← Eesti

2-17-9365/12

Obsah (8)§ 29§ 32§ 5§ 31§ 22§ 1§ 23§ 39

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Kohtujurist Kaia Hälvin Määruse tegemise aeg ja koht 15. september 2017.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-9365 Tsiviila

§ 29lg 8). 3. Vabastada ajutine pankrotihaldur Ly Müürsoo (isikukood 46208220284) alates Xxxx

OÜ (registrikood xxxx) äriregistrist kustutamisest.

  1. Määrata XxxxOÜ (registrikood xxxx) dokumentide hoidjaks Xxxx(isikukood xxxx).
  2. Määrata ajutise pankrotihalduri Ly Müürsoo (isikukood 46208220284) tasu suuruseks 1 020 eurot (850 eurot + käibemaks 170 eurot = 1 020 eurot) ja kulude katteks 60 eurot (sh käibemaks).
  3. Hüvitada ajutisele pankrotihaldurile Ly Müürsoole (isikukood 46208220284) pankrotihalduri tasust 476,40 eurot (s.h käibemaks 79,40 eurot) riigi vahenditest ning 1 kanda hüvitatav summa Osaühing Sentire MK (registrikood 10539935) arveldusarvele nr EE452200221011718199 Swedbank AS-s.
  4. Välja mõista Xxxx-lt (registrikood xxxx) ajutise pankrotihalduri Ly Müürsoo (isikukood 46208220284) kasuks ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitis 603,60 eurot (sh käibemaks). Väljamakse teostada Osaühing Sentire MK (registrikood 10539935) arveldusarvele Swedbank AS-s.
  5. Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
  6. Edastada kohtumäärus viivitamata Tartu Maakohtu registriosakonnale.
  7. Toimetada kohtumäärus kätte Rahandusministeeriumile, võlgnikule ja ajutisele haldurile.
  8. Saata kohtumäärus pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (

§ 32

). Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad Rahandusministeerium, võlgnik/ pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (

§ 5lg 3).

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (

§ 31lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). ASJAOLUD 15.06.2017 esitas XxxxOÜ avalduse pankroti väljakuulutamiseks. 11.08.2017 kohtumäärusega võttis kohus võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks halduriks Ly Müürsoo. Ajutine haldur esitas 29.08.2017 kohtule kirjaliku aruande pankrotiseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Aruandes toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et olemasolevate andmete kohaselt peab ajutine haldur võlgnikku püsivalt maksejõuetuks. Ajutine haldur on tuvastatud, et võlgnikul praktiliselt vara puudub (on ainult 7, 86 eurot). Rahalisi kohustusi on ajutine haldur tuvastanud vähemalt 111 932,85 euro ulatuses. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgniku olemasoleva vara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku majandustegevus on peatunud. XxxxOÜ tegevuseks oli toitlustamine. Maksejõuetuse tingisid suur konkurents ja 2 tellimuste vähenemine. Ajutine haldur leiab, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes.

Vara tagasinõudmise võimalused teadaolevalt puuduvad. 30.08.2017 kohtuistungil jäi võlgnik oma avalduse ning ajutine haldur oma seisukohtade juurde. Ajutine haldur palus välja kuulutada võlgniku pankroti juhul, kui võlausaldajad tasuvad kohtu deposiiti pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 1 800 eurot. Võlgniku seaduslik esindaja kinnitas, et ajutise halduri tasu osas tal vastuväited puuduvad. Kohus määras 30.08.2017 kohtumäärusega XxxxOÜ (registrikood xxxx) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 13.09.2017 kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1 800 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Pankrotiseaduse (

) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine haldur on tuvastanud, et XxxxOÜ-l (registrikood xxxx) ei ole vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada ning rahalisi kohustusi on kokku vähemalt 111 932,85 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik

§ 1

lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 29

lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

§ 29

lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu

§ 29

lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. 30.08.2017 kohtumäärusega määras kohus võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1 800 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud. Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata. 3

§ 29

lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme Xxxx(isikukood xxxx). Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 10 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 020 eurot (850 eurot + käibemaks 170 eurot = 1 020 eurot) ja kulude katteks 60 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1 020 eurot (850 eurot + käibemaks 170 eurot = 1 020 eurot) ja kulude katteks 60 eurot (sh käibemaks).

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur taotleb ajutise halduri tasu hüvitamist 476,40 euro (sh käibemaks 79,40 eurot) ulatuses riigi vahenditest ning 603,60 euro (s.h käibemaks) hüvitamist võlgnikult. Kohus määrab

§ 23

lg 4 alusel halduri tasu ja kulutused 476,40 euro (s.h käibemaks 79,40 eurot) ulatuses hüvitamisele riigi vahenditest ning 603,60 (s.h käibemaks) ulatuses võlgnikult.

§ 29

lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määrab käesolevast kohtumäärusest väljavõtte avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 39

lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus Tartu Maakohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja 3, § 130 lõigete 2 ja 7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike 2 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.