2-16-115561/28

2-16-115561 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Indrek Soots ja Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2017, Tallinn Kohtuasja number 2-16-115561 Kohtuasi Olympia Baltic Opportunities Three OÜ hagi OÜ EL Konsult vastu põhivõla 1966 euro 80 sendi ja viivise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 25. augusti 2017. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ EL Konsult apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel Hageja (vastustaja) Olympia Baltic Opportunities Three OÜ (Est Real Estate OÜ üldõigusjärglane, registrikood 12952384), lepinguline esindaja Priit Pööbo Kostja (apellant) OÜ EL Konsult 12182710), seaduslik esindaja ME Menetluse liik (registrikood Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:

1.Jätta OÜ EL Konsult 9. oktoobri 2017. a apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 25. augusti 2017. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-16-115561 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.

2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud OÜ EL Konsult kanda. Olympia Baltic Opportunities Three OÜ-l ei ole asja menetlemisel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.

Kohtu selgitused:

Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest Riigikohtule määruskaebuse.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Olympia Baltic Opportunities Three OÜ õiguseellane Est Real Estate OÜ (hageja) esitas 21. juulil 2016 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus OÜ-lt EL Konsult (kostja) välja mõista põhivõla 1966 eurot 80 senti ja viivise 326 eurot 77 senti. Võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 11. augusti 2016. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis tsiviilasja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2.Hageja esitas 23. augustil 2016 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja 1966 eurot 80 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 391 eurot 68 senti ja kuni põhinõude kohase täitmiseni viivise 0,1% põhisummalt päevas.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt omandas hageja 16. detsembril 2015 Tallinnas Pärnu mnt 130 asuva äriruumi (korter nr 24) ja talle läks seaduse alusel üle 8. septembril 2015 eelmise omaniku ja kostja vahel sõlmitud mitteeluruumi üürileping (leping). Samuti loovutas endine omanik lepingust tuleneva põhinõude koos kõrvalnõuetega hagejale.

Lepingu järgi andis endine omanik ja hiljem hageja kostjale äriruumi üürile ning kostja kohustus maksma iga kuu 1. kuupäevaks üüri 450 eurot (millele lisandus käibemaks) ja kõrvalkulud. Kostja jättis 1. detsembrist 2015 kuni 30. aprillini 2016 talle esitatud arved summas 1966 eurot 80 senti tasumata. Lepingu järgi on hagejal õigus saada tasumata summalt viivist 0,1% päevas.

3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastuväidete kohaselt ei informeerinud hageja kostjat sellest, et kontorihoone teistesse kontoriruumidesse on sisse murtud. Kostjale üüritud äriruum on varustatud lukuga, mida varas saab avada. Pärast 2015. a septembris toimunud murdvargust pöördus kostja korduvalt hageja poole küsimusega, millal tugevdatakse kontori uks ja vahetatakse lukk. Hageja ei vastanud kostja küsimustele. Seetõttu hoidis kostja makseid alates 2015. a novembrist kinni, kuni hageja lõpetab lepingu rikkumise.

Esimese astme kohtu otsus 4. Harju Maakohus rahuldas 25. augusti 2017. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1966 eurot 80 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 391 eurot 68 senti ning alates 23. augustist 2016 kuni põhivõla tasumiseni viivise 0,1% päevas tasumata põhivõlalt. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise.

2 Maakohus tuvastas, et poolte vahel kehtib 8. septembril 2015 sõlmitud üürileping nr OPTI 0809–2015 ja hageja õiguseelneja on oma nõude kostja vastu loovutanud hagejale.

Kostja ei ole neile asjaoludele vastuväiteid esitanud.

Lepingu p 2.5 järgi oli üür 450 eurot kuus, millele lisandus käibemaks. Üürilepingu üldtingimuste p 8.4 kohaselt kohutus kostja tasuma üüri iga kuu 1. kuupäevaks. Üldtingimuste p 8.6 järgi kandis üürnik lisaks üürile iga kuu üüripinna kasutamisega seotud kõrvalkulu kõikide üürileandja või kolmanda isiku osutatud kõrvalteenuste eest (lepingu lisa 4).

Hagile lisatud üüri- ja kõrvalkulude arvete järgi võlgneb kostja hagejale alates 1. detsembrist 2015 kuni 30. aprillini 2016 kokku järgmiselt:

-16. novembri 2016. a arve nr 15418 alusel 61 eurot 76 senti (ülejäänud osas tasaarvestas hageja oma nõude kostja makstud tagatisrahaga);

-18. detsembri 2015. a arve nr 15027 alusel 540 eurot (üür);

-14. jaanuari 2016. a arve nr 4629 alusel 103 eurot 21 senti (kõrvalkulud);

-18. jaanuari 2016. a arve nr 16027 alusel 540 eurot (üür);

-15. veebruari 2016. a arve nr 16061, alusel 540 eurot (üür);

-10. märtsi 2016. a arve nr 4753 alusel 108 eurot 8 senti (kõrvalkulud);

-6. aprilli 2016. a arve nr 4816 alusel 73 eurot 75 senti (kõrvalkulud).

Kostja ei ole võla suurusele vastuväiteid esitanud ega esitanud tõendeid võla tasumise kohta.

Kostja vastuväidete kohaselt on ta hoidnud üürimakseid kinni, kuid kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis annaksid talle selleks võlaõigusseaduse (VÕS) § 298 järgi õiguse. Hoolimata sellest, et maakohus selgitas kostjale tõendamiskoormist ja palus tuua esile üüritud ruumi puuduste ja üüri hoiustamise asjaolud, ei ole kostja seda teinud. Seega ei olnud kostjal õigust üürimakseid kinni hoida. Samuti ei ole kostja selgitanud, miks ta ei ole tasunud kõrvalkulusid.

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks lepingu alusel, juhindudes mh VÕS § 76 lg-st 1, §-st 100, § 108 lg-st 1, §-st 271 ja § 292 lg-st 1, välja mõista põhivõlg 1966 eurot 80 senti. Kuna kostja ei ole esitanud viivisearvutusele vastuväiteid, tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 101 lg 1 p 6 ja lepingu p 16.4 järgi välja mõista ka viivis 0,1% võlgnetavalt summalt päevas kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Apellatsioonkaebus 5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2358 eurot 48 senti, samuti menetluskulude jaotuse osas, ning palus teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks teises koosseisus.

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei ole maakohtu otsus seaduslik ega põhjendatud, sest maakohus jättis põhjendamata, miks ta ei nõustu kostja väidetega, ning analüüsimata tõendid.

Kostja tõi esile, et ta pöördus korduvalt hageja poole ja tõi selgelt välja asjaolud, et hageja ei täitnud üürilepingu nõudeid.

Kostja ei tunnista nõuet, sest hageja nõuab üüri ja kõrvalkulusid kehtetu lepingu alusel. Kostja juhtis pärast sissemurdmist korduvalt hageja tähelepanu sellele, et ruumide lukud ei vasta nõuetele ja puudub valvesignalisatsiooni ning avalikes ruumides mehitatud valve. Kostja andis hagejale mõistliku aja puuduste kõrvaldamiseks.

3 Hageja eiras kostja nõuet lõpetada üürilepingu rikkumine (hageja asus kasutama tagatisraha üüri hoiustamise ajal). Seega ei kavatsenud hageja rikkumist kõrvaldada. Kostja taotles nõude ja viivise ümberarvestust ja tegi selleks kompromissettepaneku. Tulenevalt nõude loovutamise lepingust ei nõustu kostja intressiarvestuse ja nõude suurusega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 2¹ alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks ülemääraseid menetluskulusid.

7.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus).

Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

8.Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja põhivõla 1966 eurot 80 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 391 eurot 68 senti ja alates 23. augustist 2016 kuni põhinõude kohase täitmiseni viivise 0,1% põhisummalt päevas. Seega esitas hageja rahalise nõude, mille põhinõue ei ületa 2000 eurot ja nõue koos kõrvalnõuetega ei ületa 4000 eurot, st tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Maakohus märkis otsuse resolutsiooni juures, et ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks TsMS § 442 lg 10 järgi, mistõttu menetleb ringkonnakohus esitatud apellatsioonkaebust juhul, kui on täidetud TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud muud eeldused.

9.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ega selgelt rikkunud menetlusõiguse normi.

Kostja vaidlustas apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse üksnes osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2358 eurot 48 senti (1966 eurot 80 senti põhivõlg ja 391 eurot 68 senti sissenõutavaks muutunud viivis), samuti menetluskulude jaotuse osas.

Kostja heidab apellatsioonkaebuses maakohtule ette seda, et maakohus jättis arvestamata tema vastuväite, mille kohaselt oli kostjal õigus hoida üüri kinni, sest hageja ei reageerinud tema palvele paigaldada üüritud ruumile uued lukud ja tagada turvalisus. Muid vastuväiteid ei ole kostja maakohtus hagile esitanud. Ainsate tõenditena on kostja esitanud maakohtule Harju Maakohtu 14. aprilli 2016. a otsuse VM süüdimõistmise kohta (tl 12–16) ja 2016. a jaanuari e-kirjavahetuse (tl 10).

4 Kolleegiumi hinnangul on maakohus asja lahendades kostja vastuväitega arvestanud ja leidnud õigesti, et kostja vastuväide oleks põhjendatud, kui kostja oleks toonud asjas esile ja tõendanud VÕS §-des 278 ja 298 sätestatud eeldused.

Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik VÕS § 278 p 1 järgi nõuda üürileandjalt mh puuduse või takistuse kõrvaldamist. Kui üürnik nõuab üürileandjalt puuduse või takistuse kõrvaldamist, võib ta VÕS § 298 lg 1 järgi määrata üürileandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selleks tähtaja ning hoiatada, et puuduse või takistuse kõrvaldamata jätmise korral hoiustab ta tähtaja möödumisel sissenõutavaks muutuva üüri VÕS §-s 120 sätestatu kohaselt, sh peab üürnik hoiustamisest üürileandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama.

Hoolimata asja menetlemisest lihtsustatud korras täitis maakohus kohaselt selgitamiskohustust ja palus kostjal tuua esile nimetatud normide kohaldamise eelduseks olevad asjaolud ning selgitas kostjale tema tõendamiskoormist (tl 122–123). Sellest hoolimata ei ole kostja maakohtule oma vastuväite aluseks olevaid asjaolusid täpsustanud ega asjaolusid kinnitavaid tõendeid esitanud.

Neil kaalutlustel ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul kohaldanud vääralt materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi, mistõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ alusel menetlusse võtmata. Muud apellatsioonkaebuse väited on kostja esitanud esimest korda alles apellatsioonkaebuses, mistõttu jätab kolleegium need kui hilinenult esitatud väited tähelepanuta.

10.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 järgi kostja kanda. Kuna hagejal ei ole selles menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hüvitada hagejale apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid.

Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv. Praeguses asjas ei ole kostja riigilõivu tasunud ning menetlusökonoomia kaalutlustel ei palunud ringkonnakohus kostjal apellatsioonkaebuse puudust (TsMS § 637 lg 1 p 3) enne menetlusse võtmise otsustamist kõrvaldada.

11.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna kostja esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

12.Kohtumäärus toimetatakse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastatakse ka teistele menetlusosalistele. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav 5

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.