← Eesti

1-17-6388/27

Obsah (9)§ 238§ 173§ 180§ 7§ 45§ 175§ 185§ 337§ 338

1-17-6388 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2017. a Tallinn Kriminaalasja number 1-17-6388 Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontšarov

§ 238lg 2 alusel 1/3 võrra ning Kar

S § 68 lg 1 kohaselt loeti karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg, seega ärakandmisele kuulus 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Maakohus rahuldas SA I esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 370 eurot ja mõistis D. Vassiljevilt kannatanu SA I kasuks tsiviilhagi katteks välja 370 eurot. Samuti rahuldas M OÜ 2

(6)esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 177,47 eurot ja mõistis D. Vassiljevilt kannatanu M OÜ kasuks tsiviilhagi katteks välja 177,47 eurot. D. Vassiljevilt mõisteti

§ 173

lg 1 p 1, §175 lg 1 p 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja sundraha summas 705 eurot ja kohtueelsel uurimisel osutatud riigi õigusabi eest kaitsjatasu summas 120 eurot. Kuivõrd ühes episoodis mõisteti D. Vassiljev õigeks, jäeti kohtulikul uurimisel osutatud õigusabi summas 168 eurot riigi kanda. Menetluskulude tasumise tähtajaks määrati tulenevalt

§ 180lg-st 3 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Maakohus leidis, et D. Vassiljevi süü on tõendatud talle inkrimineeritud viiest kuriteoepisoodist nelja suhtes. 12.04.

  1. a KK-le kuuluva jalgratta Classic varguse osas asus maakohus seisukohale, et tõendamist ei ole leidnud, et selle kuriteo oleks toime pannud D. Vassiljev. XXX koolis toiminud varguse episoodis leidis maakohus, et vaatamata asjaolule, et D. Vassiljev end selles episoodis süüdi ei tunnistanud, on tema süü selle kuriteo toimepanemises tõendamist leidnud. Seda tõendasid maakohtu hinnangul kooli turvakaamerate salvestised, kannatanu SL ütlused ning tunnistaja AS poolt antud ütlused. Ka kõigi ülejäänud kolme kuriteoepisoodi osas on maakohus pidanud D. Vassiljevi süüd tõendatuks. M kauplusest 01.05.2017 toimunud varguses tunnistas D. Vassiljev ise, et sisenes M kauplusesse, võttis korvi, läks kalaosakonda, võttis kümme purki kalamarja, müügisaalis ringi käies lõikas kaasas olnud tangidega maha turvaelemendid, seejärel pani purgid kotti ja möödus kassadest. Kalamarja müüs Lasnamäe turul juhuslikele inimestele. Kahtlustatava ütlused haakuvad ka muude tõenditega – tunnistaja PG ütlustega ja turvakaamera salvestusega. M kauplusest 14.05.2017 toimunud varguse osas andis D. Vassiljev ülekuulamisel ütlusi, et ei mäleta selle varguse toimepanemist, samas on selles episoodis tunnistajana üle kuulatud kaupluse turvatöötaja MT, kes avastas, et nimetatud kuupäeval on alkoholiosakonnast kadunud 3 pudelit 0,7 liitrist Jägermeister likööri. Videosalvestisi vaadates on äratuntav D. Vassiljev. S-st toimunud 15.05.2017 varguse episoodi kohta on D. Vassiljev kahtlustatavana ülekuulamisel andnud ütlusi selles, et ta sisenes poodi, võttis kosmeetikaosakonnast Gillette Mach3 varuterasid, pani ostukorvi, poes ringi kõndides pani need oma kotti ja möödus kassadest, väljus kauplusest, kuid turvatöötaja pidas ta kinni. Seega jäi see tegu katse staadiumi. D. Vassiljevi ütlused haakuvad ka tunnistajana ülekuulatud AT ütlustega ning turvakaamera salvestusega. ESITATUD APELLATSIOONID
  2. Apellatsiooni esitasid süüdistatav ja tema kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil. 3.
  3. D. Vassiljev avaldab enda esitatud apellatsioonkaebuses, et ei nõustu maakohtu otsusega osas, millega maakohus mõistis ta süüdi varguses XXX koolist. Kaebuse esitaja kinnitab, et tema ei ole arvuti vargust toime pannud. Kaebaja ei eita, et sisenes kooli, kuid kui väljus majast, ei näinud AS õues ning läks Ülemiste ostukeskusesse. Kaebaja sõnul jõudis ta keskusesse u 5-7 minuti pärast ning keskuse turvatöötajad pidasid ta seal kinni. Läbiotsimisel võeti temalt fooliumist kott, kuid arvutit tal ei olnud. See, et AS nägi temal arvutit, on täielik vale. Lisaks palub kaebuse esitaja vähendada nõuet kohtuistungi eest nii, et pool sellest maksaks riik, kuna ta viibib vanglas ja tal ei ole peale vabanemist sissetulekut. 3.
  4. Kaitsja vaidlustab oma kaebuses maakohtu otsust XXX koolist sülearvuti varguse episoodi osas. Nimelt leiab kaebuse esitaja, et maakohus on hinnanud selle episoodi tõendeid vääralt ja teinud neist ebaõigeid järeldusi lähtudes seejuures oletustest ja tõlgendades kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kahjuks. Süüdistatav ei tunnistanud kohtuistungil ennast süüdi. Kohtupraktikas on mingi tõendi usaldusväärsust põhjendatud selle kaudu, kuidas see tõend n.ö riimub teiste tõenditega. Samuti tuleb hinnata esitatud versiooni elulist usutavust. XXX kooli turvakaamerate salvestustelt on näha D. Vassiljevi liikumine koridoris ja mitmesse ruumi vaatamine, mida süüdistatav ei ole kunagi eitanud, mitte aga vargus. D. Vassiljev on usutavalt seletanud, miks ta otsustas kuritegu mitte toime 3

(6)panna. Tuleb rõhutada, et D. Vassiljevi juurest mingeid XXX koolist varastatud esemeid ei leitud. Seega võib süüdistatava versiooni pidada eluliselt usutavaks ja muude tõenditega kooskõlas olevaks. Käesoleval juhul ei ole maakohus hinnanud kaitsja hinnangul tunnistaja võimalikke motiive ja eesmärke ütluste andmisel (nt tunnistaja kartis võimalikku kahtlustust kuriteole kaasaaitamises vms). Kaebuses asutakse seisukohale, et maakohus ei ole tõendite kogumis hindamisel ja analüüsimisel veenvalt põhjendanud, miks on loetud üksnes ühe tunnistaja ütluste alusel süüdistatava versioon ümberlükatuks. Eesti Vabariigi PS § 22 lg-st 2 tulenevalt ja

§ 7

lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõtet aluseks võttes tuleb tõlgendada tekkinud kahtlused kahtlustatava kasuks. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on korduvalt rõhutatud, et kui asjas kogutud tõendite uurimisel ilmnevad põhjendatud kahtlused ja neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjas sisalduvate tõenditega, tuleb in dubio pro reo põhimõtte alusel langetada otsus süüdistatava kasuks, mitte aga teha viimasele kahjulikku kohtuotsust vahetult uurimata vastuoluliste või puudulike tõendite alusel. Seega leiab kaitsja, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust tunnistades D. Vassiljevi süüdi 13.04.2017 XXX koolis toimunud varguses. Kogutud tõendid ei ole küllaldased D. Vassiljevi süüditunnistamiseks ning süüdistatav tuleb selles episoodis õigeks mõista.

  1. D. Vassiljev edastas ringkonnakohtule 19.09.
  2. a apellatsioonkaebuse täienduse, kus selgitab, et AS sisenes kooli enne teda. Administraator pidas AS kinni ja D. Vassiljev läks trepist üles kolmandale korrusele, kus oli pikk koridor ja palju rahvast. D. Vassiljev vaatas seal stende ja kuna oli palju rahvast, vaatas ta ühte kabinetti ja läks koolist ära. Kui ta koolist väljus, siis AS enam seal ei olnud, ta helistas AS-le, kes oli keskturul juba. D. Vassiljev läks Ülemiste keskusest läbi, kus turvamees ta kinni pidas. Ta otsiti läbi ning võeti temalt ära fooliumpakend. Arvutit temalt ei leitud. See, et AS ütleb, et ta nägi D. Vassiljevil arvutit, on puhas vale. Tema ei ole vargust toime pannud. Ta mõisteti ühes episoodis õigeks, kuid karistus sellest ei muutunud. Seega palub D. Vassiljev talle määratud karistust vähendada 40 päeva peale. Lisaks märgib, et ta ema on väga haige, ning vajab abi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  3. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsioonides toodud väidetega, leiab, et esitatud apellatsioonide argumendid kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.
  4. Apellatsioonides vaidlustatakse maakohtu otsust vaid ühe episoodi osas – XXX koolist toimunud sülearvuti varguses. Maakohus on leidnud, et kuigi D. Vassiljev ise oma süüd selles episoodis ei tunnista, on tema süü tõendamist leidnud. Sellega aga ei nõustu ei D. Vassiljev ega tema kaitsja L. Viil, kelle hinnangul on tegemist olukorraga, kus süüdistatava ning tunnistaja ütlused on vastuolulised ning maakohus on põhjendamatult pidanud tunnistaja ütlusi süüdistatava omadest usaldusväärsemaks. Esitatud apellatsioonides ei vaidlustata asjaolu, et D. Vassiljev sisenes koos AS-ga XXX asuvasse XXX kooli. Samuti ei vaidlustata seda, et süüdistatav hoones ringi liikus. Seega on vaidlus vaid selle üle, kas D. Vassiljev võttis XXX kooli ühest kabinetist sülearvuti või mitte.
  5. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus hinnanud tõendeid nende kogumis ning jõudnud õigele järeldusele süüdistatava süü tõendatuse ja tema käitumisele antud juriidilise hinnangu osas. Kriminaalkolleegium nõustub kaitsja kaebuses väljatooduga, et tõendi usaldusväärsust hinnatakse selle kaudu, kas see tõend riimub teiste tõenditega. Käesoleval juhul on nii süüdistatav kui kaitsja asunud seisukohale, et tunnistaja AS ütlused ei ole usaldusväärsed ning need ei haaku teiste asjas kogutud tõenditega, eelkõige süüdistatava enda ütlustega. Ringkonnakohus leiab aga, et AS ütlused on kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega ning maakohus hindas need põhjendatult usaldusväärseks. Nimelt on AS kirjeldanud XXX koolis toimunud sündmuseid kooskõlas sellega, 4

(6)mida on näha ka videosalvestiselt. Samuti ei leia ringkonnakohus, et AS-l esineks motiiv anda toimunud sündmuse kohta valeütluseid. Nagu ka kaitsja kaebuses märgib, tuleb tunnistaja ütluste andmisel tema eesmärke hinnata eelkõige olukorras, kus tunnistajale endale võidakse esitada kahtlustus kas kuriteole kaasaaitamises vms. Käesoleval juhul sellist olukorda ei esine ning kohtukolleegiumi hinnangul ei ole AS-l motiivi anda valeütluseid.
  1. Nõustuda tuleb ka kaebuses esitatuga, mille kohaselt on videosalvestiselt näha süüdistatava liikumine koridoris, kuid mitte vargus ise. Kaitsja leiab, et D. Vassiljevi on selgitanud, miks ta vargust toime ei pannud ja et see on eluliselt usutav. Nimelt oli süüdistatava sõnul ruumides palju inimesi, seega vaatas ta ühte kabinetti ning lahkus hoonest ilma sülearvutit võtmata. Ringkonnakohus märgib, et nähtuvalt asitõendi vaatlusprotokollist ning toimiku materjalide hulgas olevatelt fotodelt liigub D. Vassiljev mööda XXX kooli kolmanda korruse koridori ning vaatab mitmesse kabinetti ukse pealt sisse. Seejuures ühte kabinetti, nimelt sellesse, kus varastati sülearvuti, ta siseneb ning viibib seal videosalvestise järgi veidi vähem kui minuti. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole eluliselt usutav, et olukorras, kus kabinetis oli palju rahvast, oleks süüdistataval olnud üldse põhjust kabinetti siseneda ning seal pikemalt viibida. Lisaks tuleb märkida, et aeg, mille D. Vassiljev kabinetis viibis, on piisav, et ruumist sülearvuti varastada ning et süüdistataval oli kaasas kilekott, kuhu varastatud sülearvuti kabinetis peita oli võimalik. Seega ei saanudki videosalvestiselt sülearvuti D. Vassiljevi käes näha olla.
  2. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, et maakohtu hinnangul on süüdistatava versioon ümber lükatud üksnes ühe tunnistaja ütlustega. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on hinnanud kõiki tõendeid kogumis ning leidnud, et D. Vassiljevi süü vaatamata sellele, et ta ise end selle episoodi toimepanemises süüdi ei tunnista, on siiski leidnud tõendamist. Siinkohal tuleb rõhutada, et tõendiks ei olnud pelgalt tunnistaja ütlused, vaid ka videosalvestis ning kannatanu poolt antud ütlused. Kõikide nimetatud tõendite kogumis hindamisel saab ringkonnakohtu hinnangul asuda maakohtuga samale seisukohale D. Vassiljevi süü tõendatuse osas.
  3. Seoses D. Vassiljevi taotlusega jätta menetluskulud poole ulatuses riigi kanda, märgib ringkonnakohus, et

§ 180

lg 3 võimaldab küll kohtul jätta osa menetluskuludest riigi kanda, kuid seda olukorras, kus nende hüvitamine süüdimõistetule ilmselt üle jõu käib. Samuti võib kohus määrata, et menetluskulud hüvitatakse ositi. Maakohtu otsusest nähtuvalt, on maakohus võtnud arvesse, et D. Vassiljevil puuduvad igakuised sissetulekud, kuid arvestanud ka seda, et süüdistatava puhul on tegemist täisealise ja töövõimelise isikuga ning sellest tulenevalt võimaldanud tal tasuda menetluskulud 12 jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et D. Vassiljev ei ole välja toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, miks annaks alust jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda. Siinkohal rõhutab kohtukolleegium, et tulenevalt Riigikohtu praktikast, ei ole vangistuses viibimine mõjuvaks põhjuseks, miks jätta menetluskulud riigi kanda. Maakohtu otsuse kohaselt kuulub D. Vassiljevil ärakandmisele 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Seega olukorras, kus menetluskulude hüvitamiseks on süüdistataval 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest ning maakohtu otsus ei ole käesolevaks hetkeks jõustunud, on D. Vassiljevil piisavalt aega, et menetluskulude hüvitamiseks ka peale vangistusest vabanemist. 11. Seoses D. Vassiljevi poolt 19.09.2017. a Tallinna Ringkonnakohtule esitatud apellatsiooni täiendusega, milles süüdistatav vaidlustab ka temale mõistetud karistust, märgib kriminaalkolleegium, et jätab esitatud täiendused tähelepanuta, kuivõrd apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. . 12.

§ 45lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik.

D. Vassiljevi kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil taotles maakohtu otsusega tutvumise ja apellatsiooni koostamise eest riigi õigusabi osutamiseks tasu väljamõistmist summas 72,00 eurot. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu.

§ 185lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses 5

(6)tehakse

§ 337

lg 1 p 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse D. Vassiljevi suhtes muutmata, seega jäävad menetluskulud süüdistatava enda kanda. 13. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi apellatsioonis nimetatud rikkumist ega

§ 338

ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes

§ 337lg 1 p 1, § 344-345 lg 1, 2 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 18.07.2017.a.

otsuse D. Vassiljevi suhtes muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. allkirjastatud digitaalselt 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.