhjenduseks oli see, et tegemist on raamatutega, mida ei tohi olla rohkem kui viis, siis oli väljatrükkide äravõtmine õigusvastane ning ainus seni tagastamata väljatrükk „Vampire the Maquerade“ tuleb kaebajale tagastada. Kohus rahuldab kaebuse tervikuna.
16. Kaebaja etteheide, et vangla on käsitlenud kaebaja vaiet 19.08.2016.a vastusele nr 610/21470-2 (tl 36) teabenõudena, jääb kohtule arusaamatuks. Kohtule esitatud materjalide hulgas sellist vaiet või teabenõuet ei ole.
17. Kohtu hinnangul näitab praegune kohtuasi, et vangistust reguleerivad õigusaktid ja vangla kodukord vajaksid olulist täpsustamist selle osas, millises koguses raamatuid, ajakirju, väljatrükke ja muid paberkandjal olevaid materjale võib kinnipeetaval kambris olla. Sh on justiitsministrile antud volitus määrata kindlaks kambris lubatud asjade kogukaal. Olukorras, kus regulatsioon on vastuoluline, ei ole õige sellest tingitud riske panna kinnipeetava kanda. Menetluskulud 31.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega jäävad menetluskulud vastustaja kanda. 32.

§ 109

lg 3 kohaselt mõistab kohus poolelt, kelle kanda jäävad menetluskulud, Eesti Vabariigi kasuks välja menetlusabikulud ja muud menetluskulud, mis ei ole tekkinud riigi ega riigi haldusorgani osalemisest kohtus menetlusosalisena. Kohus vabastas 06.10.2016.a kaebaja 15 euro suuruse riigilõivu tasumise kohustusest. Kohus mõistab selle summa välja vastustajalt Eesti Vabariigi kasuks. 33.

§ 109

lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente. Kohus jätab muud menetluskulud välja mõistmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 10 10