Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ja seadusele.
lg 1 kohaselt tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust. Sama pragrahvi lõike 2 kohaselt, tervishoiuteenuse osutamisel osalev kvalifitseeritud arst, hambaarst, iseseisvalt tervishoiuteenust osutav õde või ämmaemand, kes tegutseb tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud töölepingu või muu sellesarnase lepingu alusel, vastutab tervishoiuteenuse osutamise lepingu täitmise eest tervishoiuteenuse osutaja kõrval ka isiklikult.
loetakse tervishoiuteenuse osutamise leping muu hulgas sõlmituks ka tervishoiuteenuse osutamise alustamisega või tervishoiuteenuse osutamise kohustuse ülevõtmisega patsiendi nõusolekul, samuti siis, kui otsusevõimetule patsiendile tervishoiuteenuse osutamise alustamine vastab tema tegelikule või eeldatavale tahtele.
kohaselt tuleb tervishoiuteenuse osutamise eest maksta kehtestatud, kokkulepitud või tavalist tasu, sellise tasu puudumisel aga mõistlikku tasu. Patsiendilt võib tasu nõuda niivõrd, kuivõrd tervishoiuteenuse osutamise kulusid ei kata ravikindlustus või muu isik. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-st 162 lg 1, § 367 ja §-st 407 lg 1 palub hageja: Välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 1842.- eurot; välja mõista kostjalt hagej akasuks viivis alates hagi esitamisest, st 19.05.2017a kuni põhinõude tasumiseni
lg 1 II lauses määratud määras; jätta kõik menetluskulud kostja kanda; lahendada vaidlus tagaseljaotsusega kui kostja ei ole hagile vastanud. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja on nõus lahendama vaidluse kompromissiga, mille alusel 2 2-17-7846 rahalise kohustuse tasumine ajatatakse, kostja tasub õigusabikuluna 120.- eurot ja pool riigilõivust. Kostja vastus
) § 759 loetakse tervishoiuteenuse osutamise leping muu hulgas sõlmituks ka tervishoiuteenuse osutamise alustamisega või tervishoiuteenuse osutamise kohustuse ülevõtmisega patsiendi nõusolekul, samuti siis, kui otsusevõimetule patsiendile tervishoiuteenuse osutamise alustamine vastab tema tegelikule või eeldatavale tahtele.
kohaselt tuleb tervishoiuteenuse osutamise eest maksta kehtestatud, kokkulepitud või tavalist tasu, sellise tasu puudumisel aga mõistlikku tasu. Patsiendilt võib tasu nõuda niivõrd, kuivõrd tervishoiuteenuse osutamise kulusid ei kata ravikindlustus või muu isik.
lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda raha maksmise kohustuse täitmist, kui võlgnik on vastavat kohustust rikkunud. 9. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja osutas kostjale hambaraviteenust, hageja esitas kostjale teenuse eest arved, kostja ei ole arveid täies ulatuses tasunud. Hagiavalduse kohaselt hageja osutas kostjale hambaraviteenust 21.10.2016, mille eest esitas arve nr 166797 summas 1524.- eurot; ning 09.12.2016, mille eest esitas arve nr 167959 summas 713.- eurot /tl 6/. Kostja on tasunud hagejale arvete alusel 14.12.2016 345 eurot /tl 7/ ja 31.02.2017 50 eurot /tl 8; 21/. Seega on kostjal tasumata hagejale 1842 eurot. Kostja ei ole hageja nõudele sisuliselt vastu vaielnud. 10.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks 3 2-17-7846 muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 11. Hageja nõuab kostjalt seadusjärgset viivist
Kostja ei ole ka viivise nõudele vastu vaielnud. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 12. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja põhinõude täies ulatuses. Lepingust tulenevalt on põhjendatud ja seaduslik viivise nõudmine
lauses ettenähtud ulatuses. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär on
MS § 174 lõigetele 1 ja 2 määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on 08.06.2017. a esitanud menetluskulude nimekirja /tl 26/, mille kohaselt hageja menetluskulud on riigilõiv 225.- eurot; õigusabikulu hagi koostamise eest 120.- eurot, millele lisandub käibemaks, kokku menetluskulud 345.- eurot. Hageja kinnitab, et eeltoodud kulud on seotud antud tsiviilasjaga. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu märgitud ulatuses on põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud kulu menetlusdokumentide koostamiseks asja keerukust ja mahtu ning dokumentide sisu arvestades on 120 eurot ning hageja põhjendatud menetluskulu on (120 + riigilõiv 225) = 345 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja ei ole esitanud taotlust menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.