Obsah (4)

§ 112§ 249§ 251§ 62

TAR T U H AL D U S K O H U S Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-17-1973 Määruse kuupäev 17. oktoober 2017 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Vjatšeslav Koguti esialgse õiguskaitse taotlus 31.08.

) § 111 lg 1 kohaselt antakse taotlejale menetlusabi, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

§ 112

lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ja millest on tehtud lubatud mahaarvamised. Kohtupraktika põhjal tuleb kinnipeetavate puhul sissetulekuna käsitleda laekumisi vanglasisesele isikukontole, sh lähedaste ühekordseid kandeid kinnipeetava kontole ning sissetulekust tuleb maha arvata rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi kinni peetavad summad, elektriseadmete kasutamise kulud ja muud vältimatud igakuised kulutused, mille suuruseks võib eeldada ca 5% töötasu alammäärast ehk 23,50 eurot. 2 6. Taotleja vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt olid taotleja sissetulekud ajavahemikul 25.05.2017 - 24.09.2017 kokku 295 eurot ning mahaarvamised nõuete fondi ja vabanemisfondi ja kulutused elektrile kokku 209,02 eurot. Taotlejale jäi vabaks kasutamiseks keskmiselt 21,50 eurot kuus, see summa on väiksem kui 5 % töötasu alammäärast. Määruse punktis 5 toodud reeglite järgi arvutatud taotleja kahekordne keskmine kuu sissetulek on negatiivne. Taotleja isikukonto lõppjääk on 12,10 eurot. Eeltoodu näitab, et taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu riigilõivu tasuda. Kohus vabastab taotleja täielikult riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. Esialgse õiguskaitse taotlus 7.

§ 249

lg 1 ja 3 alusel võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Kohtupraktikas peetakse esialgset õiguskaitset lubatavaks ka siis, kui kohtuotsuse täitmine oleks põhimõtteliselt võimalik ka esialgset õiguskaitset kohaldamata, kuid kaebaja peaks vaidluse ajal taluma ebamõistlikke piiranguid.

§ 251

lg 1 p 3 alusel võib esialgse õiguskaitse määrusega kohustada haldusorganit taotletavat haldusakti välja andma, toimingut tegema või jätkuvat toimingut lõpetama.

§ 249lg 2 alusel võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada vaidemenetluse ajal.

1. Taotleja ja Viru Vangla vaidlevad selle üle, kas 31.08.2017.a prügikastist leitud sigaretipakk kuulub taotlejale. Määruse punktis 2-3 toodu põhjal käsitleb vangla vaidlusaluseid sigarette leitud ja ära võetud esemetena. Vangla sisekorraeeskirja § 66 lg 2 näeb ette, et leitud ese kas võõrandatakse, hävitatakse, kantakse riigieelarve tuludesse või tagastatakse kinnipeetavale. Vangla on teinud otsuse, et vaidlusaluseid sigarette taotlejale ei tagastata. Taotleja on esitanud sellele otsusele vaide.
2. Riigikohus on selgitanud, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist. See põhimõte ei tähenda kohtu jaoks vääramatut keeldu, seda tuleb arvestada koos muude asjaoludega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud (Riigikohtu lahend 3-3-159-14 p 19). Praeguses asjas tähendaks esialgse õiguskaitse kohaldamine vaidluse äraotsustamist taotleja kasuks. Sigaretid on esemed, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkavad olemast (äratarvitatavad asjad). Kui vaidlusalused sigaretid praegu taotlejale tagastada, siis kohtueelse ja kohtumenetluse lõppemise järel neid enam olemas ei ole.
3. Sellises olukorras esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduseks olevat ülekaalukat kaitsevajadust taotlejal ei ole. Justiitsministri määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ ja Viru Vangla kodukorra 01.10.2017.a jõustunud muudatuste 3 kohaselt on vanglas suitsetamine keelatud ja sigaretid on taotleja jaoks keelatud esemed. Sel juhul ei ole taotlejal sigarette vaja. Taotleja on eeltoodud muudatused vaidlustanud. Kui kohus kohaldab selles vaidluses esialgset õiguskaitset, siis on taotlejal võimalik osta uued sigaretid. Kohtule esitatud tellimislehed (tl 19-20) näitavad, et septembrikuus sai taotleja kauplusest oste teha kahel korral. See tähendab, et kui taotlejal tekib suitsetamise ja sigarettide omamise õigus, siis sellest hetkest kuni ostude tegemiseni võib tekkida mõningane viivitus. Samas ei ole tekkiv viivitus sedavõrd pikk, et see kujutaks endast ebamõistlikke piiranguid esialgse õiguskaitse kohaldamise tähenduses.
4. Kuna taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, siis jätab kohus taotluse rahuldamata. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisel ei ole vaja täiendavalt kaaluda kaebuse perspektiive, avalikku huvi ja võimalike puudutatud isikute õigusi.
5. Kohus ei lahenda praeguses kohtuasjas vaidlust selle üle, kas sigaretid kuulusid taotlejale. Seetõttu ei ole taotleja soovitud tõendid asjakohased ja kohus jätab

§ 62lg 2 alusel rahuldamata taotluse nende väljamõistmiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 4