Obsah (4)

§ 113§ 42§ 402§ 415

Tsiviilasi nr 2-16-127516 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 9. august 2017. a Tartu, tagaseljaotsus

§ 113lõikes 1 teises lauses sätestatud määras.

1. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
2. Jätta menetluskulud 76,6 % ulatuses Elvis Uugi kanda ja 23,4 % ulatuses OÜ Aktiva Finants kanda kanda.
3. Välja mõista Elvis Uugilt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud 229,80 eurot (kakssada kakskümmend üheksa eurot ja 80 senti).
4. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, või 1 tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Ringkonnakohus menetleb hageja apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib osaliselt põhjendava osa. Kohus kohustas kostjat kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 14 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud TsMS § 326 lg 1 alusel 19.06.
5. a. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. Kohus leiab, et OÜ Aktiva Finants hagi Elvis Uugi vastu on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja 31.07.
6. a liitumislepingu nr XXX ja selle lisa nr XXX ning 8.07.
7. a sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja liitumislepingu nr XXX ja selle lisa nr XXX. Tulenevalt sõlmitud lepingutest esitati kostjale igakuiselt arveid osutatud teenuste eest. Kostja on jätnud tasumata arve nr 2009354500 summas 567,07 eurot ja arve nr 2009569323 summas 5,60 eurot, kokku summas 572,67 eurot. Seega on kostja põhivõlgnevus 572,67 eurot, mis koosneb mh käsitlustasust summas 133,91 eurot (arve nr 2009354500). Käsitlustasu tasumise kohustus tuleneb soodushinnaga vara müügilepingu tingimustest, mille kohaselt, kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, siis on Elisa Eesti AS-il õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist. Hageja palub kostjalt välja mõista 1145,29 eurot, millest 572,67 eurot on põhivõlgnevus (sh 133,91 eurot käsitlustasu) ja 572,62 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ning täiendava viivise alates 30.03.
8. a kuni põhinõude täitmiseni

§ 113lõikes 1 teises lauses ettenähtud määras. Kohus märgib, et tulenevalt Ts

MS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Elisa Eesti AS vahel 31.07.2012. a sõlmitud 2 liitumislepingut nr XXX ja selle lisa nr XXX lugeda sõlmituks tüüptingimustel võlaõigusseaduse (

) § 35 lg 1 tähenduses.

§ 42

lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.

§ 42

lg 3 p 5 kohaselt on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus leiab, et hageja käsitlustasul on leppetrahvi tunnused.

§ 402

kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 415

lg 1 teise lause kohaselt on kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, tühine. Kuivõrd antud juhul on soodushinnaga vara müügilepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga on kohus seisukohal, et hageja poolt sätestatud tüüptingimuse näol on tegemist tühise tingimusega. Kuna käsitlustasu 133,91 eurot on tühine, kuulub kostjalt põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 438,76 eurot. Arvestades hagiavalduses märgitut, et hageja ei esita viivisenõuet põhivõlast suuremas osas, tuleb kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis määraga 0,15% päevas, kuid mitte rohkem kui väljamõistetav põhinõue s.o 438,76 eurot. Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele osaliselt 877,52 eurot ulatuses, millest 438,76 eurot on põhinõue ja 438,76 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Ülejäänud osas on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 3 osas ei põhjenda kohus otsust osas, kus kohus nõude rahuldab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lõikest 1 ning § 173 lg 1, 4. Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 76,6 % ulatuses kostja kanda ja 23,4 % ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 45 eurot, hagiavalduselt tasutud riigilõiv 155 eurot ja õigusabikulud 950 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 1191,10 eurot tasuda riigilõivu 200 eurot, mille hageja on tasunud. Seega tuleb kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 153,20 eurot (200 eurost 76,6 %). 3 Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabikuluks 100 eurot. Seega tuleb kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele menetluskuluna hageja kasuks välja mõista õigusabikulud 76,60 eurot (100 eurost 76,6 %). Arvestades eeltoodut kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku summas 229,80 eurot (153,20 + 76,60). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4