Obsah (7)

§ 407§ 444§ 438§ 367§ 163§ 175§ 177

Tsiviilasi nr 2-16-122567 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 6. juuli 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-16-122567

§ 407

lg 1 alusel 13.

§ 444

lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja põhjendavas osas põhjendab üksnes hagi osalist rahuldamata jätmist. Osas, kus kohus hageja nõude rahuldab, kohus otsust ei põhjenda. 14. Kohus märgib, et tulenevalt

§ 438

lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Elisa Eesti AS vahel 27.11.2013 sõlmitud liitumisleping nr 2804616 ja selle samal päeval sõlmitud lisa nr XXX ning 20.11.2013 sõlmitud liitumisleping nr XXX ja selle samal päeval sõlmitud lisa nr XXX lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja 2 Tsiviilasi nr 2-16-122567 kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 lepingute sõlmimise ajal kehtinud redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

1. Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete eest tasumata 276,14 eurot, mis sisaldab ka käsitlustasu summas 63,91 eurot. Elisa Eesti AS järelmaksuga vara müügilepingu tingimuste kohaselt on järelmaksu summade mittetähtaegsel tasumisel Elisal õigus nõuda kliendilt kogu vara tasumata järelmaksu korraga tasumist, samuti nõuda käsitlustasu 63,91 eurot. Kohus leiab, et nimetatud käsitlustasul on leppetrahvi tunnused, arvestades asjaolu, et seda ei nõuta sissenõudmiskulude hüvitamiseks, vaid üldiselt lepingu lõpetamisega seonduvate kulude katteks. Selliste kulude liiki, arvestamise aluseid ega suurust pole kohtule avaldatud. Seega on tegemist tühise tingimusega. Kuna käsitlustasu 63,91 eurot on tühine, kuulub kostjalt põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 212,23 eurot (276,14 – 63,91 = 212,23).
2. Hageja on taotlenud kostjalt ka viivise väljamõistmist määras 0,15% päevas. Kohus leiab, et nimetatud viivisemäär on ebamõistlikult kõrge ja väljamõistetavat viivist tuleb vähendada. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-118-16 p-de 17-18 kohaselt tuleks eelduslikult VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt RKTKm nr 3-2-1-25-16, p 13). Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt ka RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 24; RKTKm nr 3-2-1-2516, p 13). Hageja on nõudnud viivist määras 0,15% päevas. VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgne viivisemäär alates jaanuarist 2014 on olnud vahemikus 8-8,5% aastas. Hageja taotletud viivisemäär 0,15% päevas ehk 54,75% aastas (0,15 X 365 = 54,75) ületab seadusjärgset viivisemäära vähemalt 6,4 korda. Seega on viidatud Riigikohtu lahendi kohaselt hageja taotletud viivisemäär ebamõistlikult suur ning välja mõista tuleb viivis seadusjärgses määras. Hagiavalduse kohaselt oli arve nr 2008441614 summas 49,95 eurot maksetähtpäev 20.01.
3. Seadusjärgne viivis perioodil 21.01.2014 – 22.02.2017 on 12,48 eurot. Samade arvestuspõhimõtete järgi on arve nr 2008662539 puhul viivis 11,57 eurot ja arve nr 2008877182 puhul viivis 8,66 eurot. Kuna arvel nr 2008976308 kajastub ka käsitlustasu 63,91eurot, mille kohus jättis kostjalt välja mõistmata, on selle arve puhul viivise arvestamise aluseks summa ilma käsitlustasuta, s.o 78,18 eurot ning seadusjärgse viivise suuruseks 17,98 eurot. Kokku hagi kohtusse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 50,69 eurot. 17.

§ 367

kohaselt rahuldab kohus ka hageja taotluse seadusjärgses määras viivise väljamõistmiseks alates kohtusse hagi esitamisele järgnevast päevast 23.02.2017 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. 18. Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele osaliselt 262,92 euro ulatuses, millest 212,23 eurot on põhinõue ja 50,69 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. 3 Tsiviilasi nr 2-16-122567 Menetluskulud 19.

§ 163

lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja kogunõue ilma lisanduva viiviseta oli 552,23 (276,14 + 276,09 = 552,23) eurot. Kohus rahuldas hagi 262,92 euro ulatuses, mis moodustab ligikaudu poole hagi nõudest. Kohus jätab vastavalt hagi rahuldamise ulatusele menetluskulud ½ ulatuses kostja kanda ja ½ ulatuses hageja kanda. 20. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 200 eurot, millest 125 eurot on riigilõiv ja 75 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on küll palunud välja mõista õigusabikulu summas 575 eurot, kuid arvestades nõude olemust, hagi hinda, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 75 eurot (

§ 175lg 1).

1. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 100 eurot (pool 200 eurost).
2. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4