Edasikaebamise kord Avaldaja ja juriidiline isik võivad kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (
OÜ (äriregistrist kustutatud) täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks. Avalduses palub avaldaja otsustada XxxxOÜ (kustutatud) likvideerimine ja määrata likvideerijaks Ronald Riistan. Avalduses tõi avaldaja välja järgmised asjaolud. XxxxOÜ kustutati äriregistrist seisuga 14.10.2009 majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu. Ettevõttel on vara, mis on registreeritud kinnistusraamatus. Ronald Riistan on andnud nõusoleku enda likvideerijaks määramiseks selleks ettemaksu nõudmata. Ronald Riistan märgib, et ei soovi oma töö eest tasu. II. Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 476 lg 1 alusel algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel.
Seega vaatab kohus avaldaja poolt esitatud avalduse läbi hagita menetluses. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et see vastab
-s sätestatud nõuetele ja ei esine
§-s 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid.
alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus 2
lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama.
Avaldaja taotleb Roland Riistani likvideerijaks määramist. Roland Riistani on vandeadvokaat, kelle suhtes ei ole kohaldatud äri- ega ettevõtluskeeldu. Roland Riistan vastab seaduses sätestatud nõuetele ning on põhjendatud nimetada ta käesolevas asjas likvideerijaks. 4.
lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. Eeltoodust lähtudes tuleb likvideerijal teatada kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud hiljemalt 07. märtsiks 2018, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. 5.
lg 6 alusel juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna puudutatud isikul ei saanud menetluskulusid tekkida, siis hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. 6. ÄS § 208 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. Kohus edastab määruse registriosakonnale likvideerija kande tegemiseks. Kooskõlas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.