järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Agor Naelapea
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.
s.o 2 (kaks) päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 (üks) kuu 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 1 kuu 28 päeva pikkust vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: Xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt
lg 2 p-le 2 kohustada Agor Naelapea’d käitumiskontrolli ajal: - mitte tarvitama alkoholi;
lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta Agor Naelapea’lt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Tulenevalt liiklusseaduse §-st 127, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KrMS § 175, § 179, 180 alusel välja mõista Agor Naelapea’lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 705 eurot; - kaitsjatasu summas 168 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Nordea Pank või kontole nr EE873300333499990003 Danske Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber 99917700066464 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-17-8812, Agor Naelapea ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“ või “sundraha”. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid ja salvestised: - mootorsõiduk BMW 530D registreerimismärgiga xxxx – jätta Agor Naelapea’le. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 09.10.2017.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav 15 päeva pärast apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule teatamist, s.o hiljemalt 31.10.2017.a. SÜÜDISTUS Agor Naelapea’d süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis 10.02.2017 kella 22:25 ajal Harjumaal Tallinn-Narva mnt 19. km-l mootorsõidukit BMW 530D registreerimismärgiga xxxx, 2 olles joobeseisundis (lõplik tulemus 0,95 mg/l), rikkudes liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Agor Naelapea pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o
POOLTE SEISUKOHAD: Süüdistatav Agor Naelapea tunnistas end kohtus talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav jäi kohtuistungil eeluurimisel antud ütluste juurde. Süüdistatav selgitas, et ta ei ole pärast seda juhtumit alkoholi tarvitanud. Pärast seda süütegu on ta võtnud rahusteid ja unerohtusid. Ta rõhutas, et on teinud juhtunust järeldused ning mõistnud, et alkohol võib rikkuda inimese elu. Ta märkis, et kui kaotab juhtimisõiguse, kaotab ta töö ja siis kaotab ta maja, samuti peab ta emal abis käima. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning nõudis Agor Naelapea süüditunnistamist
MS § 238 lg 2 järgi maha arvata 1/3 ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust. Prokurör palus lugeda
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud 2 päeva karistusaja hulka ja mõista karistuseks 5 kuud 28 päeva vangistust, mis jätta
Samuti taotles prokurör kohaldada lisakaristust 4-ks kuuks. Kaitsja nõustus süüdistuse sisuga, leides, et toimikus leiduvad materjalid ja tõendid on lubatavad ning toetavad süüdistust. Kaitsja palus arvestada, et tema kaitsealune on tegu kahetsenud, ta oli mures, on võtnud rahusteid. Kaitsja leidis, et kuna isikul kehtivad karistused puuduvad, saab kohalda karistuse kandmiselt tingimisi vabastamist
Kaitsja rõhutas, et tema kaitsealuse jaoks on juhtimisõigus kõige olulisem. Isikul on juhtimisõigus alates 2005. aastast ja tal pole liiklusseaduse järgi rikkumisi toime pandud. Kaitsja palub arvestada, et juhtimisõigus on isikule vajalik mh põhjusel, et tea ema elab maal. Kaitsja palus määrata menetluskulude tasumine 1 aasta jooksul. KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja viinud läbi kohtulike tõendite uurimise kogumis leiab, et Agor Naelapea’ tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü
Agor Naelapea’ süüd kinnitavad peale tema poolt süü isikliku omaksvõtu ka: - kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /tl 4-5/, millest nähtuvalt peeti Agor Naelapea kinni 10.02.2017.a. kell 22.25 Harjumaal, Jõelähtme vallas, Tallinn-Narva mnt
Kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidiselt hoiduma süütegudest ja õiguskorra huve. Kohus viitab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6). Süüdistatav Agor Naelapea pani vähemalt otsese tahtlusega toime teise astme kuriteo. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Antud süüteo kontekstis omab tähtsust ka see, et tõenditest nähtuvalt juhtis A. Naelapea mootorsõidukit enda põhjusel, et kartis temalt ja tema sõbralt raha nõudnud isikuid. Kohtus selline asjaolu tõendamist ei leidnud. Kohus tuvastas eelpool, et isiku käitumist õigustavaid asjaolusid ei esinenud. Seejuures juhtis isik sõidukit üldteada olevalt kõrge liikluskoormuse ja suurte sõidukiirustega Tallinn-Narva maanteel, mistõttu esines ka tavapärasest kõrgem oht raskete tagajärgedega liiklusõnnetuseks. Seega tuleb isiku teguviisi pidada ilmselgelt selliseks, mis näitab isiku eriliselt ükskõikset suhtumist liiklus- ja õiguskorda. Kohus rõhutab, et
järgi kvaliftseeritav kuritegu on üks ohtlikumaid liiklusalaseid süütegusid ning kõiki eelpool nimetatut, isiku süüd ja karistuse eesmärke arvestades peab kohus seetõttu vajalikuks kohaldada A. Naelapea’ suhtes karistusena vangistust. A. Naelapea’ poolt toimepandud kuriteo eest on seadusandja alternatiivina näinud ette ka rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust (RKKKo 3-1-1-24-07), mida kohus järgnevalt ka käsitleb. Süüdistatav kohtus väitis, et ta töötab ja omab sissetulekut. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks antud süüdistatava puhul karistuse eesmärke, kuna tema sissetulek olemasolevate andmete põhjal on vähene (tl 20) ning seega puudub kohtul ka veendumus, et A. Naelapea suudaks praegusel hetkel koheselt rahalist karistust täita. Samuti kohus arvestab siinkohal asjaolu, et isiku süü on keskmisest 5 suurem, tulenevalt temal esinenud joobest (oluliselt üle kriminaalse joobe alampiiri) ning teo toimepanemise asjaoludest (suure liikluse- ja sõidukiirusega magistraal). Kohus eelnevalt selgitas enda seisukohta karistusliigi osas süü suurusest ja teistest andmetest lähtudes ning
mõtte kohaselt peab kohus seejärel andma hinnangu ka karistuse määrale, mida peab vajalikuks kohaldada (RKKKo 3-1-1-99-06, p 14). Õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt orienteeruvad kohtud keskmistele karistustele ja kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest on põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamidest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega (RKKKo 3-1-1-77-11, p 11). Käesoleval juhul on keskmiseks karistusmääraks 1 aasta 6 kuud vangistust. Kohus peab vajalikuks kohaldada A. Naelapea suhtes karistusena vangistust, kuid arvestades isiku puhtsüdamlikku kahetsust ja seda, et teda ei ole sedalaadi kuriteo toimepanemise eest vangistusega karistatud, on kohtu hinnangul võimalik antud kuriteo puhul kohaldada vangistust minimaalse määra lähedaselt. Kohus peab põhistatuks karistada Agor Naelapead vangistusega 3 kuud, millest tuleb kriminaalasja lahendamisel kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi, tulenevalt KrMS § 238 lg-st 2, maha arvata üks kolmandik (s.o antud juhul 1 kuu vangistust), seega on Agor Naelapea’le mõistetavaks karistuseks 2 kuud vangistust. .
lg 1 alusel tuleb lugeda eelvangistuses viibitud aeg 10.02.-11.02.2017.a., s.o 2 päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 kuu 28 päeva vangistust. Kohus ei pea võimalikuks mõistetava vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, seda põhjusel, et isik sellekohast nõusolekut ei avaldanud ning ta ka töötab (tl 37, 74), mistõttu oleks ilmselgelt raskendatud üldkasuliku töö täitmine. Samuti peab kohus vajalikuks kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, arvestades juba eelpool nimetatud teo toimepanemise asjaolusid, isiku ükskõikset suhtumist liiklusnõuete täitmisesse, teo ohtlikku laadi ning lisaks ka õiguskorra kaitsmise huve. Kohtu hinnangul on karistuse eesmärkide saavutamiseks vajalik kohaldada lisakaristust, seda põhjusel, et tegemist on väga laialdase levikuga kuriteoga, mille eest kohaldatud karistused ei ole antud kuriteoliigi olulist vähenemist kaasa toonud. A. Naelapea suhtes lisakaristuse kohaldamisel arvestab kohus ka iseäranis seda, et isikul esines minimaalsest kriminaalse joobe piirmäärast oluliselt kõrgem joove, isiku kohta oli liikluspatrullile saabunud teave kui joobekahtlusega juhi kohta, seega tegu oli kõrgendatult liiklusohtliku juhiga. Samuti tuleb arvestada seda, et isik juba peatselt pärast nii lahja, kui kange alkoholi (viina) tarvitamist asus sõidukit juhtima, seega pidi ta võimalikku liiklusohtlikkust möönma. Arvestades siiski isiku puhtsüdamlikku kahetsust on kohtu hinnangul piisav lisakaristuse määramine alla lisakaristuse keskmist määra, kohaldades mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks. Kriminaaltoimiku kohaselt ei esine ka
lg-s 2 nimetatud asjaolu (liikumispuue), mis välistaks antud lisakaristuse kohaldamise. Tulenevalt kohtupraktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RKKKo 3-1-1-99-06, p 16). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-40-04, p 8). Käesoleval juhul kohus leiab, et esinevad kõik alused pidada reaalset vangistust karistuse saavutamise eesmärgina ebaotstarbekaks. Antud juhul, arvestades asjaolu, et isikul puuduvad kehtivad karistused, tal on olemas töökoht, isik on korduvalt kinnitanud, et ta mõistab oma teo 6 ohtlikkust, ei ole reaalse vangistuse kohaldamine otstarbekas ning karistuse eesmärke on võimalik saavutada teda ühiskonnast isoleerimata. Samas tuleb arvestada, et isik on selgitanud, et tal ei ole enese sõnul alkoholi tarvitamisega probleeme esinenud. Siinkohal tuleb siiski isikut iseloomustava asjaoluna tähele panna, et ka varasemalt on isikul esinenud alkoholi tarvitamisega probleeme, mis tingis talle (nüüdseks kustunud) kriminaalkaristuse mõistmise. Seega on tema elus ette tulnud mitmeid alkoholi tarvitamisest tingitud juhtumeid, mis praegusel juhul on päädinud kriminaalmenetlusega. Eelnevat arvestades ei pea kohus isiku enese hinnangut temal alkoholiprobleemi mitteesinemisest veenvaks ning vajalik on tema allutamine käitumiskontrolli käigus ka kohustusele mitte tarvitada katseajal alkoholi, sest see aitab vajadusel hoida isikut eemal alkoholi tarvitamisega kaasnevatest riskidest. Seega tuleb määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata tingimisi täitmisele
lg 1 sätteid kohaldades, määrates isikule lisaks
lg-s 1 nimetatud kohustustele ka lisakohustuse
75 lg 2 p 2 näol. Kohus peab piisavaks 1aastase katseaja kohaldamist. Menetluskulud Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasud summas 168 eurot. KrMS § 180 lg-st 1 tulenevalt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu kuulub nimetatud menetluskulu süüdistatavalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2017.a. on selle suuruseks 705 eurot, mis tuleb süüdistatavalt välja mõista. Kohtu hinnangul ei esine Agor Naelapea’l erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise. Tulenevalt kohtuistungil esitatud taotlusest, peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine, määrates hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid Kriminaalasjas asitõendiks olev sõiduk BMW 530D reg nr xxxx (tagastatud Agor Naelapeale), mis kuulub liiklusregistri väljatrüki kohaselt Agor Naelapeale (tl 19), tuleb jätta Agor Naelapeale. Merle Parts Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.