TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Kohtuasi 3-16-2297 9. oktoober 2017, Jõhvi Ülle Polluks A. J kaebus Tartu Vangla 20.10.2016 käskkirja nr 6-2

) § 63 lg 1 sätestab kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse kohaldamise aluse, milleks on vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine. 13. Distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja distsiplinaarkaristuse määramiseks on vaja esmalt tuvastada, kas kinnipeetav on toime pannud distsiplinaarsüüteo, kas on täidetud vastav teokoosseis (Riigikohtu halduskolleegiumi 07.112011 otsus asjas nr 3-3-1-51-11, p 10). Selleks tuleb teha kindlaks õigusakt ja säte, mida kinnipeetava tegevus rikkus, milles see tegevus seisnes ning kinnipeetava tahtlus. 14.

§ 15

lg 2 järgi on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis: 1) ohustavad inimese julgeolekut; 2) sobivad eriti vara kahjustamiseks; 3) võivad ohustada vangla julgeolekut või korda; 4) ei ole kooskõlas karistusena mõistetud vangistuse täideviimise eesmärkidega; 5) raskendavad oluliselt vanglal hügieeninõuete täitmist või 6) nõuavad

§ 31lg 2 kohaselt vanglateenistuse ametniku luba.

Kinnises või avavanglas kinnipeetavale keelatud asjade loetelu, enda juures ja laos olevate asjade kogukaalu, samuti hoiule võetavate asjade hoidmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega (

§ 15lg 3).

Samas võib vanglateenistus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad

§ 15

lg-s 2 sätestatud tingimustele (

§ 15lg 4).

Justiitsministri määrusega kinnitatud vangla sisekorraeeskirjas (VSKE § 641) toodud keelatud esemete loetelus ei ole vahetult nimetatud patareid. Samas on keelatud süütamisvahendid (p 3).

1. Tartu Vangla kodukorra p-i 7.1.
2. kohaselt on kinnipeetavale keelatud toiteallikas, v.a patareid, mis ei ole tühjad, mis on soetatud vanglateenistuse vahendusel ja ei ole rikutud ümbrisega või põlemisjälgedega ja kui kinnipeetaval on olemas seade selle kasutamiseks. Kodukorra seletuskirjas on osutatud, et toiteallikas on ohuks vangla julgeolekule. Vaidlustatud käskkirjas on selgitatud, et väga levinud on praktika, kus patareisid kasutatakse tuleleegi tekitamiseks, seda eelkõige sisekorra vastaselt eluosakonda toimetatud sigarettide süütamiseks. Kasutades siseruumides isevalmistatud ja keelatud lahendusi tuleleegi tekitamiseks seavad kinnipeetavad seeläbi ohtu nii enda, teiste kinni peetavate isikute kui ka vanglateenistuse ametnike elu ja tervise. Tartu Vangla kodukord on seega kinnipeetavatele õigusi ja kohustusi panev õigusakt

§ 63lg 1 tähenduses.

Kodukorra p 7.1.28. on kehtestatud kooskõlas

§ 15

lg-s 2 vanglateenistusele antud volitusega ega kaldu kõrvale

§ 15lg 4 tingimustest.

Seetõttu on Tartu Vangla kodukorra p-s 7.1.

1. sätestatud keelu rikkumise eest õigus kohaldada distsiplinaarkaristust.
2. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 12.10.2016 kella 09:05 ajal Tartu Vangla kambris 2156 toimunud läbiotsimise käigus avastati kaebajale kuulunud teleripuldist kaks rikutud ümbrisega patareid. Distsiplinaarmenetluse protokollist nähtub, et kaebaja viibis kambris koos teise kinnipeetavaga. Kaebaja väidab, et tema ei ole kõnealuseid patareisid rikkunud, vaid patareid võisid olla rikutud juba saades või rikkus need mõni kaebaja kambrikaaslane, kui kaebajat ei olnud kambris.
3. Kohus kaebajaga ei nõustu. Kuna asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja kambris teostatud peale televiisori ja selle juurde kuulunud teleripuldi saamist mitmeid läbiotsimisi (sh kuupäevadel 06.05.2016 ja 28.09.2016) ning varasemalt rikutud ümbrisega patareisid ei leitud, siis nõustub kohus vastustajaga, et on ebatõenäoline, et patareid võisid olla rikutud juba kaebajale üle andmisel. Samuti ei tingi kohtu hinnangul distsiplinaarkaristuse määramise 3 käskkirja tühistamist kaebaja väide, et patareid võis kahjustada tema kambrikaaslane. Patareide näol oli tegemist kaebaja isiklike asjadega, mille üle vastutus kuulus kaebajale. Kui patareid olid kaebaja kambrikaaslase poolt rikutud, siis lasus kaebajal kohustus sellest vähemalt vanglateenistust teavitada, kuna rikutud ümbrisega patareide omamine on kodukorra p 7.1.28 kohaselt keelatud. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 21.06.2010 otsuses asjas nr 3-3-1-2410 (p-s 11), et distsiplinaarkaristust saab määrata ka distsiplinaarsüüteo puhul, mis ei ole toime pandud tahtlikult, vaid ka hooletusest.
4. Vastustaja on vaidlustatud käskkirjaga määranud kaebajale

§ 63

lõikes 1 sätestatud distsiplinaarkaristustest leebeima karistuse liigi noomituse. Kahtlemata toob igasugune distsiplinaarkaristus kaebaja jaoks kaasa negatiivseid tagajärgi, ent kohtu hinnangul on määratud distsiplinaarkaristus antud juhul proportsionaalne meede, arvestades asjaolu, kuivõrd suurt ohtu saab toiteallika eesmärgipäratu kasutamisega vangla julgeolekule tekitada.

1. Eelnevat arvestades leiab kohus, et vaidlustatud Tartu Vangla 20.10.2016 käskkiri nr 62/1713 on õiguspärane, proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta ning kaebuses välja toodud põhjused ei anna alust selle tühistamiseks. Kohus jätab A. J kaebuse rahuldamata.
2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on riigilõivu tasumisest kohtumäärusega vabastatud. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks kohtunik 4