KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 25.08.2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja kantselei Tsiviilasi Xxxxhagi Xxxx´i vastu abielu lahutamiseks 2-17-10782 3500 eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx) Kostja Xxxx (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx) Kohtuistungi toimumise aeg 16.08.2017 Resolutsioon Lahutada Xxxxja Xxxx´i abielu, mis sõlmiti 26.09.2014 Tallinna Notar Kirsty Laidvee büroos (Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud abielu tõend nr 5215-2014/49). Taastada Xxxx lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi Xxxx. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik 14.07.2017 kohtule esitatud hagiavalduses palus Xxxx(hageja) lahutada hageja ja Xxxx´i (kostja) (koos nimetatuna pooled) abielu, mis sõlmiti 26.09.2014 Tallinna notar Kirsti Laidvee büroos (Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud abielu tõend nr 5215-2014/49). Hagiavalduse kohaselt pooled sõlmisid abielu 26.09.
- Pooltel ühiseid lapsi ei ole. Hageja leiab, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Vaatamata sellele ei soovi kostja anda hagejale lahutust kohtuvälises korras, tuues välja erinevaid põhjendusi. Abielu jätkamist kostjaga peab hageja võimatuks ning palub kohtul abielu lahutada. Kostja kirjalikus vastuses hagile teatas, et poolte abielulised suhted taastusid ja avaldas nõusolekut hagi tagasivõtmisega hageja poolt. Seisukohas kostja vastusele märkis hageja, et hageja esitas kohtule 27.08.2016 hagiavalduse poolte vahel 26.04.2014 sõlmitud abielu lahutamiseks (tsiviilasi nr 2-16-12945). Menetlus lõpetati asja läbi vaatamata jätmise määrusega hageja poolt esitatud avalduse ja kostja poolt esitatud nõusoleku alusel. Hageja põhjendas hagiavalduse tagasivõtmist, et poolte abielulised suhted on taastumas. Hageja avaldas et pooled on rakendanud kõik võimalikud meetodid suhete taastamiseks, kuid 2016.aastal purunenud suhete taastamine on ebaõnnestunud ning kostja kolis hageja palvel hageja eluruumist lõplikult välja 28.05.
- Hageja on korduvalt palunud kostjalt ühise abielulahutamise avalduse esitamist Tallinna Perekonnaseisuametile, millele on järjekordselt saanud eitava vastuse. Hageja otsustas 14.07.2017 esitada hagiavaldus kohtule. Hageja on seisukohal, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ning suhete taastumine ei ole enam võimalik. Kohtuistungil kostja soovis abielusuhteid taastada. Kostja teab, et need taastuvad. Pooled peavad lihtsalt rohkem suhtlema. Hageja ei taha kostjaga suhelda, sest eelmisel aastal sõitis kostja Krasnodari sugulaste juurde. Hageja ei taha kostjaga suhelda, kuna kostja reetis ta. Kuigi pärast seda elati koos aasta jooksul. Kostja sõnul teavitas ta hagejat Krasnodari sõidust. Kostja vaidles vastu ka teistele hageja nimetatud põhjustele, hageja ei ole neist kostjale rääkinud. Kostja saab aru, et hageja ei soovi abielusuhteid taastada. Hageja on kostjale mitu korda rääkinud, et järgmine kord läheb ta lõpuni välja. Kohtuistungil jäi hageja esitatud hagiavalduse juurde. Hageja oli veendunud, et hageja ja kostja ei saa enam koos elada. Kostja ei hooli abielust, poolte suhetest ega hagejast. Pooled on proovinud suhteid aasta aega taastada, aga see ei ole võimalik. Hageja ei soovi suhteid taastada ega ära leppida. See on hageja kaalutletud otsus, hagi ei ole kohtusse esitatud hetkeemotsioonide ajel. Hageja sõnul on kostja poolt nimetatu üks abielusuhete lõppemise põhjustest. Kostja, kellega oli planeeritud ühine puhkus ja mida oli mitu kuud planeeritud, sellel ajal kostja juba teadis et sõidab ära, aga hagejale ta sellest ei rääkinud, tegi viisa ja läks. Abielu lahutamise põhjuseks on ka see, et sel ajal kui kostja otsis endale unistuste töökohta, võttis hageja endale teise töökoha. Hageja palus kostjalt abi, aga seda ta kostjalt ei saanud. Hagejal olid tervisega probleemid, ta käis mitu korda arsti juures ja tal oli abi vaja, aga kostja üldse ei hoolinud. Hageja soovib poolte abielu lahutada ja ei soovi anda kostjale veel ühte võimalust. Abielusuhteid kostjaga hageja taastada ega kostjaga leppida hageja ei soovi. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. 2 Hageja kinnitas kohtuistungil, et poolte abielusuhted on lõppenud ja palus abielu lahutada. Abielu lahutada on hageja kaalutletud otsus. Hageja ei soovi kostjaga abielusuhteid taastada ega leppida. Seega on tõendatud hageja tahe abielu lõpetada. Kuna hageja ei soovi abielu jätkata, siis on abielu jätkamine võimatu. Kohus ei saa oma otsusega kedagi kohustada abielu jätkama. Abielu jätkamiseks on vajalik mõlema abielupoole sellekohane tahe ja huvi. Kohus ei saa tarvitusele võtta PKS § 67 lg-s 3 toodud abinõusid poolte lepitamiseks, sest hageja kinnitas, et ta ei soovi kostjaga leppida. Seega kuulub poolte abielu lahutamisele. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib abielu lahutamisel kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama §-i lg 2 kohaselt taastatav perekonnanimi võib olla: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Hageja on taotlenud taastada tema lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanime Xxxx. Kohus rahuldab hageja taotluse. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi. Menetluskulude jaotamine Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg-st 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt jäävad poolte menetluskulud kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 3