järgi Lühimenetlus Prokurör Andrus Ööbik Süüdistatav Horre Saluste Ik: 37708060315, EV kodanik, kõrgharidus; töökoht: püsiv töökoht puudub; elukoht: Xxxx. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 26.06.
ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 90 (üheksakümmend) miinimumpäevamäära, päevamäära arvestusega 10 eurot päevamäär, s.o 900 (üheksasada) eurot. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Horre Salustele mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks rahalise karistuse 60 (kuuskümmend) miinimumpäevamäära, päevamäära arvestusega 10 eurot päevamäär, s.o 600 (kuussada) eurot.
lg 2 alusel pöörata mõistetud rahaline karistus täitmisele osaliselt, määrates, et koheselt tuleb tasuda osa rahalisest karistusest, s.o rahaline karistus 20 miinimumpäevamäära ulatuses summas 200 (kakssada) eurot ning
lg 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud osa tasumisele kuuluvast rahalisest karistusest 40 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o summas 400 (nelisada) eurot täitmisele pööramata kui Horre Saluste temale määratud 1 (üks) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.
p 1 alusel arvestada Horre Salustele määratud 1-aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 01.11.
Kohtuistungil seletas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustub lühimenetlusega enda ülekuulamist taotlemata. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistus on tõendamist leidnud, esitatud süüdistus on põhjendatud ja õigesti kvalifitseeritud. 2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise, samuti kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.
kohaselt on karistatav teise isiku nimele välja antud tähtsa isikliku dokumendi kasutamine või enda nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi teisele isikule kasutamiseks andmine eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Mootorsõidukijuhi juhiluba on
Kohus leiab, et Horre Saluste poolt teise isiku, s.o Xxxxi nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi, s.o mootorsõidukijuhi juhiloa kasutamine eesmärgiga vabaneda juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest ettenähtud karistusest, on tõendamist leidnud süüdistatava süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega ja juhiloa vaatlusprotokolliga. Tunnistaja Xxxxi ütluste (tl 1) kohaselt kontrollis ta 14.06.2017 Tallinnas Akadeemia tee 35 kõrval mootorsõiduki BMW registreerimismärgiga xxxx, juhti. Kontrollimisel esitas juht juhiloa XXXX Xxxxi nimele. Küsimusele, kas tema nimi on Xxxx vastas juht, et ta on Xxxx. Peale juhi politseijaoskonda toimetamist tuvastas, et sõiduki juht oli tegelikult Horre Saluste, kellel puudus juhtimisõigus. Horre Saluste kahtlustatavana antud ütluste (tl 20-22) kohaselt tunnistab ta oma süüd kuriteo toimepanemises ja selgitab, et juhtimisõigust tal ei ole ja sekelduste vältimiseks esitas Xxxxi juhiloa, kahetseb. Asitõendiks oleva juhiloa vaatlusprotokollist koos fototabelitega (tl 4) nähtuvad süüdistavalt ära võetud juhiloal olevad isikuandmed, s.o Xxxxi nimele välja antud Eesti mootorsõiduki juhiluba nr XXXX. Eeltoodud tõenditest nähtuvalt esitas süüdistatav 14.06.2017 Tallinnas Akadeemia tee 35 politseiametnikule Xxxxile Xxxxi nimele välja antud Eesti mootorsõiduki juhiloa nr XXXX, kuna temal endal juhtimisõigus puudus ja niiviisi soovis vältida mootorsõiduki juhtimise eest ettenähtud karistust. Seega oli süüdistatava tegevuse, s.o teise isiku mootorsõiduki juhiloa kasutamise eesmärgiks vabaneda kohustusest, s.o vabaneda juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest ettenähtud karistusest. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et tegu on toime pandud teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Süüdistatav teadis, et ta ei ole Xxxx, ning tal puudub juhtimisõigus, kuid siiski kasutas teise isiku juhiluba, et enda tegelikku isikut varjata ja sedaviisi pääseda vastutusest ja karistusest. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. 3 Seega pani Horre Saluste toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga vabaneda kohustusest. 3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
toimepandud kuriteo eest on ettenähtud vaid rahaline karistus.
lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates süüdistatava süü suurust teise isiku juhiloa kasutamises, eesmärgiga vabaneda juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest ettenähtud karistusest, leiab kohus, et süü on hinnatav alla keskmise. Oma sellise tegevusega süüdistatav reaalset kahju, s.o ei varalist ega moraalset kellegile ei tekitanud. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust ja kahetsust avaldas ka kohtuistungil. Seega peab kohus võimalikuks karistust kergendava asjaoluga arvestada. Karistuse mõistmisel, arvestades isiku süü suurust ja karistuse mõistmise üld- ja eripreventiivseid eesmärke, samuti arvestades asjaolu, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur ja süüdistatav on ka toimepandut kahetsenud ning seda, et süüdistatavat ei ole varem kriminaalkorras karistatud, peab kohus võimalikuks karistuse mõista alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Puutuvalt menetluse poolte taotlusse jätta süüdistatavale mõistetav karistus täielikult täitmisele pööramata
sätete alusel, peab kohus vajalikuks märkida, et kriminaalasi on kohtumenetluses lühimenetluses seetõttu, et eelmine menetlev kohtunik ei olnud nõus käskmenetluses tehtud karistusettepanekuga, mille kohaselt taotleti samuti karistuse täitmisele pööramata jätmist
Prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamiseks koostatud kohtumääruse kohaselt ei täidaks taoline karistusest vabastamine karistuse eesmärke, kuivõrd varasemad väärtegude eest määratud rahatrahvid on jäetud tasumata ning karistuse eesmärki ei oleks võimalik saavutada isikule soodsaima võimaliku lahendusena rahalise karistuse tingimusliku kohaldamata jätmise läbi. Kohus on taolise seisukohaga sunnitud nõustuma, kuivõrd süüdistataval on varasemad rahatrahvid jäetud tasumata ning süüdistatav paneb toime üha uusi liiklusalaseid väärtegusid. Seega kergendaks kuriteo toimepanemine, mis on väärtegudest ohtlikum süütegu, süüdistatava olukorda, mis ei saa olla karistuste kohaldamise eesmärgiks. Seejuures on osa rahatrahvidest juba kohtuvälise menetleja otsuste täitmise võimatuse tõttu asendatud üldkasuliku tööga. Samas ilmnes süüdistatava ütlustest, et ta saab sissetulekut erinevatest allikatest, tegutsedes erinevatel elualadel, mistõttu peaks süüdistataval olema ka piisavalt rahalisi vahendeid. Vastupidiselt kaitsja seisukohale leiab kohus, et ka menetlusesemeks olev süütegu on toime pandud liikluses, kuivõrd süüdistatavalt oli juhtimisõigus karistusena ära võetud ning süüdistatav osales vaatamata juhtimisõiguse puudumisele taas liikluses sõiduki juhina ning kui ta kinni peeti, esitas ta teise isiku nimele välja antud juhiloa, tõendamaks oma õigust juhina liikluses osaleda ja vältimaks selle läbi uue süüteo toimepanemise eest määratavat karistust. Seetõttu leiab kohus, et kuigi süüdistatavat ei ole varem kohtu poolt karistatud ja süüdistatava suhtes võib seetõttu kohaldada
4 sätteid, ei pea kohus süüdistatava karistusandmeid silmas pidades võimalikuks jätta mõistetavat karistust täies ulatuses täitmisele pööramata, vaid leiab, et vähemalt kolmandik karistust tuleb koheselt täitmisele pöörata ning ülejäänud karistuse võib
lg 1 ja 3 alusel jätta kohaldamata kui süüdistatav ei pane temale määratava katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. 4. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ning teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks sellele ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna karistusregistri andmetel (tl 4-17) on Horre Saluste korduvalt toime pannud erinevaid väärtegusid (nt 2016 aastal 7 väärtegu ning kõik karistusena määratud rahatrahvid on jäetud tasumata). Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust ja süüdistataval püsiva töise sissetuleku puudumist, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.