Tsiviilasi nr 2-17-8864 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 18. september 2017, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja nu

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmis M.V. 10.11.2014 portaalihaldur Omaraha OÜ vahendusel laenulepingu nr XXX, mille alusel väljastati talle laenu 3000 eurot intressimääraga 35% aastas. Laenusumma koos intressiga tuli tagastada 48 kuu jooksul 117,49 euro suuruste osamaksetena. Kuna M.V. osamakseid nõuetekohaselt ei tasunud, loovutati laenulepingust tulenev nõue TCM Estonia OÜ-le (hageja). M.V. tegi laenulepingu alusel tagasimakseid summas 704,95 eurot, sellest 191,51 eurot laenu, 513,02 eurot intressi ja 0,42 eurot viiviste katteks. M.V. põhivõla suurus on 2808,50 eurot (laenusumma) ja tasumata intress 243,41 eurot (periood 10.06.2015 kuni 10.08.2015). Kuivõrd hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis hageja võlgnevuse sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassofirmaga. Sellega tekkis hagejal kahju summas 100 eurot, mis seisneb makstud teenustasus. M.V. võlgnevuse suuruseks on seega 3151,91 eurot (2808,50 + 243,41 + 100). Kuna M.V. kohustus nimetatud summas on seoses tema surmaga üle läinud tema pärijatele XXX ja XXX XXXle (kostjad), palub hageja kostjatelt välja mõista 3151,91 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda ning mõista kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulu 570 eurot (riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 270 eurot ilma käibemaksuta) ühes kohustusega tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist seadusjärgses määras. Kostjate vastuse osas märgib hageja, et portaalihalduri e-teenuste keskkonna üldtingimuste kohaselt on laenuleping sõlmitud ja poolte vahel siduv kohe, kui laenusaaja on allkirjastanud portaali koostatud laenupakkumise ning portaal on koostanud PDF-vormingus laenulepingu poolte allkirjastatud tingimustel. Seega on laenuleping sõlmitud, M.V. on raha kätte saanud ning asunud ka kohustust täitma, kuid teinud seda mittetäielikult. Hageja selgitab, et lepingu üldtingimuste p 2.10 kohaselt ei kvalifitseeru antud laenuleping tarbimislaenuks, mistõttu ei ole kostjate väited selles osas asjakohased. Mis puudutab nõude üleandmist, siis laenulepingu memost nähtub, et M.V.le saadeti meeldetuletusi nii kohustuse olemasolu kohta kui nõude müügihoiatusi. Seega oli ta teadlik võimalikest tagajärgedest. Kuna M.V. makseid vaatamata oma lubadustele ei teinud, loovutati nõue 18.08.2015 hagejale. Hageja lisas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad Omaraha OÜ e-teenuste keskkonna üldtingimustest, laenusaaja laenutingimustest, laenulepingu maksete ülevaatest koos maksegraafiku ja memoga, lepingu üleandmise teatest ja pärimistunnistusest (tl 5-17). Kostjate vastus hagile Vastuse kohaselt ei võta kostjad hagi õigeks. Kostjad on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud kehtiva tarbijakrediidilepingu sõlmimist, kuna allkirjastatud lepingut ei ole esitatud. Kostjatel kui M.V. õigusjärglastel ei ole võimalik kontrollida teabekohustuse täitmist Omaraha OÜ poolt lepingu sõlmimisel. Kuna puudub allkirjastatud leping, paluvad kostjad jätta hagi rahuldamata. Kui kohus leiab, et kehtiv tarbijakrediidileping on sõlmitud, paluvad kostjad jätta hagi rahuldamata põhjusel, et hagejal puudub nõue kostjate vastu, sest tõendatud ei ole lepingu ülevõtmine hageja poolt, samuti ei ole M.V. andnud nõusolekut lepingu ülevõtmiseks. Kui kohus tuvastab hagejal nõude olemasolu kostjate vastu, on kostjad seisukohal, et liialt suur intressimäär (35% aastas), mis 48 kuulise laenuperioodi jooksul tekitaks vähemalt 1,7-kordse tagasimakse 2

) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohus märgib, et laenuleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahteavaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Hagiavaldusele lisatud portaalihaldur Omaraha OÜ e-teenuste keskkonna üldtingimustest (mõisted) nähtuvalt (tl 5-9) on laenulepinguks laenusaaja ja investori allkirjastatud dokumendid, mis kinnitavad laenusaaja ja investori tahteavaldust kokkulepitud tingimustel laenu taotleda ja anda. Terviklik laenuleping koosneb eraldi allkirjastatud üld- ja eritingimustest. Üldtingimuste p 2.1 kohaselt koosneb investori ja laenusaaja (edaspidi ka pool või pooled) vaheline laenuleping eraldi allkirjastatud üldtingimustest ja eritingimustest, mis moodustavad laenulepingu. Pooled allkirjastavad üldtingimused enne mis tahes tehingute tegemist portaali kaudu. Kui investor allkirjastab investori investeerimistingimused, mille alusel portaal koostab laenusaajatele laenupakkumisi (üldtingimuste p 2.2), siis laenusaaja allkirjastab laenusaaja laenutingimused ning lõpuks ka portaali koostatud laenupakkumise, kui see talle sobib (üldtingimuste p 2.3) ning laenuleping koostatakse investori ja laenusaaja allkirjastatud tingimustel (üldtingimuste p 2.4). Antud juhul on nii üldtingimused kui laenusaaja laenutingimused nr XXX (tl 10) M.V. poolt 10.11.2014 elektrooniliselt allkirjastatud. Laenusaaja laenutingimuste kohaselt on M.V. nõustunud laenulepingu sõlmimisega selles nimetatud tingimustel, so laenusumma 3000 eurot, koguintress 35% aastas, laenuperiood 48 kuud, lepingutasu 60 eurot ja makse tagatisfondi 90 eurot. Laenusumma on palutud üle kanda M.V. pangakontole Swedbank AS-s. Laenulepingu nr XXX maksete ülevaatest koos maksegraafiku ja memoga (tl 11-14) nähtub veel kuumakse suurus 117,49 eurot. Kostjad ei ole vaielnud vastu asjaolule, et M.V. on vaidlusaluse laenu kätte saanud. 3

§ 179

tähenduses on tehing, mille tulemusel senine lepingupool (antud juhul väidetav investor) asendatakse uuega (antud juhul portaalihalduriga). Käsutuse objektiks on kogu lepingupoole positsioon lepingus tervikuna. Omaraha OÜ e-teenuste keskkonna üldtingimuste näol on tegemist tüüptingimustega

§ 35

lg 1 mõttes.

§ 42

lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.

§ 42

lg 3 p 25 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega antakse tingimuse kasutajale õigus anda ilma teise lepingupoole nõusolekuta oma lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle kolmandale isikule, kui selle tulemusel võib väheneda lepingu täitmise tõenäosus. Kohtu hinnangul ei ole Omaraha OÜ e-teenuste keskkonna üldtingimuste p 11.5 tüüptingimusena tühine. Hagiavaldusest nähtuvalt haldab Omaraha OÜ e-teenuste keskkonda, mis võimaldab laenu saamist. Osamakse tagastamise tähtaja möödumisel rohkem kui 90 päeva laenulepingu automaatse üleminekuga portaalihaldurile ei kahjustata kohtu arvates laenusaajat ebamõistlikult, samuti ei vähenda lepingu ülevõtmine portaalihalduri poolt selle täitmise tõenäosust. Laenulepingu maksegraafikust nähtub, et M.V. on jätnud oma lepingulise kohustuse täies ulatuses täitmata alates 2015. aasta juunikuust (maksetähtaeg 10.06.2015). Laenulepingu päisest nähtub lepingu lõpetamine 18.08.2015 (eelduslikult Omaraha OÜ poolt, kes oli laenulepingu üle võtnud) ja memost võla müük inkassofirmale samal kuupäeval. Kohus selgitab, et nõude müümise puhul toimub müügilepingu täitmine nõude loovutamise teel. Nõude loovutamine

§ 164

lg 1 tähenduses on käsutustehing, mille sisu on võlaõigusliku nõude tehingu alusel ülekandmine seniselt võlausaldajalt (antud juhul Omaraha OÜ-lt) uuele võlausaldajale (antud juhul hagejale) ehk võlausaldaja vahetus. Nõude loovutamiseks ei ole vajalik kohustatud isiku ehk võlgniku nõusolek. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest tulenevalt oleks võimalik järeldada, et vaidlusaluse nõude loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või et kohustust ei saaks selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale (

§ 164

lg 1 teine lause).

§ 170

sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Kohus leiab, et hageja poolt kohtule esitatud teade lepingu üleandmisest (tl 15) tõendab muu hulgas ka seda, et Omaraha OÜ on teatanud M.V.le, et laenulepingust nr XXX tulenev nõue on loovutatud uuele võlausaldajale, so TCM Estonia OÜ-le. 6. Kohus on kohtu põhjenduste p-s 4 tuvastanud, et M.V. on 10.11.2014 Omaraha OÜ portaalis www.omaraha.ee esitanud 3000 euro väljastamiseks laenutaotluse, mis on rahuldatud laenusaaja allkirjastatud laenutingimustel. Sellega on kohtu hinnangul sõlmitud tarbijakrediidileping

§ 403

lg-st 1 kohaldatakse tarbijakrediidilepingu sätteid ka krediidivahendus-lepingule (mõiste sätestatud

§-s 4011).

§ 421

kohaselt on

§-des 402 – 421 sätestatust tarbijast krediidivõtja kahjuks kõrvalekalduvad kokkulepped tühised. Seega on tühine Omaraha OÜ e-teenuste keskkonna üldtingimuste p 2.10. Kohus märgib, et kuna tegemist on tarbijakrediidilepinguga

§ 402

mõttes, on seadusandja kehtestanud imperatiivsed miinimumnõuded, mille eesmärgiks on tagada tarbija piisav teavitamine krediiditingimustest lepingu sõlmimisel ning kaitsta sellega tarbijat tarbijakrediidilepingust tulenevate maksekohustuste rikkumisega seotud negatiivsete tagajärgede eest (antud juhul

§-d 404, 406, 408). Kohtu hinnangul ei ole M.V.t enne lepingu sõlmimist teavitatud tarbijakrediidilepingu olulistest tingimustest. Kuigi M.V. tahteavaldus, mis on suunatud tarbijakrediidilepingust tulenevate kohustuste võtmisele, on kirjalikus vormis (

§ 404

lg 1 esimene lause), ei sisaldu tahteavalduses

§ 404

lg 2 p 2 kohaselt kõik

§ 4031

lg 1 p-des 1–11 nimetatud andmed, eeskätt krediidiandja nimi ja aadress (üldtingimuste p 2.5.1 kohaselt peaks lepingust nähtuma investori nimi ja isikukood), kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma ning krediidi kulukuse määr aasta kohta.

§-s 408 on sätestatud lepinguvormi järgimata jätmise tagajärjed. Kuna vaidlust ei ole selles, et M.V. on saanud laenu kätte, siis on vaidlusalune leping kehtiv (

§ 408lg 2).

Samas tuleb

§ 408lg 4 järgi lugeda M.V.

osas krediidi kulukuse määra ning kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma märkimata jätmise tõttu lepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär. Eeltoodust tuleneb, et hagejal on õigus saada intressi alates 10.11.2014 (lepingu sõlmimise aeg) kuni 18.08.2015 (lepingu lõpetamise aeg) maksimaalselt 1,59 eurot (intressi arvestus on tehtud intressikalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades). Samas nõuab hageja hagiavalduses kostjatelt 243,41 euro väljamõistmist intressi katteks olukorras, kus hageja on M.V. poolt tagasi makstud 704,95 eurost arvestanud intressi katteks 513,02 eurot ja laenu põhiosa katteks 191,51 eurot (nähtub laenulepingu maksete ülevaatest). Kuivõrd M.V. on intressi katteks tasunud 513,02 eurot, ei ole hageja nõue kostjatelt 243,41 euro väljamõistmiseks intressina põhjendatud ja

§ 415

lg 2 p 2 alusel tuleb arvestada 511,43 eurot (513,02 – 1,59) võlgnetava põhisumma katteks. Arvestades laenusumma katteks tasutud 191,51 euroga, tuleneb eeltoodust, et hagejal on õigus nõuda kostjatelt

§ 108

lg 1 alusel kohustuse täitmist 2297,06 euro ulatuses (3000 – 191,51 – 511,43).

§ 65lg 1 ja pärimisseaduse (Pär

S) § 151 lg 2 järgi tuleb kostjatelt 2297,06 eurot hageja kasuks välja mõista solidaarselt. 7. Hageja on esitanud kostjate vastu kahju hüvitamise nõude summas 100 eurot. Kahju seisneb inkassofirmale makstud teenustasus.

§ 128

lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab muuhulgas kulusid kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Nimetatud säte võimaldab kahju tekitanud isikult põhimõtteliselt ka inkassokulude hüvitamist nõuda, kuid selline nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused

§ 115

lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ning põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Kohus on seisukohal, et hagejale ei ole kahju summas 100 eurot tekkinud. Ainuüksi asjaolu, et hageja sõlmis inkassofirmaga käsunduslepingu, milles lepingupooled fikseerisid teenustasuks 100 eurot, ei tõenda, et hagejale tegelikult nimetatud summas ka kahju tekkis. 5

§ 128

lg 3 mõttes, st nad on võlausaldaja nõude maksmapanekuks sisuliselt vajalikud ja põhjendatud ning ei riku

§ 139lg-s 2 sätestatud võlausaldaja kahju vähendamise kohustust.

Kuigi äriregistrist nähtuvalt puudub hageja majandusaasta aruannetes näidatud põhitegevusala, on hageja tegevusalaks inkassoteenus ja krediidiinfo (XXX). Seega ei ole põhjendatud hageja väide, et hageja oli M.V. poolt võlgnevuse tasumata jätmisega seoses sunnitud pöörduma inkassoteenust pakkuva ettevõtte poole. Kohus leiab, et inkassofirma poole pöördumisel oli tegemist hageja vaba tahte teostamisega. Samas hageja, omandades Omaraha OÜ-lt nõude M.V. vastu, ei teinud kohtu arvates omapoolselt mõistlikult vajalikku, et väidetavat kahju ära hoida või vähendada, kui kaasas nõude maksmapanekuks inkassofirma, kellel ei ole reaalset sunnijõudu. Üldjuhul võib mõistlikuks ja põhjendatuks pidada seda, et iga tsiviilkäibes osalev mõistlik isik teostab oma õigusi riiklikku sunnijõudu omava kohtusüsteemi kaudu. Seetõttu ei saa hageja inkassokulusid pidada mõistlikeks

§ 128lg 3 tähenduses.

Vastavalt

§ 127

lg-le 3 tuleb kahju hüvitada üksnes sellises ulatuses, mis oli lepingu rikkujale ettenähtav lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tagajärjel. Kohtu hinnangul M.V. ei teadnud ega pidanud teadma laenulepingu sõlmimise ajal, et nõude loovutamise korral kolmandale isikule (hagejale) sõlmib hageja laenulepingu täitmiseks omakorda lepingu kolmanda isikuga (hageja esindajaga), mis toob talle kaasa kahjuhüvitamise kohustuse. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostjatelt kahju väljamõistmiseks.

1. Kokkuvõtteks rahuldab kohus hageja hagiavalduse kostjate vastu osaliselt, mõistes solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja 2297,06 eurot põhinõude katteks ning jättes rahuldamata hageja nõude kostjatelt intressi 243,41 eurot ja kahju 100 eurot väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so ~73% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud solidaarselt 73% ulatuses kostjate kanda ja 27% ulatuses hageja kanda.
3. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
4. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. 11.
5. Hageja poolt tasutud riigilõiv 300 eurot on kohtukulu TsMS § 138 lg 2 järgi, vastates hagihinnale ja seega on hageja tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 300 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. 11.
6. Lepingulise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 1 mõttes. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja õigusabikulud 270 eurot ilma käibemaksuta (3 tundi × 90 eurot). Õigusabiteenus on seisnenud nõude asjaolude ja materjalidega tutvumises 6

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 7