Obsah (7)

§ 252§ 111§ 112§ 110§ 249§ 251§ 204

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-17-2118 Määruse kuupäev 23. oktoober 2017 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi V. K taotlus peatada esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla 16.10.2017 käskki

§ 252lg 7 ja § 204 lg 2).

Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale tõlgituna vene keelde ja Viru Vanglale. ASJAOLUD

1. Viru Vangla 16.10.2017 käskkirjaga nr 6-3/1007-1 karistati kinnipeetav V. K Viru Vangla kodukorra p-i 1.11.2 rikkumise eest distsiplinaarkorras 10 ööpäevaks kartserisse paigutamisega.
2. V. K esitas 16.10.2017 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse (taotlus saabus Tartu Halduskohtusse 18.10.2017). Taotleja märgib, et ta ei ole nõus talle määratud distsiplinaarkaristusega ning esitas 16.10.2017 käskkirja nr 6-3/1007-1 peale vaide. Taotleja väitel rikuti distsiplinaarmenetluses käigus oluliselt tema õigusi seonduvalt tunnistaja küsitlemisega ning jäeti ilma võimalusest esitada kirjalikke märkusi protokollile nr. 7-2/34666-
3. Samuti leiab taotleja, et distsiplinaarkaristuse määramisel seonduvalt 15.09.2017 toimunud intsidendiga ületati distsiplinaarkaristuse määramise tähtaega. V. Kogut palub esialgse õiguskaitse korras peatada Viru Vangla 16.10.2017 käskkirja nr 6-3/1007-1 täitmine ning säilitada tal võimalus osaleda 24.10.2017 määratud pikaajalisel kokkusaamisel perekonnaga. Taotleja märgib, et vaidlustatud käskkiri jätab ta ilma õigustest ja vabadustest, kuna õigustamatu kartserisse paigutamine toob endaga kaasa põhjendamatud piirangud. Samuti jääb taotleja kartserisse paigutamisel ilma pikaajalisest kokkusaamisest lähedastega (sh tütrega). Kui vaidlus lõpeb taotleja kasuks, siis ei ole enam võimalik pöörata tagasi seda, et ta oleks varem võinud mitte olla kartseris ja oleks saanud kohtuda perega. Taotleja palub ka vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna tal puuduvad vahendid lõivu maksmiseks.
4. Tartu Halduskohus palus 18.10.2017 kohtunõudega Viru Vanglal kohtule teatada, kas ja mis ajast mis ajani kannab V. K käskkirja nr 6-3/1007-1 alusel kartserikaristust. Samuti palus kohus vanglal teatada, kas Viru Vangla on V. K i vaide käskkirja nr 6-3/1007-1 peale menetlusse võtnud ja missuguses menetlusstaadiumis on vaide lahendamine. Ühtlasi palus kohus edastada käskkiri nr 6-3/1007-1 ning vaidemenetluse materjalid ning seoses asjas esitatud menetlusabi taotluse lahendamisega esitada V. K isikukonto väljavõte. Kohus edastas Viru Vanglale V. K esialgse õiguskaitse taotluse ja palus esitada ka seisukoha esialgse õiguskaitse kohaldamise põhjendatuse ja tagajärgede osas hiljemalt 23.10.
6. V. K helistas 19.10.2017 Tartu Halduskohtu kantseleisse ning teavitas, et ta on paigutatud distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartserisse.
7. Viru Vangla ei ole veel 23.10.2017 kella 16.30-ks kohtule oma seisukohta esitanud. KOHTU SEISUKOHT I Menetlusabi taotlus
8. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest.

§ 111

lg 1 sätestab, et menetlusabi antakse juhul, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. 7. Taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta nähtub, et V. K puuduvad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks (vastavalt

§ 112lg 1 p-le 1 ja Riigikohtu üldkogu 12.

aprilli 2016 otsusele asjas nr 3-3-1-35-15). Kohus on seisukohal, et menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Eelnevat arvestades vabastab kohus taotleja

§ 110

lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. II Esialgse õiguskaitse taotlus 8.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. 9.

§ 249

lg 2 sätestab, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal.

§ 251

lg 1 p 1 alusel võib esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise. Seega on kohtu hinnangul antud juhul V. K i esialgse õiguskaitse taotlus vaidemenetluse raames vaidlustatud Viru Vangla 16.10.2017 käskkirja nr 6-3/1007-1 täitmise peatamiseks lubatav. 2 10.

§ 249

lg 1 esimesest lausest tulenevalt võib esialgset õiguskaitset kohaldada üksnes siis, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Vaidemenetluse osas oleks analoogselt tegemist olukorraga, kus isiku seisund võib vaidemenetluse ajal halveneda. Kohus peab seega järgnevalt tuvastama, kas taotlejal esineb esialgse õiguskaitse vajadus, st taotleja peab vajama esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist selleks, et põhivaidluse tulemuse selgumiseni oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. Taotleja põhjendab esialgse õiguskaitse vajalikkust esmalt sellega, et kuna VangS 25 lg-st 3 tulenevalt ei võimaldata pikaajalisi kokkusaamisi distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartserisse paigutatud kinnipeetavale, siis jääb ta ilma võimalusest olla 24.10.2017 pikaajalisel kokkusaamisel perekonnaga. Samuti märgib taotleja, et seonduvalt kartserikaristusega rakenduvad talle muud piirangud. Kohus leiab, et vaieldamatult ei ole taotleja suhtes vaidlustatud käskkirja tagajärjena vaide/kaebuse rahuldamise korral enam võimalik kõrvaldada pikaajalise kokkusaamise ilmajäämist 24.10.2017 ning taotlejal ei oleks sellisel juhul võimalik ka talle soodsa vaide- või kohtuotsuse korral taotletavat eesmärki saavutada. Seega saab öelda, et taotlejal esineb esialgse õiguskaitse vajadus. 11. Samas tulenevalt

§ 249

lg-st 3 ei tohi esialgse õiguskaitse kohaldamiseks olla kaebus ilmselgelt perspektiivitu ning asjas ei tohi esineda ülekaalukat avalikku või kolmanda isiku huvi. Riigikohus on mitmetes lahendites leidnud, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega annab kohus ka eelhinnangu kaebusele ning esialgse õiguskaitse kohaldamisest keeldumise aluseks oleks kaebuse ilmselge perspektiivitus (vt nt RKHKm 3-3-1-85-04, p 16). Seetõttu tuleb kohtul kaaluda ka vaide/kaebuse eduväljavaated. Käesoleval juhul kaebust halduskohtule veel esitatud ei ole. Küll aga on kaebaja esialgse õiguskaitse taotluses esitanud mõningaid põhjendusi, miks ta leiab, et vaidlusalune käskkiri on tema hinnangul õigusvastane ning tuleks tühistada. Kohus leiab, et käesolevas menetlusstaadiumis on kaebuse perspektiivikuse hindamine ennatlik ning kohtule seni esitatu alusel ei saa öelda, et vaie/kaebus on ilmselgelt perspektiivitu või vastupidi suurte eduväljavaadetega. Viru Vangla 16.10.2017 käskkirja nr 6-3/1007-1 õiguspärasusele hinnangu andmine toimub asja sisulisel lahendamisel ja selle osas saab kohus võtta seisukoha üksnes vastavasisulist kaebust lahendades. 12. Kahtlemata riivab avalikku huvi (vajadus tagada vangla julgeolek), kui taotleja vabastatakse kartserikaristuse kandmise ajal kartserirežiimilt. Samas aga on pikaajalise kokkusaamise puhul tegemist kinnipeetava põhiseadusliku õigusega perekonnaelu puutumatusele, mille kaitsealasse kuulub ka vanema suhtlemine lapsega. 13. Kohus leiab, et arvestades vajadust tasakaalustada avalikke huve ja samas tagada ka taotleja põhiõigusi, on antud juhul põhjendatud peatada Viru Vangla 16.10.2017 käskkirja nr 6-3/10071 täitmine ajaks, mil taotleja viibib pikaajalisel kokkusaamisel perekonnaga alates 24.10.2017. 14. Vastavalt

§ 252

lg-le 7 võib menetlusosaline esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse otse kõrgemalseisvale kohtule.

§ 204

lg-st 2 tulenevalt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks kohtunik 3