2-17-8190/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 18. oktoober 2017. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-8190 Tsiviilasi Terje Kurismann ja Meelis Saarmäe hagi Novatours OÜ vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks lühendatud puhkuse eest Tsiviilasja hind 1 520,83 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad:

1)Terje Kurismann, isikukood *, elukoht *

2)Meelis Saarmäe, isikukood *, elukoht * Hagejate lepinguline esindaja Triin Kivimaa Kostja Novatours OÜ, registrikood 11013879, aadress Rävala pst 6-201a, 10143 Tallinn Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Kask Kohtuistungi aeg 25.09.2017.a.

RESOLUTSIOON 1. Jätta rahuldamata Terje Kurismann ja Meelis Saarmäe hagi Novatours OÜ (registrikood 11013879) vastu mittevaralise kahju 1 520,83 euro nõudes.

2.Saata otsus menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hagejate kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hagejate nõue ja põhjendused 1. 25.05.2017.a. esitasid hagejad Terje Kurismann ja Meelis Saarmäe Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja Novatours OÜ vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks lühenenud puhkuse eest. Pooled sõlmisid 20.10.2016. a pakettreisilepingu nr TN157350 Estravel AS vahendusel ning reisi sihtpunktiks oli Sri Lanka/Colombo. Reis pidi toimuma ajavahemikus 06.01.201718.01.2017.a. 06.01.2017.a. Tallinn-Istanbul lend suunati ümber Samsuni lennuväljale lumetormi tõttu ning reisijaid paigutati Samsunis asuvasse hotelli, kus nad viibisid 11. jaanuarini. Hagejad jõudsid Colombo lennujaama 12. jaanuari varahommikul ning seetõttu lühenes hagejate puhkus 5 päeva võrra. Esialgse plaani järgi pidid hagejad veetma Colombos 12 päeva ja 11 ööd. Reaalselt veetsid hagejad Colombos 7 päeva ja 6 ööd.

2.Hagejad esitasid kostajale 24.03.2017.a. nõudekirja mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1520,83 eurot kasutult veedetud puhkuseaja eest. Kostja leidis, et temal ei tule hüvitada mittevaralist kahju, kuna lumetorm on erakorraline asjaolu, mida ei ole võimalik ette näha.

3.Hagejad leiavad, et kostja pakkus puudulikku veoteenust, mis on VÕS § 866 lg 2 p 1 järgi pakettreisilepingu üheks osaks. VÕS § 877 lg 1 alusel vastutab kostja isegi siis, kui lepingulisi kohustusi täitis teine isik. Hagejate puhkus lühenes 5 päeva võrra. Hotellitoas viibimine ja ootamine ei ole käsitletav puhkusena. Hagejad olid sunnitud kasutult kulutama oma hinnalist puhkuseaega. VÕS § 877 lg 2 teise lause alusel on sellistel juhtudel võimalik reisijal nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Kostja on rikkunud oma lepingulisi kohustusi VÕS § 100 mõttes.

4.Kostja poolt kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Hagejate puhkusereis lühenes ilmastikuolude tõttu. Istanbulis olnud lumetorm ei võimaldanud õigel ajal lennureisi jätkata, et jõuda reisi sihtpunkti. Kvaliteetse reisiteenuse korraldamiseks ja tagamiseks tuleb kostjal arvestada ka ilmastikuoludega reisi sihtpunkti jõudmisel. Lumi ja lumetorm Istanbulis ei ole ebatavaline sündmus. Kostja pidi ilmastikuoludega arvestama hagejatega lepingu sõlmimise hetkel. Kostjal oli võimalik valida reis Sri Lankale läbi selliste lennujaamade, kus on suurem tõenäosus, et ilmastikuolud ei mõjuta edasilende. Järelikult puudub vääramatu jõud, mis vabastaks kostja vastutusest.

5.Hagejad nõuavad VÕS § 101 lg 1 p 3 alusel kahju hüvitamist. VÕS § 877 lg 2 teise lause alusel mittevaralise kahju hüvitamist. VÕS § 128 lg 5 järgi tuleb mittevaralise kahjuna käsitleda füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. VÕS § 134 lg 1 järgi saab mittevaralist kahju nõuda, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele.

Hagejad leiavad, et mõistliku hüvitise suuruse hindamisel tuleb võtta kriteeriumiks reisi turuväärtus. Hagejad tasusid reisi eest kostjale 3650 eurot. Kuna 12-päevaset puhkusereisist said hagejad nautida reaalset puhkust vaid 7 päeva, siis on hagejate hinnangul mõistlik hüvitis kasutult kulutatud puhkuseaja eest 1520,83 eurot (3650 eurot / 12 päeva * 5 päeva). Hagejad paluvad kostjalt hagejate kasuks välja mõista mittevaraline kahju summas 1520,83 eurot.

Kostja vastuväited 2 6. Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et Novatours OÜ näol ei tegemist kohase kostjaga.

Hagejate nõue on rajatud peamiselt väitele, et kostja pidi hagejatele pakkuma alternatiivset teekonda sihtkohta jõudmiseks. Kostja leiab, et selline kohustus võis lasuda hagejatele reisi müünud reisibürool. Kostja hinnangul on hagejate ja pakettreisi müünud reisibüroo vahel käsundusleping (VÕS § 619), mille raames pidanuks reisibüroo selgitama ja nõustama hagejaid, võimaldamaks viimastel erinevate puhkusepakettide vahel valikut langetada. Seega saab hagejatel olla hagis kirjeldatud nõue üksnes reisibüroo vastu, mille vahendusel hagejad pakettreisilepingu on sõlminud. Lisaks oli jätkulennu viibimise/hilinemise puhul hagejatel EU määruse 261/2004 alusel nõue lendu teostava lennuettevõtja vastu, kes peab eelnimetatud määrusest tulenevalt tasuma mh hüvitist olukorras, milles ei paku/ei võimalda reisijatele lennu tühistamise korral sihtkohta jõudmist nn alternatiivset marsruuti kasutades.

7.Kostja on seisukohal, et hagi tuleks jätta rahuldamata ka olukorras, milles hagejad sooviks hüvitist kasutult veedetud puhkuseaja eest ilma, et heidaksid kostjale ette väidetava teavitamiskohustuste täitmata jätmist. VÕS § 877 lg 3 kui teenuse vahetu osutaja vastutus on piiratud rahvusvaheliste konventsioonide alusel, võib reisikorraldaja sellele tugineda.

Rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsioon (Montreali Konventsioon) artikkel 19 sedastab, et vedaja vastutab kahju eest, mis tulenes reisijate, pagasi või lasti hilinemisest õhuveol. Vedaja ei vastuta hilinemisest tulenenud kahju eest, kui ta tõendab, et tema, tema teenistujad ja esindajad võtsid kõik vajalikud meetmed kahju vältimiseks või et temal, tema teenistujail või esindajail ei olnud võimalik asjakohaseid meetmeid võtta. Vaidlus puudub antud juhul asjaolu üle, et Turkish Airlines poolt toimuv jätkulend viibis erakorraliste asjaolude tõttu ja mille puhul on vedaja vastutus kahju tekkimise eest välistatud.

8.Kohtuistungil vaidles kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude suurusele, leides, et tegemist pole mõistliku nõudega ja mittevaralist kahju ei saa tõendada reisi maksumusega.

Hagejatele ei ole tekkinud mingeid vaimseid kannatusi, kuna hagejad viibisid hotellis, kus on samuti võimalik puhata. Hagejad on kostja hinnangul väidetava materiaalse kahju maskeerinud mittevaraliseks kahjuks. Samuti ei ole kostja kontrolli all ilmastikuolud, mille tõttu lend viibis ning seda ei saanud kostja ette näha. Lumetorme Istanbulis ei saa pidada üldteadaolevaks asjaoluks.

Kohtuotsuse põhjendused 9. Kohtule on esitatud reisiteenuse leping nr TN157350 /tl 6/, milles on reisikorraldajaks märgitud Novatours OÜ ning reisijateks Meelis Saarmäe ja Terje Kurismann. Leping on sõlmitud 20.10.2016 reisibüroo Estravel AS vahendusel. Menetluse kestel on mõlemad pooled olnud seisukohal, et hagejad on sõlmitud lepingu alusel reisijateks ja kostja reisikorraldajaks /tl 149-150/. Kohtule esitatud leping on allkirjastamata. Seega ei ole lepingust võimalik järeldada, kes reisijatest on lepingupooleks. Müügieelse arve/tellimuskinnituse nr C2996160-01 kohaselt on kliendiks Terje Kurismann ning tellijaks Meelis Saarmäe /tl 7/. Nimetatud tõend ei anna vastust küsimusele, kumb hagejatest on lepingupooleks. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, kes on lepingupooleks ning mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et hagejad on reisijad ja kostja reisikorraldaja. Kohtu hinnangul tuleb lähtuda Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 874 ja 875 mõttest, kus seadus sisuliselt lepingu teist poolt ja reisijat eristamata annab reisijale kõik lepingust tulenevad õigused. Seega saavad mõlemad reisijad olla hagejateks.

3 10. Kohus nõustub pooltega, et nende vahel on sõlmitud pakettreisileping VÕS § 866 tähenduses. Hagejad on täinud oma lepingulised kohustused, tasudes reisitasu vastavalt VÕS §-le 866 lg 1. Pooled vaidlevad, kas kostja täitis oma lepingulised kohustused ning kui kostja oma kohustusi täies ulatuses ei täitnud, kas kostjal lasub vastutus oma kohustuste täitmata jätmise eest.

11.Lepingu kohaselt oli lennureisi sihtpunkt Sri Lanka/Colombo. Väljumise kuupäev 06.01.2017 ja tagasituleku kuupäev 18.01.2017. Hotelliks Anantaya Resort&Spa, ööde arv 11.

Toitlustamise osas oli kostjal kohustus tagada hommiku- ja õhtusöök. Toa tüüp – kahene tuba ilma lisavoodita/Superior Room. Esialgne väljumisaeg 18.10, lennuliin Turkish Airlines.

Esialgne väljumiskoht Tallinn ning esialgne tagasituleku koht Tallinn. Reisitasu sees oli veel reisikorraldaja esindaja teenused ning transfeerid lennujaam-hotell, hotell-lennujaam.

Nimetatud reisiteenuste kogum annab aluse asuda seisukohale, et tegemist on reisiteenustega VÕS § 866 lg 2 tähenduses.

12.Kostja leiab, et tema ei vastuta reisi lühenemise eest, sest reisikorraldajana müüb ta reisi, mis on eelnevalt kokku pandud. Hagejatel oli võimalik valida, kas nad ostavad konkreetse reisi või mitte. Kui hagejatel on mingeid nõudmisi, siis võivad nad esitada selle reisibüroole, kes neile reisi müüs, kuigi kostja on seisukohal, et reisi müünud reisibüroo on täitnud oma kohustused VÕS § 867 ja 869 sätetele vastavalt.

13.Kohtule esitatud elektronkirjavahetusest nähtub, et Estravel AS müüs hagejatele reisikorraldaja Novatours OÜ poolt eelnevalt seotud reisipaketti. Kirjavahetusega on tõendatud, et müüakse Novatoursi paketti Sri Lankal 06.01.-18.01 sihtkoht Colombo, algusega Tallinnast /tl 12-15/. Reisija Meelis Saarmäe kinnitab, et soovib paktetti Anantaya Resort&Spa ning teevad vastava broneeringu /tl 11/. Broneering kinnitati nii, et lennuajad olid 06. jaanuar 2017 kl 18.10-22.40 Tallinn-Istanbul, 07. jaanuar 2017 kell 03.50-17.10 Istanbul-Colombo.

Paketi kohaselt on reisil ümberistumine Istanbulis, lisaks vahemaandumine Maldiividel.

Istanbuli lennujaamas saavad Colombosse reisijad toiduvoucherid juhul, kui ümberistumise aeg on pikem kui 5 tundi /tl 9/. Tellimuskinnituse kohaselt on teenuseks Novatours OÜ kui vastutava reisikorraldaja pakettreis. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Estravel AS tegutses vahendajana ning Novatours OÜ vastutab ka vahendajast reisibüroo tegevuse eest TsÜS § 132 alusel koosmõjus VÕS §-ga 14. VÕS § 867 lg 3 sätetel on reisikirjelduses sisalduvad andmed reisikorraldajale siduvad. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et pooled oleks kokku leppinud VÕS § 867 lg 3 nimetatud välistustes. Seega oli kostjal tulenevalt VÕS §-st 76 ja 77 lg-st 1 kohustus lepingujärgsete kohustuste täitmiseks.

14.Puudub vaidlus, et hagejad jõudsid Colombo lennujaama 12.01.2017 varahommikul.

Colombos said nad puhata 7 päeva ja 6 ööd. Reisipaketi kohaselt oli ette nähtud puhkuseks 12 päeva ja 11 ööd.

15.Kostja leiab, et on kohustuse täitnud nõuetekohaselt. Kostja hinnangul kestis hagejate puhkus sõltumata sellest, kus nad viibisid. Hagejad paigutati Samsunis hotelli ja nad viibisid kuurordis, seega võisid nad vabalt ringi liikuda. Hagejatel oli võimalus puhata /tl 150/.

Kohus leiab, et puhkus Lõuna-Aasia saareriigis ei ole samastatav edasilennu ootamisega Türgi põhjaosas Musta mere lõunakaldal. Seega ei ole kostja täitnud kohustust nõuetekohaselt 5 päeva jooksul so ajal, mil hagejad viibisid Samsunis.

4 16. VÕS § 877 lg 1 ja 3 järgi reisikorraldaja vastutab lepingu täitmise eest reisija ees, sõltumata sellest, kas lepingulised kohustused peab täitma tema ise või keegi teine. Kui teenuse vahetu osutaja vastutus on piiratud rahvusvaheliste konventsioonide alusel, võib reisikorraldaja reisija suhtes sellele tugineda. Osundatud paragrahvi esimese lõike kohaselt vastutab kostja lepingu nõuetekohase täitmise eest. Kostja vastutus on piiratud rahvusvaheliste konventsioonidega.

Kostja viitab, et transporditeenuse osutaja oli Turkish Airlines, lähtuda tuleb Montreali Konventsioonist, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest nr 261/2004 ning teekonna kirjeldus oli eelnevalt kindlaks määratud.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 261/2004 (edaspidi EÜ nr 261/2004) artikkel 3 kohaselt määrust kohaldatakse reisijatele, kes lendavad välja asutamislepingu kohaldamisalasse kuuluva liikmesriigi territooriumi lennujaamast ning reisijatele, kes lendavad kolmanda riigi lennujaamast asutamislepingu kohaldamisalasse kuuluva liikmesriigi territooriumi lennujaama. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väiteid, et hilinenud lend sai alguse Türgist ning sihtpunkt pidi olema Sri Lankal. Kumbki riik ei kuulu Euroopa Liitu. Lendu opereeriv lennuettevõtja Turkish Airlines ei ole ühenduse ettevõtja /tl 12/. Arvestades EÜ 261/2004 art 3 sätestatut, ei kuulu käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldamisele nimetatud EÜ määrus.

Ka komisjoni teadaanne EÜ nr 261/2004 tõlgendamise suuniste p 2.1.1. järgi on määruse kohaldamisalas vaid reisijad, kes lendavad välja liikmesriigi territooriumi lennujaamast ja reisijad, kes lendavad kolmanda riigi lennujaamast liikmesriigi territooriumi lennujaama, kui asjaomast lendu teostav lennuettevõtja on ELi ettevõtja. Eeltoodu alusel nõustub kohus hagejatega, et kohaldamisele ei kuulu EÜ 261/2004 sätted.

17.Kohus nõustub hagejatega, et kohaldamisele ei kuulu kostja poolt viidatud Rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsiooni (edaspidi Montreali konventsioon) artikkel 19. Ka kostja ise on oma 25.08.2017 kohtule esitatud menetlusdokumendis viidanud, et tema poolt varasemalt viidatud EÜ määrused ja Montreali konventsioon ei kuulu kohaldamisele.

18.Vaidluse lahendamisel kuuluvad kohaldamisele lisaks VÕS-i üldosa sätetele VÕS 44. peatüki sätted, kuivõrd pakettreisilepingu sätted tuginevad EL-i direktiivi 90/314 EMÜ ehk nn pakettreisidirektiivi regulatsioonil ja teenivad viimase Eesti õigusesse ülevõtmise eesmärki. 44 ptk sätete tõlgendamisel tuleb lähtuda EL-i õigusega kooskõlalise tõlgendamise reeglist ning arvestada direktiivi alusel tekkinud Euroopa Kohtu praktikat.

19.VÕS § 877 lg 2 alusel on reisijal õigus nõuda kahju hüvitamist sh mittevaralise kahju hüvitamist. VÕS § 134 lg 1 alusel saab lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele. Pakettreisilepingu puhul on seaduses sätestatud õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Seejuures mittevaralise kahju hüvitamist on õigus nõuda üksnes puhkusereisiga.

Vaidlust ei ole, et hagejad soetasid kostjalt puhkusereisi. Samas tekib mittevaralise kahju nõue vaid siis, kui kohustuse rikkumine on nii oluline, et reisija kulutab puhkuse aega kasutult.

Reisijal on teatamiskohustus. Kostja ei ole vaidlustanud, et hagejad esitasid nõudekirja mittevaralise kahju hüvitamiseks 24.03.2017.a. Hagejad on teatamiskohustuse täitnud.

5 20. Kohustuse rikkumine peab olema niivõrd oluline, et reisija kasutab puhkuseaega kasutult.

Kohus on juba väljendanud seisukohta, et puhkus Samsunis ei ole samastatav puhkusega Sri Lankal. Järgnevalt analüüsib kohus, kas tegemist oli puhkuseaja kasutu kulutamisega.

21.Hagejad on hagi punktis 2.6. viidanud, et mittevaraline kahju hõlmab füüsilist ja hingelist valu. Kohtuistungil selgitasid hagejad, et nende läbielamised seisnesid selles, et nad läksid soojale maale reisile ja ei saanud seal olla nii palju päevi kui tahtsid. Nad olid sunnitud olema lihtsalt Türgis hotellis. Veel selgitasid hagejad, et vaimsed kannatused tekkisid, kuna ei saanud olla puhkusereisil, tuli olla Türgis. Vaime kannatus seisnes selles, et ei saanud olla Sri Lankal, soojal maal, tuli olla Türgis, lennujaamas /tl 150/.

22.Kohtu hinnangul ei ole hagejad tõendanud oma vaimseid kannatusi. Hagejad on tuginenud asjaolule, et nad ei saanud viibida Sri Lankal, sest pidid viibima Türgis. Hagejad on selgitanud vastuoluliselt, kus nad viibisid ajal, mil ootasid edasilendu Türgist. Ühe versioonina paigutati hagejad hotelli, teise versioonina viibisid nad lennujaamas. Hagiavalduses väidavad hagejad, et nad paigutati hotelli Amisos /tl 2/. Kohus võtab aluseks hagiavalduses esitatud väited. Hagejad ei tugine asjaolule, et nad ei olnud rahul hotelliga, kuhu nad paigutati 06. jaanuar 2017 kuni 11. jaanuar 2017.a. Seega said hagejad puhata hotellis nagu oli planeeritud puhkus Sri Lankal.

Hagejad ei ole ümber lükanud kostja väiteid, et neid ei hoitud hotellis kinni ning nad said vabalt liikuda. Seega olid hagejatel vaba voli ise oma puhkuseaega sisustada ajal, mil nad viibisid Samsunis. Lepingust nähtub, et reisiteenuse lepingu kohaselt pidi kostja tagama hagejatele Sri Lankal hommiku- ja õhtusöögi. Hagejad ei ole tuginenud asjaolule, et Samsunis, hotellis Amisos, ei olnud tagatud neile samaväärne teenus. Reisiteenuse lepingu järgi pidi kostja tagama hagejatele tranfeeri lennujaama ja hotelli jõudmiseks. Hagejad ei ole tuginenud asjaolule, et kostja on Samsunis nimetatud osas jätnud oma lepingulised kohustused täitmata.

Samuti ei ole hagejad tuginenud sellele, et nad ei saanud Samsunis viibides reisikorraldaja esindaja teenuseid kasutada. Lepingu kohaselt hagejad ei ole Sri Lankal soovinud ekskursioone, mis kuuluksid reisitasu sisse. Eeltoodust järeldab kohus, et hagejad said Samsunis samaväärseid teenuseid, mis neil oli õigus saada poolte vahel sõlmitud lepingu alusel. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid kostja seisukohale, et Samsuni puhul on tegemist kuurordiga /tl 150/. Seega oli hagejatel võimalus kasutada Samsunis aega puhkuseks, kuna tegemist oli kuurordiga ning hagejatele olid tagatud samaväärsed teenused, mis poolte vahel sõlmitud lepinguga.

23.Hagejad tuginevad sellele, et nad paigutati Samsunis hotelli, kus nad viibisid kuni 11.01.2017. Hagejad ei ole esile toonud asjaolusid, millest nähtuks, et neil ei olnud võimalik kasutada aega puhkamiseks. Hagejad ei ole tuginenud asjaolule, et ajavahemikul 06.01.2017 kuni 11.01.2017 pidid nad olema valvelolekus, et minna edasilennuks lennujaama. Seega oli hagejate endi otsustada, kuidas nad kasutavad puhkuseks mõeldud aega. Kui hagejad otsustasid selle veeta hotellis, siis oli see hagejate valik. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, mis annaks aluse arvata, et kostja tegevuse tõttu ei saanud hagejad Samsunis veedetud aega kasutada puhkuseks.

Hagejad väidavad, et nad soovisid puhata soojal maal, mitte Türgis. Kohus leiab, et VÕS § 877 lg 2 järgi mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks on see, et puhkuseks mõeldud aega ei saa kasutada puhkamiseks. Olukorras, kus hagejatel on võimalik aega kasutada puhkuseks, tõsi, mitte nii soojas kliimas, mida nad eeldasid, ei ole siiski tegemist kohustuse niivõrd olulise rikkumisega, et reisija kulutab puhkuseaega kasutult. Hagejad ei ole esile toonud asjaolusid, et seoses jahedama kliimaga Türgis, oleks neil olnud mingeid probleeme või ebameeldivusi.

Olulisust tuleb hinnata lähtuvalt reisi eesmärgist ja iseloomust. Poolte vahel sõlmitud lepingust 6 nähtub, et hagejad pidid ise sisustama oma puhkuseaega. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et hagejad ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaks aluse arvata, et kostja on jätnud täitmata oma kohustused niivõrd olulises osas, mis toonuks kaasa selle, et hagejad kulutanuks oma puhkuseaega kasutult.

Hagejatel oli võimalik kasutada aega Samsunis puhkamiseks, mis välistab mittevaralise kahju nõude.

24.Hagejad on tuginenud asjaolule, et puhkusereis lühenes ilmaolude tõttu. Kohus on seisukohal, et hagejate puhkusereis ei lühenenud. Ka perioodil 07.01.2017-11.01.2017 viibisid hagejad puhkusereisil, kuid sel perioodil ei täitnud kostja kohustust nõuetekohaselt. Kostja poolt kohustuse rikkumine ei olnud nii oluline, mis annaks aluse kohustada kostjat mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Hagejad leiavad, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav, sest lumi ja lumetorm ei ole Istanbulis ebatavaline sündmus. Kostja pidi sellega arvestama ning leidma reisi Sri Lankale läbi selliste lennujaamade, kus on suurem tõenäosus, et ilmastikutingimused edasilendu ei mõjuta.

Seega puudub vääramatu jõud, mis vabastaks kostja vastutusest. VÕS § 103 sätestab vääramatu jõu mõiste. Samuti on seaduses sätestatud kohustuse rikkumise vabandatavus.

25.Pakettreisilepingu puhul vastutab reisikorraldaja Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 132 alusel kõigi osateenuste osutajate eest. Käesolevas vaidluses vastutab kostja ka veoteenuse eest. Kohustuse rikkumise vabandatavus on asjaoluks, mis välistab võlgniku vastutuse kohustuse rikkumise eest. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu.

Loodusjõud on vääramatu jõu üheks põhijuhtumiks. Loodusjõudude üle puudub inimesel kontroll, ta ei saa neid ette näha ja negatiivseid mõjusid ei saa objektiivselt ära hoida. Samas ei ole loodusjõud vääramatu jõud, kui võlgnikul on võimalik mõistlikke abinõusid kasutades selle tagajärgi vältida või ületada. Kohtule on tõendina esitatud ilmaolude kirjeldus Istanbulis /tl 7077/. Tõendist nähtub, et detsember-veebruar on ilm tihti pilvine, udune, vihmane. On väga suur tõenäosus, et sellel ajal on ka lund, kuid see ei jää maha pikaks ajaks ning sulab ruttu. Veel on kohtule esitatud artikkel 02.veebruarist 2012 aastast ajalehest Postimees, millest nähtub, et Türgis on sadanud palju lund. Istanbulis jäid raskeveokid lumme kinni /tl 78-82/. Uudisteportaal Delfi artikkel 30. detsembrist 2015 räägib, et lumesaju tõttu jäi ära üle 140 lennu /tl 83-84/.

Kohtule ei ole kumbki pool esitanud tõendeid ilmastikuolude kohta Istanbulis 06. jaanuarist 2017 kuni 11.01.2017 so perioodil, mille üle pooled vaidlevad. Esitatud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et erakordsed tugevad lumesajud Isanbulis on vääramatuks jõuks. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et erakordselt tugevad lumesajud Türgis ületavad uudisekünnise ka Eestis.

26.Hagiavalduse punktis 1.5. esitatud faktilistest asjaoludest nähtub, et 06.01.2017 TallinnIstanbuli lend suunati ümber Samsuni lennuväljale ning edasilend toimus 11.01.2017. Kohus nõustub kostjaga, et üldteadaoleva asjaoluna suunatakse lend ümber eelkõige turvalisuse kaalutlustel. Arvestades, et edasilend Sri Lankale toimus mitme päeva möödumisel ning vaidlust ei ole, et tegemist oli ilmaoludest tingitud viivitusega, loeb kohus ilmaolud niivõrd erakorraliseks, et tegemist on vääramatu jõuga VÕS § 103 lg 2 tähenduses. Seega on kostja poolt kohustuse rikkumine vabandatav.

7 27. VÕS § 103 lg 3 järgi kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. Hagejad ei tugine asjaolule, et peale ilmastikuolude paranemist oleks kostja kohustust rikkunud.

28.Hagejad leiavad, et kostja oleks pidanud leidma sobiva reisi Sri Lankale läbi mõne teise lennujaama. Kostja on seisukohal, et hagejad ostsid eelnevalt kokku pandud nn valmistoote pakettreisi ettemääratud teekonnakirjeldusega, mistõttu ei olnud kostjal kohustust pakkuda teisi alternatiivseid lende Sri Lankale jõudmiseks /tl 117-118/.

Poolte elektronkirjavahetusest nähtub, et kostja on hagejatele esitanud reisteekonna kirjelduse /tl 9-15/. Seega on kostja järginud VÕS § 867 lg 2 sätteid. Kohus nõustub kostjaga, et kui hagejad valisid konkreetse pakettreisi, kuigi hagejatele oli eelnevalt selgitatud võimalusi teisteks liinilendudeks /tl 15/, siis ei olnud kostjal enam kohustust pakkuda muid alternatiivseid lennuvõimalusi Sri Lankale.

29.Eeltoodud põhjendustel – kostja poolt kohustuse rikkumine ei ole nii olulises osas, mis annaks aluse mittevaralise hüvitise väljamõistmiseks ning kostja poolt kohustuse rikkumine on vabandatav, jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldama. Kohus jätab rahuldamata hagejate Terje Kurismann ja Meelis Saarmäe nõude Novatours OÜ vastu mittevaralise kahju nõudes summas 1 520,83 eurot.

30.Hagejad on hagihinnaks märkinud 3500 eurot, sest tegemist on mittevaralise nõudega Hagejad on hagihinna arvutanud lähtudes TsMS § 132 lg 1. Kohus leiab, et hagejad on esitanud hagi mittevaralise kahju nõudes, mis on suunatud kindla rahasumma maksmisele. Hagihinna arvutamisel tuleb võtta aluseks TsMS § 124 lg 1 ning hagihinnaks on 1 520,83 eurot.

Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja Riigilõivuseaduse Lisa 1 kohaselt pidi hageja tasuma riigilõivu tsiviilasja hinnalt kuni 2 000 eurot summas 225 eurot. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu summas 300 eurot. Hagejatel on õigus TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel nõuda enam tasutud riigilõivu tagastamist, esitades kohtule taotluse TsMS § 150 lg 6 sätetel.

Menetluskulude jaotus 31. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hagejate kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 8

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.