← Eesti

2-17-103693/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 22.08.2017.a. avaliku e-toimiku kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-17-103693 Tsiviilasi Xxxx hagi Xxxx vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 2115.- eurot Menetlusosalised ja nende Hageja Xxxx(ik xxxx, elukoht xxxx) Hageja seaduslik esindaja Xxxx(ik xxxx, elukoht xxxx) Kostja Xxxx(ik xxxx, elukoht xxxx) esindajad Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

  1. Hagi rahuldada.
  2. Välja mõista Xxxx elatis tema alaealise lapse Xxxx ülalpidamiseks alates 01.01.2017.a. 235.- eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära, kuni lapse täisealiseks saamiseni.
  3. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord, mille kohaselt on Xxxx kohustatud temalt välja mõistetud elatise võla augusti eest kokku summas 1880.- eurot (8 x 235) tasuma viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist ja igakuise jooksva elatise iga jooksva kuu
  4. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja Xxxx arvelduskontole , selgitusse märkida „Xxxx elatis“. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.
  5. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.
  6. Jätta menetluskulude rahaline suurus kohtuotsusega kindlaks määramata. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused.
  7. Xxxxja Xxxxkooselust sündis 23.10.2016.a. poeg xxxx.
  8. Xxxxelab oma ema juures.
  9. 29.03.2017.a. esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduses ja 18.04.2017.a. kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista elatise alates 2017.a. jaanuarikuust seaduses sätestatud miinimummääras. Hageja palus kindlaks määrata kohtuotsuses ka otsuse täitmise viis ja kord, mille kohaselt on kostja kohustatud kandma elatise üle hageja seadusliku esindaja Xxxxarvelduskontole.
  10. Hageja esitas nõude elatise väljamõistmiseks põhjusel, et kostja ei osale oma lapse ülalpidamisel.
  11. Oma nõude tõendamiseks esitas hageja dokumentaalse tõendina Xxxxsünnitõendi. Kostja vastuväited ja nende põhjendused.
  12. Kostja vastuväidete kohaselt maksekäsu kiirmenetluse avaldusele täidab ta lapse ülalpidamiskohustust, kuid lapse ema keelab tal last näha ja lapsega kohtuda. Pärast hagi kohtu menetlusse võtmist kostja ühtki vastuväidet hagile ei esitanud.
  13. Ühtki tõendit kostja oma vastuväidete tõendamiseks ei esitanud, kuigi kohus selgitas kostjale tema tõendamise koormust hagi kohtu menetlusse võtmise määruses. Kohtuotsuse põhjendused.
  14. Materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama. Lk 2

(5)Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu
  1. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6913 p 17, Riigikohtu
  2. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt). Elatisenõude esitajaks ehk hagejaks kohtus on alaealine laps, keda esindab kohtumenetluses tema hooldusõiguslik vanem ehk seaduslik esindaja vastavalt PKS § 120 lg 1 sätestatule.
  3. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PKS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus
  4. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu
  5. mai
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu
  7. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15). PkS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures PkS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis
  8. oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et PKS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12). Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Kohus selgitas pooltele nende tõendamiskoormust asja menetlusse võtmise määruses. Otsustamaks kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt enne elatisenõude kohtusse esitamist, nagu hageja seda teha palub, juhindub kohus PkS § 108 sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.
  9. Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-33-11 p 18 Riigikohus. Kohus on seisukohal, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et Xxxxon Xxxxkooselust 23.10.2016.a. sündinud laps ja, et laps elab ema juures. Xxxxja Lk 3
(5)Tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid tõendamaks oma väiteid, et ta on vaidlusalusel perioodil lapse ülalpidamisel osalenud, leiab kohus, et kostja on jätnud hageja ees täitmata oma seadusest tuleneva kohustuse maksta oma alaealise lapse ülalpidamiseks elatist vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras ja hagi esitamine kostja vastu oli õiguslikult põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on kostjalt elatise väljamõistmine hageja ülalpidamiseks põhjendatud.
  1. Kohus asub seisukohale, et arvestades asjaoluga, et hageja palus kostjalt elatise välja mõista ka tagasiulatuvalt alates 2017.a. jaanuarikuust ning elatise saab tagasiulatuvalt välja mõista kohustatud isikult PKS § 108 kohaselt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, ja kostja ei ole tõendanud, et ta oleks elatist hagejale maksnud ka enne hagi kohtusse esitamist, on elatise väljamõistmine kostjalt ka tagasiulatuvalt põhjendatud.
  2. Edasi kontrollib kohus kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud. Hageja palub kostjalt elatise välja mõista miinimumsummas nii tagasiulatuva perioodi eest kui ka pärast hagi esitamist. Tulenevalt asjaolust, et Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-7-05 p 20 jt asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus ning kohtuotsuse p-s 9 märgitu kohaselt ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada, kui need ei ületa kahekordset elatise miinimummäära, puudub kohtuotsuses vajadus analüüsida hageja kulutusi ning tuleb asuda seisukohale, et miinimummääras elatise väljamõistmine kostjalt on igal juhul põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt kuulub elatis kostjalt välja mõistmisele alates 01.01.2017.a. seaduses sätestatud miinimummääras ning mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära.
  3. Elatis kuulub väljamõistmisele kuni hageja täisealiseks saamiseni.
  4. Tulenevalt hageja soovist ja TsMS § 445 lg 1 sätestatust, tuleb kohtuotsusega kindlaks määrata ka selle täitmise viis ja kord. Kuna PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, tuleb kostjat kohustada kohtuotsusega maksma elatist ette iga jooksva kuu
  5. kuupäevaks lapse seadusliku esindaja Xxxx arvelduskontole. Elatise perioodi 01.01.2017.a. kuni 31.08.2017.a. eest kokku summas 1880.- eurot (8 x 235). on kostja kohustatud hagejale tasuma viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustmist. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
  6. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõikele 1 jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda, sest kohus rahuldab hagi. Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 177 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Lk 4
(5)Kuna pooled menetluskulude nimekirja ei esitanud ja muid, toimikust nähtavaid menetluskulusid pooled kandnud ei ole, ei määra kohus kohtuotsusega kindlaks menetluskulude suurust rahaliselt. Tsiviilasja hinna määramine. 16. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Juhindudes Riigikohtu 08.01.2014.a. otsuse nr 3-2-1-165-13 p-st 19, mille kohaselt on minimaalse elatisenõude puhul tsiviilasja hinnaks kohtulahendi tegemise ajal kehtiv miinimumelatise üheksakordne korrutis, on käesoleva tsiviilasja hind 2115.- eurot (9 x 235). /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik Lk 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.