) § 162 lg-te 1 ja 4 sätetele ning leidis järgmist. Kostja esindaja advokaat B. Sisaski taotletud riigi õigusabi tasu ja kulud 692,40 eurot (sh käibemaks 114,40 eurot) on põhjendatud. Kuna kostja sai maakohtu 10.03.2015 määrusega riigi õigusabi hüvitamiskohustuseta, tuleb riigi õigusabi tasu ja kulud jätta riigi kanda. Hagejale on antud maakohtu 09.02.2017 määrusega riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud 50% ulatuses igakuiste osamaksetena ühe aasta jooksul peale õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kindlaksmääramist. Hageja esindaja advokaat M. Piirla taotletud riigi õigusabi tasu ja kulud 545,28 eurot (sh käibemaks 90,88 eurot) on põhjendatud. Maakohus oli seisukohal, et hageja riigi õigusabi tasu ja kulud tuleb jätta täielikult riigi kanda. Hageja vabastati maakohtu 09.02.2017 määrusega menetlusabi korras hagi esitamisel riigilõivu 300 eurot tasumisest ja nimetatud riigilõiv tuleb jätta riigi kanda. Hageja menetluskulud enne riigi õigusabi andmist tuleb jätta hoolimata hagi rahuldamisest samuti riigi, mitte kostja kanda. Hageja esitas tsiviilasja ebaõigesti menetlusse hagita asjana ja sellele järgnes asja lahendamine ekslikus menetlusliigis, samuti ei peaks pooled vastutama ametniku poolt valesti vormistatud testamendi eest. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja enne riigi õigusabi saamist kandnud esindajakulusid 1552 eurot (sh käibemaks 258,67 eurot). 3 Vandeadvokaat M. Sikuti õigusteenus on põhjendatud 5 tunni ulatuses summas 480 eurot (5 × 96 eurot) + tasutud riigilõiv 100 eurot. Vandeadvokaat M. Sikuti osutatud õigusteenus ei ole põhjendatud eelkõige dokumentidega tutvumise ja konsultatsioonide osas. Vandeadvokaat M. Sikuti tasuks ja kuludeks tuleb seega määrata 580 eurot (sh käibemaks 80 eurot). Põhjendatud ei ole hageja esitatud Priit Palmiste Advokaadibüroo OÜ arve summas 792 eurot (sh käibemaks 132 eurot), kuna on ebaselge, mille eest arve on väljastatud (arve spetsifikatsioonis on märgitud „nõustamine tsiviilõiguses“). Ülejäänud menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohus selgitas hagejale, et hageja on maksnud 13.10.2016 määruskaebuse esitamisel riigilõivu 100 eurot, kuigi pidi riigilõivuseaduse § 59 lg 14 järgi maksma 50 eurot. Hageja saab esitada taotluse riigilõivu tagastamiseks enamtasutud osas. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
lg 5 alusel kinnitanud, et kõik esitatud menetluskulud on kantud 4 seoses kohtumenetlusega. Õigusteenuse kulud määruskaebuse koostamisele on põhjendatud ja vajalikud ning ajakulu mõistlik. Kohtupraktikas ja õigusteenuste turul väljakujunenud tava järgi peetakse mõistlikuks ajakuluks menetlusdokumendi koostamisel ühe lehekülje kohta üht töötundi. Hagejale on osutatud õigusteenust 6 tunni ulatuses, mis hõlmab 6-leheküljelise menetlusdokumendi koostamist ja konsultatsiooni. Lisaks on maakohus jätnud tähelepanuta, et 13.10.2016 määruskaebuselt on tasutud riigilõivu 100 eurot. Lähtudes
lg-test 1 ja 2 ning § 175 lg-st 1 tulnuks kohtul määrata menetluskuludena kindlaks kõik hageja poolt menetluskulude kindlaksmääramise taotluses esitatud kulud ning jätta need riigi kanda. Juhul kui ringkonnakohus leiab, et kõigi kulude riigi kanda jätmine ei ole põhjendatud, siis kuuluvad need
lg-te 1 ja 2 alusel hüvitamisele kostja poolt; 2) on kohtuotsuse resolutsiooni p-s 3.4 ebaõigesti määranud menetluskulude hüvitise saaja. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise taotluses kinnitanud, et on summad lepingulistele esindajatele tasunud (mh tasunud riigilõivu 200 eurot). Seega tuleb menetluskulude hüvitise saajaks määrata hageja. 5. M.S. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, v.a osas, milles hageja palub määrata M. Sikuti asemel menetluskulude saajaks hageja. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohus õigesti kindlaks määranud vandeadvokaat M. Sikuti osutatud õigusteenuse tasu, kuna M. Sikut on teinud dubleerivaid toiminguid (arved nr 335 ja 350) dokumentidega tutvumise osas, samuti tuleks kohtumenetlusega seoses kantud kulude alt välja arvata arvel nr 335 näidatud konsultatsioon; 2) jättis maakohus õigesti kindlaks määramata hageja kulu seoses arvega nr 1076, kuna sellelt ei nähtu seos kohtumenetlusega; 3) ei ole põhjendatud hageja alternatiivne nõue jätta menetluskulud kostja kanda, kuivõrd see ei oleks vastavalt
lg-le 4 õiglane: vaidlus ei ole tekkinud kostjast sõltuvatel asjaoludel, vaid ametniku veast, samuti andis hageja algselt ise nõude valesti menetlusse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
Ringkonnakohus kostja seisukohaga ei nõustu. Riigikohus on leidnud (nt 26.01.2011 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10), et
lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Asjaolust, et ilma vallasekretäri eksimuseta ei oleks antud vaidlust saanud tekkida,
Kostja on kogu menetluse jooksul hagile vastu vaielnud ning kohus leidis, et hagi on põhjendatud. Kuna otsus tehti kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta vaidlusaluses osas üldsätte, s.o
9.2. Menetluskulude nimekirja ja lisatud arvete kohaselt on hageja tasunud õigusabiteenuste eest Sikuti Advokaadibüroole 760 eurot ja Priit Palmiste Advokaadibüroole 792 eurot, kokku 1552 eurot.
lg 1 esimese lause järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et vandeadvokaat M. Sikuti poolt hagejale õigusabi osutamisel tehtud töö saab lugeda vajalikuks ja põhjendatuks osaliselt. Vandeadvokaat M. Sikut esitas hageja esindajana avalduse ebaõigesti hagita menetluses, kuid vandeadvokaat on siiski tsiviilasjas tutvunud dokumentidega ja selgitanud välja asjaolud, neid koostatud avalduses kirjeldanud, vastanud maakohtu nõudel vastaspoole vastusele ning esindanud hagejat 07.09.2016 kohtuistungil (istung kestis 34 minutit). Arvestades asjaolu, et tegemist on konkreetse vaidlusküsimusega keskmisest lihtsama ja väiksema mahuga tsiviilasjaga, ning 6 tehtud töö sisu, tuleb ka ringkonnakohtu arvates lugeda vandeadvokaat M. Sikuti põhjendatud ajakuluks hagejale õigusteenuse osutamisel 5 tundi, mis tunnitasuga 96 eurot (koos käibemaksuga) moodustab 480 eurot (kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane, kuuluvad lepingulise esindaja kulud hüvitamisele koos käibemaksuga). Tunnitasu 96 eurot (koos käibemaksuga) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga selles, et maakohus on jätnud põhjendamatult täies ulatuses arvestamata kulud, mida hageja on kandnud seoses maakohtu 28.09.2016 määruse peale määruskaebuse esitamisega. Priit Palmiste Advokaadibüroo 11.10.2016 arve nr 1076 selgituseks on küll märgitud üldsõnaliselt „nõustamine tsiviilõiguses“, kuid menetluskulude nimekirjas on välja toodud, et nõustamine sisaldas 28.09.2016 kohtumäärusele määruskaebuse koostamist ja konsultatsiooni ajakuluga 6 tundi. Asja materjalidest nähtuvalt on Priit Palmiste Advokaadibüroo advokaat K. Bagirov esitanud 13.10.2016 hageja esindajana määruskaebuse maakohtu 28.09.2016 määruse peale. Arvestades, et määruskaebus kordab suures osas juba avalduses välja toodud sisulisi asjaolusid ning sealjuures määruskaebuse rahuldamise aluseks olnud maakohtu poolsele menetlusnormide olulisele rikkumisele (s.o asja lahendamisele ebaõigesti hagita menetluses) määruskaebuses tähelepanu ei ole pööratud, loeb ringkonnakohus seoses määruskaebuse esitamisega osutatud õigusteenuse vajalikuks ja põhjendatuks 3 tunni ulatuses, mis tunnitasuga 132 eurot (koos käibemaksuga), moodustab 396 eurot. Tunnitasu 132 eurot (koos käibemaksuga) saab kohtupraktikat arvestades pidada 2016. aastal põhjendatuks. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuse esitamisega seotud õigusabikulu suurendas ilmselt ka hageja poolt esindaja vahetamine, kuivõrd uuel esindajal pidi vältimatult kuluma teatud aeg asja materjalidega tutvumiseks.
lg 3 kohaselt mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Hageja ei ole esile toonud mõjuvaid põhjusi esindaja vahetamise vajaduse osas ning ringkonnakohtu arvates ei ole põhjendatud esindaja vahetamisega seonduvat kulu hagejale hüvitada. Ringkonnakohus märgib vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele ka, et ei nõustu sellega, et dokumendi maht saab olla kriteeriumiks, mille alusel hinnata toimingule kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust. Menetlusosalise õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust tuleb siiski hinnata konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. 9.3 Hageja palub hüvitada talle riigi vahendite arvelt või alternatiivselt kostja poolt ka riigilõivud summas 200 eurot. Taotletud summa koosneb 29.12.2014 esialgse avalduse esitamisel tasutud riigilõivust 50 eurot ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivust 50 eurot (I kd, tl 14) ning 13.10.2016 määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 100 eurot (I kd, tl 104). Maakohus on kohtuotsuse põhjendava osa p-s 40 juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et hageja on maksnud määruskaebuse esitamisel riigilõivu 100 eurot, kuigi riigilõivuseaduse § 59 lg 14 alusel tuli kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasuda 50 eurot, ja et hageja saab esitada taotluse riigilõivu tagastamiseks enamtasutud osas. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et hageja on määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks 24.01.2017 vastava taotluse juba esitanud. Määruskaebuselt enamtasutud riigilõivu 50 eurot tagastamise osas teeb ringkonnakohus eraldi määruse. 09.02.2017 määrusega vabastas maakohus hageja täielikult hagi esitamisel riigilõivu 300 eurot tasumisest. Kohtuotsuse resolutsiooni p-ga 3.5 on nimetatud riigilõiv jäetud riigi kanda ja selles osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Kohtuotsuse resolutsiooni p 3.4 ja põhjendava osa p 37 kohaselt on maakohus mõistnud riigi vahenditest vandeadvokaat M. Sikutile välja ka 29.12.2014 tasutud riigilõivu kokku 100 eurot, 7 mis on ebaõige juba ainuüksi seetõttu, et nimetatud summad on hageja vandeadvokaat M. Sikutile tasunud. Hagiavalduselt tasumisele kuuluva riigilõivu tasumiseks menetlusabi andmisel oleks maakohus pidanud arvestama, et 50 euro ulatuses oli hagejal riigilõiv 29.12.2014 maksega juba tasutud. Seega sisuliselt sai maakohus hageja riigilõivu tasumisest vabastada 250 euro ulatuses (ja ka riigi kanda jätta riigilõivu 250 euro ulatuses). Avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot, esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 50 eurot (esialgse õiguskaitse taotlus rahuldati maakohtu 29.12.2014 määrusega) ja määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot tuleb jätta
9.4. Ülaltoodut kokku võttes tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulud summas 1026 eurot, sh lepinguliste esindajate kulu 876 eurot (480 eurot + 396 eurot) ning riigilõivud 150 eurot. Asjaolu, et kostjale anti tsiviilasjas riigi õigusabi hüvitamiskohustuseta, ei oma hagejale menetluskulude hüvitamisel tähtsust, kuivõrd
lg 1 kohaselt menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused.
lg 4 järgi märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuna hageja on vastava taotluse esitanud, tuleb kostjale panna ka
10. Kuivõrd apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, on ringkonnakohtu arvates põhjendatud jätta poolte menetluskulud apellatsiooniastmes, sh apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot,
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 8 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.