Obsah (5)

§ 76§ 78§ 75§ 200§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-10991 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau V

§ 76

lg 5 alusel Dmitri Mandrikule katseaeg pikkusega 6 (kuus) kuud.

§ 78

p 2 alusel hakata Dmitri Mandriku katseaega arvestama alates kohtumääruse jõustumisest.

1. Määrata Dmitri Mandrik katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. Kohustada Dmitri Mandrikku järgima

§ 75

lg 1 p-des 1–6 toodud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimistele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p-de 21, 4 alusel kohustada Dmitri Mandrikku katseajal: 1) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 2) otsima endale töökoha, võtma end Töötukassas töötuna arvele või jätkama üldhariduse omandamist 2 nädala jooksul peale vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist;

1. Määrus Dmitri Mandriku suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonnale.
2. Kui Dmitri Mandrik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik

§ 76

lg 7 järgi teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.

1. Määruskaebused rahuldada.
2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 24 eurot (sh käibemaks 4 eurot) määruskaebemenetluses Dmitri Mandrikule riigi õigusabi osutamise eest.
3. Jätta maakohtu menetluses ja p-s 10 välja mõistetud menetluskulud riigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Harju Maakohtu
5. jaanuari 2013 otsusega tunnistati Dmitri Mandrik süüdi

§ 200p-de 4,8 järgi.

Teda karistati 5 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mida vähendati lühimenetluse sätteid arvestades 1/3 võrra. Karistust suurendati

§ 65lg 2 ja § 74 lg 5 alusel Harju Maakohtu 3.

oktoobri

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Liitkaristus 5 aastat ja 8 kuud vangistust algas
2. augustil 2012 ja lõpeb
3. aprillil
5. Tartu Vangla edastas maakohtule materjalid D. Mandriku tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokurör toetavad vabastamist.
6. Tartu Maakohtu
7. septembri 2017 määrusega jäeti D. Mandrik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus tõi välja, et D. Mandrikku on korduvalt karistatud nii kuriteo- kui väärteokorras. Teda on karistatud nii õigusemõistmisevastase kuriteo, karistuse täitmise vastase kuriteo, kui ka varavastaste kuritegude (sh korduvalt röövimiste) ning narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise eest. Praegu kannab ta karistust röövimise eest, mis on toime pandud katseajal. Neljal korral on D. Mandrikku karistatud reaalse vangistusega. Varasem katseaeg luhtus, kuna D. Mandrik pani toime uue kuriteo ning rikkus käitumiskontrolli nõudeid, mitte tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. See näitab ilmselgelt, et varasemad karistused (mida D. Mandrikul oli võimalik kanda vabaduses), ei ole täitnud eesmärki. Sellest tulenevalt puudus kohtul ka sel korral veendumus, et D. Mandrik on karistusest vajalikud järeldused teinud ning on valmis täitma käitumiskontrolli ajaks pandud nõudeid. Karistuse kandmise ajal tuleb D. Mandriku käitumist pidada positiivseks – ta on postrehabilitatsiooni osakonnas, läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, loobunud suitsetamisest, läbinud keeleõppe A2 ja B1 tasemel ning lõpetanud põhikooli
8. klassi. D. Mandrik on osalenud majandustöödel kingsepana. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. 2 Vabanemise korral on D. Mandrikul kindel elukoht MTÜ XXX majutuskohas. Sealt saab ta tugiisiku. Vabanemise korral töökoht puudub, ent tal on võimalik teha koostööd MTÜ meeskonnaga. Kohus pidas positiivseks, et D. Mandrik on motiveeritud ja soovib vabaneda narkootikumide tarvitamise harjumusest, sest see on peamine kuritegude toimepanemise risk. Samas on tegemist pikaajalise tarvitajaga, kellel on välja kujunenud tugev harjumus ja sõltuvus. Soov vabaneda narkootikumidest on tekkinud selle vangistuse jooksul. See nõuab suurt motivatsiooni ja tahet ning kohtul puudus veendumus, et D. Mandrik oleks sel korral suuteline oma senist eluviisi muutma ja seda vaatamata vangla rehabiliteerivatele tegevustele ja tugiisiku olemasolule. Kohus pidas muutusi liiga lühiajaliseks, et olla nende püsivuses veendunud. Seega tuleb karistus lõpuni kanda.
9. Kaitsja ja D. Mandrik taotlevad maakohtu määruse tühistamist ja D. Mandriku vangistusest vabastamist enne tähtaega. Kaitsja märgib, et ehkki D. Mandrikku on varem karistatud ja ta kannab liitkaristust, on teda võimalik vabastada. Vangistus on eesmärgi täitnud. Karistusest on kanda jäänud 6 kuud. Edaspidi soovib D. Mandrik olla seaduskuulekas. Vangistuses on ta teinud kõik, et vabanedes tagasilangust ei tekiks. Kriminaalhooldusega suudaks ta paremini resotsialiseeruda ja täita pandud kohustusi, et läbida korralikult katseaeg ja elada seaduskuulekalt. Veel 6 kuud vangistust ei muudaks D. Mandriku hilisema resotsialiseerumise väljavaateid paremaks. D. Mandrik märgib, et tegu on tema viimase võimalusega vabaneda ennetähtaegselt. Seoses elukoha puudumisega ei ole võimalik kohaldada ka karistusjärgset käitumiskontrolli. Karistuse lõpunikandmisel sõltuks edasine vaid D. Mandriku meelekindlusest, ent lisastiimulid puuduksid. Kohus on D. Mandrikule ette heitnud varasemat elukäiku. D. Mandrik seda muuta ei saa, ent leiab, et kui ainult varasemat elukäiku arvestada, kaotaks VangS § 6 lg 1 osa oma sisust. Ka kõrgemad kohtud on asunud seisukohale, et inimese käitumist tuleks arvestada tema käitumist vangistuse jooksul. Määruskaebuse esitaja märgib, et tema kuritegeliku käitumise ajendiks on olnud narkootikumide tarvitamine. Nendest hoidumisel suudab D. Mandrik olla igati kasulik ühiskonnale. Seega on tähtis üks: mitte alustada narkootikumide tarvitamist. Selleks soovib ta vabaneda MTÜ XX, kus ta oleks eemal endistest tuttavatest ja valve all. Teda negatiivselt mõjutav tutvusringkond D. Mandrikul Pärnus puudub. D. Mandrik leiab, et tema vabanemine kohtule esitatud tingimustel oleks praegu igati kasulik nii kaebuse esitajale kui ühiskonnale. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, maakohtu määruse ja selle peale esitatud kaebustega, leiab, et kohtumäärus tuleb tühistada ja D. Mandrik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Oma seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.
11. Iseenesest ei saa vastu vaielda maakohtu veendumusele, et D. Mandriku osas esinevad tema varasemat elukäiku arvestades uue kuriteo toimepanemise ja ka käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskifaktorid. Ringkonnakohtu hinnangul võib aga kinnipeetavale siiski anda võimaluse tõestada, et kantud karistus on praeguseks ajaks oma eesmärgi täitnud, s.o süüdimõistetu ei jätka vabaduses uute kuritegude sooritamist ning suudab täita käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi.
12. Ringkonnakohus märgib, et D. Mandrik kannab karistust teo eest, mis oli suuresti tingitud narkootilise aine joobest. Liitkaristusest 5 aasta ja 8 kuu pikkusest vangistusest on süüdlane ringkonnakohtu menetluse ajaks ära kandnud suurema osa – s.o 5 aastat ja 2,5 kuud. Seega on tegemist kinnipeetava viimase võimalusega vabaneda enne tema karistusaja lõpptähtaega. Kõrgema astme kohus on lahendis nr 3-1-1-12-17 p-s 20 leidnud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on tema edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab hinnata eelkõige selle kaudu, kuidas isik annast karistuse kandmise ajal on ülal 3 pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. D. Mandriku käitumist iseloomustab distsiplinaarkaristuste puudumine ning ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid: s.o loobunud suitsetamisest, õppinud riigikeelt, osalenud sotsiaalprogrammides 12 sammu, Eluviisitreening, Sotsiaalsete oskuste treening. Tal on läbitud aktiivne rehabilitatsioon. Samuti töötas ta kingsepana ning töötab majandusabitöödel. Sotsiaalprogrammide läbimisest saadud tagasiside on hea: D. Mandrikku iseloomustatakse kui aktiivset ja avatud õppurit, kes teadvustas oma probleemi põhjust, hakkas mõtlema enda probleemidega tegelemise peale. Programmide tagasiside näitab, et D. Mandrik on valmis võtma vastutust senise elu üle. D. Mandriku suhtumine töösse on hea, samuti mõistab ta ametiisikute rolli ning on koostöövalmis. Ringkonnakohus leiab, et D. Mandriku puhul ei täida seega enam vangistuse eripreventiivset eesmärki tema edasine kinnipidamine, sest kõik vajalikud sotsiaalprogrammid on läbitud ning vajalikud instrumendid kuidas elus hakkama saada, on talle vangistuses antud. Ringkonnakohtu hinnangul on märkimisväärne seegi, et ka eelmise ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel oli D. Mandriku vangla iseloomustus positiivne, tal puudusid distsipliinirikkumised, ta osales sotsiaalprogrammides, õppis riigikeelt, osales narkosõltlastele suunatud loengusarjas ning töötas kingsepana. Seega ei ole D. Mandriku käitumine aasta jooksul muutunud.
13. Edasiselt tuleks vaadata, kas süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid, saab ikkagi vabastada või annavad kuriteo asjaolud ja isiku varasem elukäik siiski aluse prognoosida uute kuritegude toimepanemist. D. Mandrik kannab karistust I astme kuriteo – röövimise eest. Samas ei ole kuriteo asjaolud need, mille tõttu peaks süüdlane oma karistuse lõpuni kandma. Harju Maakohtu
14. jaanuari
15. a otsusest nähtub, et röövitud vara tagastati kannatanule ning süüteo toimepanemise tulemusena kannatanule tervisekahjustust ei tekkinud. Kohus ei lugenud süüdistatava süüd suureks. D. Mandriku varasema kuritegeliku käitumise soodusteguriks on olnud tema sõltuvus narkootilistest ainetest. Ehkki vanglas on probleemkäitumisega tegeletud, ei kao sõltuvushäired kunagi. Ka kinnipidamisasutus on möönnud, et kontrollitud oludes on isiku motivatsiooni raske hinnata. Kuna D. Mandrik on praeguseks ajaks ära kandnud pika vangistuse, läbinud õppe ja rehabilitatsiooni, leiab ringkonnakohus, et D. Mandriku edasine elu ja valmisolek loobuda narkootikumide tarvitamisest ja elada seaduskuulekat elu on tema enda kätes. Ringkonnakohus möönab tõesti, et isiku varasemat elukäiku arvestades esineb oht uute kuritegude toimepanemiseks, ent arvestades seda, et probleemkäitumise põhjustega on vanglas süvitsi tegeletud ning ka süüdimõistetu omab motivatsiooni oma elu muuta ning vangla hinnangul on positiivse toe korral võimeline realistlikke eesmärke püstitama ja nende nimel ka tegutsema, on see võimalus pigem väike, kui suur. Vähetähtsaks ei saa pidada sedagi, et praegusel juhul on D. Mandrikule garanteeritud elukoht ja tugiisiku teenus (eelmise ennetähtaegse vabastamise korral ei soovinud D. Mandrik vabaneda, tal puudus kindel elukoht). Ka vangistuse tähtaegse ärakandmise või karistusjärgse kinnipidamise rakendamise korral võib elukoht kujuneda probleemiks, kuivõrd seaduskuulekas suhtlusringkond D. Mandrikul puudub ning elama asumine samasse keskkonda, kust isik on tulnud, võib tuua kaasa tagasilanguse. Seetõttu on vähemalt teoreetiline võimalus, et juhul kui D. Mandrik saab garanteeritud elukoha, kus talle on tagatud nõustamisteenus ning abi püsiva elukoha leidmisel ning ta on eemal teda negatiivselt mõjutanud suhtlusringkonnast, on uute kuritegude toimepanemist oht oluliselt madalam, kui karistuse täieliku ärakandmise korral. Vähetähtsaks ei saa pidada ka asjaolu, et nii vangla kui ka prokurör (sh kriminaalasjas riiklikku süüdistust esindanud prokurör N. Miilvee) toetavad süüdlase tingimisi vabastamist enne tähtaega.
16. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud asjaolud ühes kriminaalhooldaja-poolse abiga annavad aluse oodata D. Mandriku edasisi pingutusi oma eesmärkide täitmisel. Siinjuures aitab süüdimõistetu üle kontrolli teostamisel tema allutamine

§ 75lg 1 p-des 1-6 loetletud kontrollnõuetele.

Lisaks 4 on tema osas vajalik rakendada

§ 75lg 2 p-des 21, 4 nimetatud kohustusi.

Kohustused on möödapääsmatud, kuivõrd D. Mandriku riskikäitumist suurendab tema narkosõltuvus. On oluline, et D. Mandrik leiaks töökoha, et hoida end positiivse tegevusega hõivatud. Katseaja pikkuse määrab kolleegium kestusega kuus kuud (

§ 76

lg 5), mida juhindudes

§ 78p-st 2 tuleb hakata arvestama alates kohtumääruse jõustumisest.

Käitumiskontrolli tuleb D. Mandriku suhtes rakendada kogu katseaja kestel.

1. Kuna käesolev määrus on edasikaevatav, tuleb kinnipeetav vabastada alles määruse jõustumisel, juhul, kui see jääb muutmata. Sellest lähtudes tuleb D. Mandriku kandmata jäänud karistuse täpne suurus arvestada vabanemise seisuga.
2. Apellatsioonikohus rõhutab viimaks, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, et ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub üksnes karistuse kandmise viis. Ärakandmata jäänud karistuse osast loetakse D. Mandrik lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab käitumiskontrolli tingimusi ning talle määratud kohustusi. Seega peab D. Mandrik suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega.
3. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus maakohtu lahendi ja teeb uue määruse, millega vabastab D. Mandriku tingimisi ennetähtaegselt vangistusest ja tühistab määruse ka osas, milles maakohus jättis menetluskulud D. Mandriku kanda. Määruskaebused kuuluvad rahuldamisele.
4. D. Mandriku kaitsja esitas määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis kaitsjal määruskaebuse koostamine aega 1 tunni, mille eest ta soovib tasu summas 24 eurot (sealhulgas käibemaks 4 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada. Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 24 eurot KrMS § 187 lg 1 alusel riigi kanda. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Tiit Lõhmus 5 /allkiri/ Mati Kartau