lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule.
lg 1 p 8).
lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Kohus on lisaks maksekäsumenetluses tehtud tulemusteta päringutele püüdnud ühendust saada Timmu Nurmeotsa nimelise isikuga sotsiaalmeedia (Facebook) kaudu. Facebookis on isiku asukohaks märgitud Helsinki (tl 85). Nimetatud isik ei ole kohtu järelpärimisele sotsiaalmeedias tema asukoha kohta vastanud. Samuti on kohus teinud päringud isiku asukoha kindlakstegemiseks erinevatele krediidiasutustele, Maanteeametile ning täiendavad päringud Politsei- ja Piirivalveametile ja vallale (tl 59-84). Lisainformatsiooni kostja asukoha osas nimetatud päringutest ei selgunud. Maksu- ja Tolliameti andmetel on kostja viimane ametlik töökoht Eesti Vabariigis Senolav OÜ, kust viimane väljamakse talle on tehtud veebruaris 2015. Kohus on kohustanud ka hagejat 29.08.2017 esitama kostja asukoha kohta täiendavaid andmeid või kinnitama, et on teadlik kohtuotsuse mittetäitmise riskist välisriigis (tl 2-3). Hageja on kohtu kirja 01.09.2017 kätte saanud, kuid nõutud kinnitust ei ole esitanud. Kohus on 31.10.2017 saanud kontakti kostja vennaga, kes avaldas, et kostja elab Soome Vabariigis. Kostja on pärast telefonikõnet tema vennale helistanud ise kohtule telefoninumbrilt +358400172331 ning avaldanud, et elab püsiva aadressita pikemat aega Soome Vabariigis. Kostja avaldas siiski, et dokumente võib saata Pronssikuja 1a, Vantaa, Soome Vabariik, 01610, milline on ka kostja elukaaslase Rahvastikuregistris märgitud aadressiks. Kohtu hinnangul on ülaltoodud andmeid arvesse võttes usutav, et kostja elukoht on Soome Vabariigis. Kohus märgib, et hagiavaldusest nähtuvatest faktilistest asjaoludest on kostja sõlminud lepingu tarbijana. Kuivõrd on alust arvata, et kostja alaline elukoht on Soome Vabariigi, võib Brüssel I bis määruse artikkel 18 lg 2 järgi teine lepinguosaline algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Vastavalt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohale asjas nr 3-2-1-179-14 (p 10) tuleb pädevuse puudumine
lg 1 p 13 tähenduses vajalikel juhtudel võrdsustada analoogia alusel rahvusvahelise kohtualluvuse puudumisega. Tsiviilkolleegium lisas (p 12), et olukorras, kus maakohtule on tsiviilasjas saanud teatavaks, et kostja elukoht võib olla väljaspool Eestit, võib kohus kostja elukoha kohta teadaolevate, väidetavalt kaudsete tõendite alusel kohaldada
Kohus leiab lähtuvalt Riigikohtu antud juhistest, et
-s sätestatud eeldused hagiavalduse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega kättetoimetamisega ei ole Brüsseli I bis määruse („Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12. detsember 2012 määrus nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviilja kaubandusasjades“), mõttes piisavad ning kuna hageja ei ole esitanud kohtule kinnitust, et ta on teadlik riskist, et tema kasuks tehtavat tagaseljaotsust ei pruugi olla võimalik teises Euroopa Liidu liikmesriigis tunnustada ega täita, tuleb hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks jätta rahuldamata ning jätta hagi
Kohus selgitab, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle vajadusel uuesti kohtusse (
lg 1).
lg 2 kohaselt jäävad menetluskulud seoses hagi läbivaatamata jätmisega hageja kanda. 2 Kohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse (
). (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.