Obsah (8)

§ 55§ 131§ 130§ 132§ 10§ 114§ 43§ 133

Tsiviilasi nr 2-17-3826 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 10. august 2017. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-382

§ 55alusel.

Täitekutse ning mitmed muud täitemenetlust puudutavad dokumendid on kohtutäitur postitanud avaldaja varasemale aadressile XXX Tartu linnas, kus avaldaja täitemenetluse algatamise ajahetkel enam ei elanud. Avaldaja ei ole edastanud kohtutäiturile kinnitust täitekutse ega mitmete muude menetlusdokumentide kättesaamise kohta ning ei ole täitemenetluse dokumente ka faktiliselt kätte saanud. Avaldaja leiab, et kohtutäitur on tõlgendanud kehtivat seadust ebaõigesti, kui keeldus suurendamast avaldaja pangakontole seatud arestivaba summat

§-s 132 sätestatud piirini – riikliku alampalgani.

§ 131

sätestab, et sissetulekuks, millele ei saa sissenõuet pöörata on riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses. Seadusandja ei ole seadnud arestivaba sissetuleku piirmäära kehtivust sõltuvusse võlgniku reaalsetest sissetulekutest. Avaldaja ei saa lisaks vanaduspensionile muid sissetulekuna käsitletavaid rahasummasid, samuti ei ole tema kasutuses rahaliselt hinnatavaid hüvesid või soodustusi. Kuulumist mittetulundusühingute juhtorganitesse ei saa lugeda rahaliselt hinnatavaks hüveks isegi juhul, kui avaldajal on võimalus kasutada mittetulundusühingule kuuluvat mootorsõidukit. Hüveks või eeliseks saaks mootorsõiduki kasutust pidada ainult juhul, kui see toimuks võlgniku isiklikes huvides ning sellelt arvestataks erisoodustusmaksu. Avaldaja poolt ühingule kuuluva sõiduki kasutamine toimub ühingu huvides ning ei too avaldajale vähimatki kasu. Ühingule kuuluval autol puudub kehtiv liikluskindlustus kogu käimasoleva täitemenetluse vältel, seega ei ole sõiduki kasutamine reaalselt olnud võimalik. Lisaks ei ole täitur esitanud rahalise hüve hindamisele mitte ühtegi põhjendust. On täiesti arusaamatu, miks on täitur otsustanud pidada avaldaja vanaduspensionist kinni 20 % (mitte aga näiteks 5 % või 50 %). PUUDUTATUD ISIKU, KOHTUTÄITURI ASENDAJA VLADIMIR KUTŠMEI, VASTUS (tl 49-56, 108-111). Kohtutäitur palub jätta esitatud kaebus rahuldamata. Avaldaja väited täitemenetluses koostatud arestimise aktide (pensioni ja pangakontode)

§ 55alusel tühisuse kohta on ebaõiged ja asjakohatud.

Täitmisteade täiteasjas XXX/XXX/XXX on Kersti Lõuk`ile isiklikult kätte toimetatud 01.12.

1. a. 13.12.
2. a sissetuleku arestimise akti ärakiri on avaldajale edastatud e-posti teel aadressile XXX 13.12.
3. a ja korduskirjana 20.12.
4. a. Kersti Lõuk nimetatud kirjade kättesaamist eposti teel ei kinnitanud. 04.01.
5. a on ärakiri sissetuleku arestimise aktist jäetud rahvastikuregistris märgitud Kersti Lõuk`i sideaadressile XXX, Tartu eluruumi juurde kuluvasse postkasti. Avaldaja on e-posti teel 02.12.
6. a edastanud tõendid sissetulekute laekumisest enda SEB Pank AS-is avatud arvelduskontole, millest nähtub, et tema pangakontole laekub sissetulekuid kokku 324,64 euro ulatuses. Olukorras kus avaldaja pangakontole laekuva sissetuleku suurus on 324,64 eurot puudub alus ja mõistlik põhjus jätta avaldaja konto viidatud summast suuremas ulatuses arestimata. Äriregistrist nähtuvalt on avaldaja MTÜ Sillersilm (registrikood 80214583), mittetulundusühing Astroart (registrikood 80292896) ja MTÜ Salme Haldur (registrikood 80363644) juhatuse liige ning MTÜ Sillersilm on koos Kersti Lõuk`iga asutajateks nii MTÜ-l Salme Haldur kui ka mittetulundusühingul Astroart. Avaldaja on Maanteeameti liiklusregistris kantud sõiduki Nissan Primera (registreerimismärgiga XXX), kasutajaks, sõiduki omanik on liiklusregistri andmetel MTÜ Salme Haldur. Äriregistrile esitatud majandusaasta aruannetest kajastub, et ühingus ei ole asutamise hetkest alates toimunud majandustegevust, mis mh tähendab, et sõidukit ei ole MTÜ Salme Haldur majandustegevuseks kasutatud. Sellest lähtuvalt saab avaldaja kasutuseeliseid (rahaliselt hinnatavat soodustust) auto kasutamise näol, mis arvestades auto rentimise soodsaimat hinda ühes päevas veebilehel https://autolevi.ee (10 eurot), on ühes kuus ligikaudu 100 eurot. Mittetulundusühingule Astroart kuulub kinnistusraamatu andmetel kinnistu registriosa numbriga XXX, asukohaga XXX, Orava vald, Põlvamaa (sihtotstarve 100% elamumaa) ja kinnistu registriosa numbriga XXX asukohaga XXX Tartu linn (sihtotstarve 100% elamumaa). Arvestades sealses 2 piirkonnas kinnisvaraportaalil www.kv.ee üürimiseks pakutavaid elamispindu, saab avaldaja kinnisasja kasutamise näol kasutuseeliseid ühes kuus ligikaudu 50 eurot. MTÜ-le Sillersilm kuulub kinnistusraamatu andmetel kinnistu registriosa numbriga XXX, asukohaga XXX Saare vald Jõgevamaa (sihtotstarve 100% elamumaa). Arvestades sealses piirkonnas kinnisvaraportaalil www.kv.ee üürimiseks pakutavaid elamispindu, saab avaldaja kinnisasja kasutamise näol kasutuseeliseid ühes kuus ligikaudu 50 eurot. Kõigi eelnimetatud kinnisasjade osas nähtub kinnistusraamatust kehtetute omanikukannete alt, et kinnisasjade varasem omanik on olnud ka Kersti Lõuk isiklikult. Kohtutäituri hinnangul on ühingutele kuuluva sõiduki ja kinnisvara kasutamise võimalus rahaliselt hinnatavaks hüveks, mida avaldaja saab täiendavalt ühingutes tegutsemisest ning, mille puhul on tegemist

§ 130lg 11 mõttes võlgniku sissetulekuga.

Avaldaja pensioni suurus on 340,87 eurot kuus. Ühingutes tegutsemisest saadava täiendava hüvangu (auto ja kinnisasjade kasutamise võimalus) rahaliseks väärtuseks hindab kohtutäitur vähemalt 250 eurot kuus. Seega summaarseks avaldaja igakuise sissetuleku suuruseks on 590,87 eurot. Sissetuleku 68,17 euro (20% pensionist summas 340,87 eurot) ulatuses arestimine on kooskõlas

§-st 132 tulenevate sissetuleku arestimise piirangutega. Olukorras, kus avaldaja varjab endale kuulunud vara enda poolt asutatud ja enda poolt juhitavates ühingutes, millel puudub reaalne tegevus, saab avaldaja eeltoodud ühingutelt rahaliselt hinnatavaid hüvesid või soodustusi, mistõttu on kohtutäituri tegevus avaldaja pensioni arestimisel 20% ulatuses õigustatud. Avaldaja on kohtutäiturile 17.01.

1. a adresseerinud arve nr 170102 ja 01.02.
2. a arve nr 170103 milledest nähtuvalt on kohtutäituril põhjendatud kahtlus, et avaldaja tegeleb veel täiendavalt ärilise tegevusega (juriidiliste konsultatsioonide osutamisega), ilma et oleks end füüsilisest isikust ettevõtjaks registreerinud. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebuse kohaselt palub avaldaja tühistada 27.02.
3. a kohtutäituri otsus (tl 26-32), tuvastada täiteasjas koostatud arestimisaktide tühisus, teavitada krediidiasutusi ja Sotsiaalkindlustusametit arestide tühisusest ning tagastada alusetult kinnipeetud rahasumma avaldajale. Kohtule esitatud kaebuse asjaoludest nähtuvalt on avaldaja seisukohal, et - 13.12.
4. a sissetuleku (pensioni) arestimise akt on tühine

§ 55

järgi, kuna avaldajale ei ole seda kätte toimetatud, sest ei ole saatnud kinnitust kättesaamise kohta. - kohtutäitur ei ole avaldaja pension arestimisel arvestanud

§ 132

lg-s 1 sätestatud piirangutega ja on avaldaja pensioni ebaõigesti arestinud 20 % ulatuses. Asja materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur arestinud avaldaja sissetuleku (pensioni) 13.12.2016. a aktiga (tl 69-70).

§ 10

lõike 1 ja

§ 114

lg 3 järgi tuleb sissetuleku (pensioni) arestimise akt võlgnikule (avaldajale) kätte toimetada.

§ 10

lõike 2 esimese lause järgi kohaldatakse dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui

-ist ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 306 lõike 1 kohaselt menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Saaja on menetlusosaline või muu isik, kellele menetlusdokument on adresseeritud. Sama paragrahvi lõike 2 järgi peab menetlusdokumendi 3 üleandmine kättetoimetamise puhul toimuma seaduses sätestatud vormis ning olema ettenähtud vormis dokumenteeritud. Menetlusdokument on TsMS § 307 lg 1 järgi kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Elektrooniline menetlusdokumentide kättetoimetamine on reguleeritud TsMS § 3111, mille lg 4 näeb ette, et kohus võib toimetada saajale menetlusdokumendi kätte elektrooniliselt ka muul viisil, täites seejuures sama paragrahvi lg-s 1 punktides 1-5 sätestatud teavitamise nõudeid. TsMS § 3111 lg 5 järgi loetakse menetlusdokument käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud korras saajale kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt menetlusdokumendi kättesaamist. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev ning kinnituse peab olema allkirjastanud saaja või tema esindaja. Elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohtul ei ole põhjust kahelda, et digitaalallkirjastamata kinnituse on saatnud saaja või tema esindaja. Esitatud tõenditest nähtuvalt on avaldaja täiteasjas nr XXX/XXX/XXX digitaalselt allkirjastatud avalduses (tl 57-59) kinnitanud 24.10.

1. a täitmisteate kättesaamist 01.12.
2. a e-posti aadressilt XXX. Seega saab 24.10.
3. a täitmisteate lugeda avaldajale kätte toimetatuks TsMS § 3111 lg 5 alusel 01.12.
4. a. TsMS § 3141 lg 2 kohaselt kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Avaldaja on 02.12.
5. avalduses kohtutäiturile (kus ta kinnitas täitmisteate kättesaamist) märkinud oma sidevahendiks e-posti aadressi XXX. Seega võib avaldajale edastada menetlusdokumente tema poolt avaldatud e-posti aadressi vahendusel. 13.12.
6. a sissetuleku arestimise akt on avaldajale edastatud 13.12.
7. a e-posti aadressile (tl 65), 20.12.
8. a korduv e-kirjaga (tl 20) ning 04.01.
9. a jäetud postikasti aadressil XXX, Tartu (tl 72-73), kus rahvastikuregistri andmetel avaldaja ei ela (avaldaja elukohaks on alates 22.05.2002 märgitud KOV täpsusega Tartu linn). Kohus leiab, et avaldajale saab sissetuleku arestimise akti lugeda kättetoimetatuks TsMS § 3141 lõike 2 alusel 17.12.
10. a (s.o esimesest saatmisest kolme tööpäeva möödumisel) ning tähtsust ei oma kas saaja (avaldaja) kättesaamise kohta saatjale kinnituse edastab või mitte. Avaldaja väide, et ta ei ole dokumente faktiliselt kätte saanud (kuna ei kinnita nende kättesaamist) ei ole kooskõlas tema poolt täiturile esitatud avalduste/kaebustega, millede sisust nähtuvalt on ta ilmselt kohtutäituri poolt saadetud dokumentidega tutvunud (nt 17.01.
11. a kohtutäiturile esitatud avaldus arestimisakti tühistamiseks). Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et asjas ei esine

§-s 55 sätestatud eeldusi, mille korral oleks sissetuleku arestimine tühine.

§ 132

lõike 1 kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja sissetulekuks pension 340,87 eurot kuus, millest kohtutäitur on arestinud 20 %, leides, et avaldaja saab varaliselt hinnatavaid soodustusi või hüvesid kogusummas 250 eurot kuus, mis koos pensioniga teeb avaldaja sissetulekuks kokku 590,87 eurot kuus.

§ 130

lg 11 kohaselt loetakse sissetulekuks eelkõige võlgniku töötasu või muud sellesarnast tasu, päevaraha, konkurentsist hoidumise tasu, intellektuaalse omandi üleandmisest või kasutada 4 andmisest saadavat tasu, pensioni, dividende ning kaupa, teenust, loonustasu või rahaliselt hinnatavat soodustust, mida isik on saanud seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega. Kohus nõustub kohtutäituriga, et juhul, kui võlgnik saab sissetulekut varjatult, saab arvesse võtta ka varjatud sissetuleku osa võlgniku avalike sissetulekute arestimisel. Äriregistri väljavõttest nähtuvalt on avaldaja MTÜ Sillersilm, MTÜ Salme Haldur ja mittetulundusühingu Astroart ainus juhatuse liige ning kahe viimase ühingu asutaja ning MTÜ Sillersilm on mh MTÜ Salme Haldur ja mittetulundusühingu Astroart asutaja. Ühingute käive ja kasum olid

1. a aastal 0 eurot ning majandusaasta aruannete kohaselt ühingutes majandustegevust ei toimu. Sõidukite registrist nähtuvalt on avaldaja märgitud sõiduki Nissan Primera (registreerimismärgiga XXX) vastutavaks kasutajaks (sõiduki omanikuks on märgitud MTÜ Salme Haldur). Kinnisturaamatu andmetel kuulub MTÜ-le Sillersilm XXX (reg. nr XXX) elamumaa (100 %) asukohaga XXX, Saare vald, Jõgevamaa ning mittetulundusühingule Astroart XXX kinnistu (reg. nr XXX) elamumaa (100 %) asukohaga XXX, Orava vald, Põlvamaa ning kinnistu (reg. nr XXX) elamumaa (100 %) asukohaga XXX, Tartu. Kõik eelnimetatud kinnisasjad on varasemalt kuulunud avaldajale. Kohus leiab, et kuigi majandusaasta aruannete kohaselt ühingutes reaalset tegevust ei toimu, saab ühingutele kuuluva vara kasutamise võimalust käsitleda rahaliselt hinnatavaks hüveks või soodustuseks. Nimelt, reaalse tegevuse mittetoimumine (MTÜ eesmärgiks ei võigi olla tulu teenimine) ei tähenda veel seda, et neis ühingutes juhtimist ei toimuks (majandusaasta aruandeid on esitatud, sõiduk kindlustatud, kinnisvara on vaja hallata) ning juhtorgani liikmete töö võib olla tasustatav. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et avaldaja, olles kolme ühingu juhtimisorgani liikmeks, ühingutest mingit isiklikku kasu ei saa, kas siis ühingutele kuuluva vara kasutamise või millegi muu (nt juhatuse liikme tasu) näol. Kuivõrd ühingutes reaalset tegevust ei toimu, ei ole välistatud, et ühingud võivad millalgi tegevuse lõpetada. Sel juhul kuulub põhikirjade järgi (MTÜ Sillersilm põhikirja p 7.3, mittetulundusühingu Astroart põhikirja p 8.2) vara asutajatele (kinkijatele) tagastamisele, mis omakorda tähendaks seda, et mingis osas läheks vara tagasi avaldaja omandisse. Eeltoodust tulenevalt, on kohtul põhjendatud alus arvata, et ka käesoleval juhul kasutab avaldaja ühingutele kuuluvat vara enda erahuvides. Tõele ei vasta avaldaja väide, et sõidukil puudub kehtiv liikluskindlustus, mistõttu on selle kasutamine reaalselt võimatu. Maanteeameti e-teenindusest nähtuvalt on sõidukil kehtiv liikluskindlustus alates 04.07.
2. a, mis viitab sellele, et ka sõidukit reaalselt kasutatakse. Kui ühingus reaalset tegevust ei toimu, puudub igasugune vajadus ka sõiduki (mis ajas kaotab oma väärtuse) omamiseks ja äsjaseks kindlustamiseks. Kohus märgib, et arvestades võlgnikule pärast pensioni aresti alles jäävat pensioni suurust 272,70 eurot, peaks sõiduki ja kinnisasjade kasutamisest tulenev soodustus olema vähemalt 197,30 eurot kuus, et võlgnikule oleks tagatud

§ 132lg-s 1 nimetatud sissetulek.

Kohtutäituri poolt väljatoodust on see summa väiksem. Kuna nii kohtul ja ka täituril puuduvad andmed täpsete summade kohta (täitur on summade märkimisel viidanud kinnisvaraportaalile www.kv.ee, www.minilaod.ee ja autode rendiportaalile https://autolevi.ee/ keskmise üürihinna ja auto rendihinna kindlakstegemisel) ning avaldaja ei ole täituri märgitud summade suurusele vastuväiteid esitanud, on kohtu hinnangul täituri poolt välja toodud soodustuse (kinnisasjade üürihinna ja auto rendihinna) koguväärtus 250 eurot kuus mõistlik. Kohus nõustub ka täituriga selles osas, et on põhjendatud arvata, et avaldaja siiski tegeleb varjatult mingil viisil ärilise tegevusega, kuivõrd täiturile esitatud 16.01.2017 arvest nr 170102 (tl 77-78) nähtuvalt on avaldaja osutanud enesele teenust (juriidiline konsultatsioon). Avaldaja soovib, et kohtutäitur tagastaks alusetult kinnipeetud rahasummad. 5

§ 43

lg 11 kohaselt võlgniku konto arestimise tulemusena kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha kannab kohtutäitur sissenõudjale üle käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras, kuid mitte enne kolme tööpäeva möödumist võlgnikule arestimisakti edastamisest arvates. Pärast konto arestimisakti kannab kohtutäitur võlgnikule edastamist laekuvad summad sissenõudjale edasi

§ 43

lõikes 1 sätestatud korras, kuid mitte enne kolme tööpäeva möödumist raha laekumisest arvates. Kohus selgitab avaldajale,

§ 43

lõikes 11 kehtestatud ajalise piirangu eesmärk on võlgnikule tõhusama õiguskaitse tagamine pangakontol olevate rahaliste vahendite ebaõige arestimise vastu, kuid sissenõudjale juba üle kantud raha kohtutäitur tagastada ei saa. Kohus märgib, et

§ 133

lg 1 teise lause järgi on võlgnikul võimalus esitada kohtutäiturile kolme tööpäeva jooksul konto arestimisest andmed, mis tagavad võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku. Seega juhul, kui avaldaja sissetulekud suurenevad, on tal võimalik esitada kohtutäiturile vastav taotlus, mille alusel kohtutäitur konto arestist vastavas osas vabastab ning millega on võimalik tagada, et võlgniku sissetulek ei oleks arestitud osas, mis jääb alla

§-s 132 sätestatud piiri. Eeltoodust tulenevalt ei esine kohtu hinnangul alust 27.02.2017. a otsuse tühistamiseks, mistõttu tuleb avaldus täies ulatuses jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 172 lg 7 alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Kuivõrd asja materjalidest ei nähtu, et kohtutäituril oleks menetluskulusid tekkinud, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 6