← Eesti

5-17-40/2

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM MÄÄRUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Asja läbivaatamine 51740 20. november 2017 Eesistuja Priit Pikamäe, Han

§ 641punktid 3 ja 31: § 82. Suitsetamisest loobumise korraldus [---]

(2)[Kehtetu]
(21)[Kehtetu]
(3)Avavanglas või kinnise vangla avavangla osakonnas viibiv kinnipeetav annab tootja poolt kokku pandud suitsetatavad tubakatooted ja tuletikud vanglateenistusele hoiule või hoiustab kinnipeetav need vanglateenistuse poolt määratud kohas ajaks, kui tal ei ole õigust viibida kohas, kus on lubatud suitsetada. §
  1. Keelatud esemete ja ainete loetelu Kinnipeetavale on vanglas keelatud: [---] 3) süütamisvahendid; 31) suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada; [---].“ KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Tartu Halduskohus on saatnud Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks
  3. novembri
  4. a määruse, mille resolutsioonis on kohus tunnistanud põhiseadusvastaseks ja jätnud kohaldamata justiitsministri
  5. oktoobri
  6. a määrusega nr 21 tehtud muudatused VSKE-s. Nimetatud määrusega muutis justiitsminister VSKE § 81 pealkirja, tunnistas kehtetuks lõiked 2 ja 21 ning muutis lõike 3 sõnastust, samuti muutis minister § 641 punktide 3 ja 31 sõnastust. Seega taotleb Tartu Halduskohus VSKE § 82 lõigete 2,

§ 641punktide 3 ja 31 põhiseaduspärasuse kontrolli.

Tartu Halduskohus tunnistas vaidlusalused sätted põhiseadusevastaseks määrusega, millega kohus peatas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 251 lõike 1 punkti 1 alusel esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla direktori

  1. aprilli
  2. a käskkirja nr 1-1/55 kehtivuse P. Toomsalu suhtes.
  3. Põhiseaduse (PS) § 15 lõike 2 ja § 152 lõike 1 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 9 lõike 1 järgi on esimese ja teise astme kohtul kohtuasja lahendamisel õigus ja kohustus jätta kohaldamata mistahes asjassepuutuv ja põhiseadusega vastuolus olev seadus või muu õigustloov akt ning edastada vastav otsuse või määruse Riigikohtule. PS § 152 lõikest 2 ning PSJKS § 14 lõike 2 esimesest lausest tulenevalt on Riigikohtu pädevuses tunnistada asja lahendamisel kohtuotsuse või -määruse alusel kehtetuks või põhiseadusega vastuolus olevaks sätted, mis on kohtuasja lahendamisel asjassepuutuvad.
  4. Riigikohtu praktika järgi on asjassepuutuv säte, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega ja mille põhiseadusvastasuse ning kehtetuse korral peaks kohus otsustama teisiti kui selle põhiseaduspärasuse korral (Riigikohtu seisukoht alates Riigikohtu üldkogu
  5. detsembri
  6. a otsusest asjas nr 3411000, punkt 10 ja
  7. oktoobri
  8. a otsusest kohtuasjas nr 341502, punkt 15; 2

(4)2 5-17-40 vt ka Riigikohti üldkogu
  1. aprilli
  2. a otsus asjas nr 311513, punkt 19). Sätte asjassepuutuvuse hindamiseks on vajalik, et asja lahendav kohus oleks välja selgitanud nii vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud kui ka kohaldatava õigusnormi, mistõttu ei luba PSJKS § 9 lõige 1 esimese või teise astme kohtul algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust enne asja lõplikku otsustamist ega teha määrust ainuüksi põhiseaduslikkuse järelevalve taotluse lahendamise kohta. Kohus peab lisaks normi põhiseaduse vastaseks tunnistamisele ja kohaldamata jätmisele lahendama ka asjakohase õigusküsimuse, mis on vajalik instantsikohtus oleva vaidluse lahendamiseks (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  3. aprilli
  4. a määrus asjas nr 341204, punkt 17; Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  5. mai
  6. a otsus asjas nr 3411113, punkt 25; Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi;
  7. juuni
  8. a määrus asjas nr 3411613, punktid 22-23; Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  9. märtsi
  10. a määrus asja nr 3415614, punktid 34–35). Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on leidnud, et PSJKS § 9 lõige 1 ei luba kohtul algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust esialgse õiguskaitse kohaldamise määrusega enne asja lõplikku otsustamist, välja arvatud kui kohus esialgset õiguskaitset kohaldades leiab, et esialgse õiguskaitse menetluses kohaldatav norm on põhiseaduse vastane (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  11. novembri 2015 määrus asjas nr 3412815, punkt 29).
  12. Kolleegium leiab, et Tartu Halduskohtu taotlus VSKE § 82 lõigete 2,

§ 641

punktide 3 ja 31 põhiseaduspärasuse kontrollimiseks ei ole lubatav, kuna Tartu Halduskohus ei ole

  1. novembri
  2. a määruse tegemisel lõplikult otsustanud asjakohase õigusküsimuse üle. Tartu Halduskohus otsustas määruses üksnes selle üle, kas on põhjendatud kohaldada esialgset õiguskaitset ja peatada Viru Vangla direktori
  3. aprilli
  4. a käskkirja nr 1-1/55 kehtivus, kuid mitte selle üle, kas kõnealune käskkiri tühistada (HKMS § 5 lõike 1 punkt 1). Kolleegiumi hinnangul oleks Tartu Halduskohus saanud algatada menetluse VSKE asjakohaste sätete põhiseaduspärasuse kontrollimiseks lahendiga, milles kohus oleks otsustanud selle üle, kas tühistada Viru Vangla kodukorra muutmine suitsetamise keelu osas. Juhul kui halduskohus oleks leidnud, et VSKE sätete kehtivuse korral ei ole kodukorra muudatuste tühistamine võimalik, oleks halduskohus pädev jätma VSKE otsustava tähtsusega sätted kohaldamata ja pöörduma põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks Riigikohtu poole.
  5. Kolleegium märgib, et halduskohus oleks saanud kaitsta kinnipeetava õigusi piisavalt tõhusalt esialgse õiguskaitse korras, keelates vanglal toimingu tegemise või kohustades vanglat toimingut tegema (HKMS § 251 lõike 1 punktid 2 ja 3). Kolleegiumi hinnangul oleks halduskohus saanud kohustada Viru Vanglat võimaldama kinnipeetavale suitsetamiseks vajalike esemete kasutamist ka olukorras, kus see oleks vastuolus VSKE sätetega. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et kinnipeetaval oleks võimalik lisaks vangla kodukorra muudatuste tühistamisele esitada halduskohtule kohustamisnõue vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks, taotleda VSKE sätete kohaldamata jätmist ning esialgse õiguskaitse kohaldamist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
  6. oktoobri
  7. a määrus asjas nr 317749, punkt 12). Lisaks sellele juhib kolleegium tähelepanu, et kuna kehtiva õigustloova akti kehtetuks tunnistamise pädevus on Riigikohtul (PSJKS § 15 lõike 1 punkt 2), siis ei peata VSKE sätete põhiseadusvastaseks tunnistamine ja kohaldamata jätmine halduskohtu lahendi resolutsioonis nende sätete kehtivust ega tooks kaasa halduskohtu poolt soovitud tagajärge. Võimaldamaks kinnipeetaval vanglas suitsetada, peaks halduskohus kohustama vanglat selleks vajalikke toiminguid tegema või keelama vanglal suitsetamist takistavate toimingute tegemise (HKMS § 5 lõike 1 punktid 2 ja 3).
  8. Eeltoodust lähtudes ja tuginedes PSJKS § 11 lõikele 2 tagastab kolleegium Tartu Halduskohtu taotluse läbivaatamatult, kuna taotluse läbi vaatamine ei kuulu Riigikohtu pädevusse. 3

(4)3 5-17-40 Priit Pikamäe, Hannes Kiris, Indrek Koolmeister, Viive Ligi, Malle Seppik 4
(4)4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.