Obsah (5)

§ 200§ 65§ 74§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2017, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-16-767 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Jelena Laas

§ 200lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning Kr

MS § 238 lg 2 kohaldamisega mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu Narva kohtumaja 14.01.2016 kohtuotsuse alusel mõistetud vangistus ning kohus mõistis Toomas Semykinile liitkaristuseks 2 aastat 9 kuud vangistust.

§ 74

lg 1 kohaldades ei pööratud vangistust täielikult täitmisele, kui Toomas Semykin ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

lõikes 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 2, 21 kohaselt kohustati Toomas Semykinit mitte tarvitama alkoholi ning mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kohus määras Toomas Semykinile katseajaks 3 aastaks. Viru Maakohtu 29.04.2016 määrusega pöörati Toomas Semykinile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 29.02.2016 otsusega nr 1-16-767 mõistetud karistus 2 aastat 9 kuud vangistust täitmisele. Kohus luges karistuse kandmise alguseks 09.04.

1. Toomas Semykinit on kriminaalkorras karistatud 2-l korral ning vanglas kannab isik karistust esimest korda. Käesolevat karistust kannab isik röövi eest ning kuritegu on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vangistuse jooksul on Toomas Semykin osalenud vestlustel psühholoogiga ja kriminaalhooldajaga, osalenud majandustöödel, osalenud riigikeele A2-taseme õppes (eksamit ei sooritanud) ning praeguseni osaleb sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“. Muus osas ei ole jõutud alustada individuaalse täitmiskava täitmist kinnipeetavast mitteolenevatel põhjustel. Kinnipeetaval on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust – kambri seinale pastakaga erinevate kujutiste tegemine, WC uksele erinevate sõnade kraapimine, enda tätoveerimine ning vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitte allumine. Vabanemisjärgselt soovib kinnipeetav asuda elama aadressile xxxx. Tegemist on Toomas Semykini vanematele kuuluva 2-toalise korteriga, mis on korralikult sisustatud, puhas ja korras ning kommunaalmaksete osas võlgnevusi ei ole. Enne vangistust oli Toomas Semykin Töötukassas töötuna arvel ning vanemate ülalpidamisel. Kinnipeetava sõnul on tal töökogemus olemas. Ameti puudumine võib raskendada tööturul konkureerimist. Kinnipeetava isa arvas vestlusel, et vabanemisel võib Toomas Semykinil koheselt tööle saamisega esineda raskusi. Kinnipeetava lähedasteks on ema, isa ja vend, kellega Toomas Semykin suhtleb telefoni teel iga päev. Suhted pereliikmetega on head. Toomas Semykin käis 20.06.2017 kodukülastusel noortele mõeldud motivatsioonisüsteemi raames. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid, kellega on koos toime pannud kuriteod. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Kinnipeetav väidab, et pani kuriteod toime alkoholijoobes. Toomas Semykinil on olemas motivatsioon alkoholi tarvitamisest loobumiseks. Isik viibib sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas. Narkootikumide tarvitamise osas ohtlikkus puudub. Kinnipeetav ennast sõltlaseks ei pea. Psühhiaatri hinnangul esineb narkootikumide segakasutus ning kuritarvitamine. Psühhiaatri hinnangul on sõltuvusravi rehabilitatsiooniteenus sobilik. Kinnipeetav on korduvalt kasutanud vägivalda sissetuleku omamiseks ning oma tahtmise saavutamiseks. Valikute tegemisel on isik impulsiivne, kordab tehtud vigu ning ei näe alternatiive. Teiste isikute seisukohtadega arvestada ei oska ning ei mõista kannatanute tundeid. Otsuste tegemisel arvestab isik ainult oma vajadustega. Kinnipeetav elab üks päev korraga. Toomas Semykin arvab, et tööle saamisega lahenevad tema probleemid iseenesest. Kinnipeetav on 2 varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Toomas Semykin ei ole väärtustanud ühiskonnas kehtivaid norme. Tuleviku eesmärkideks on minna tööle, üürida korter ning õppida kas koka või keevitaja eriala. Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on tuttavad kui ka juhuslikud inimesed. Oht seisneb röövimises ja kehaliste vigastuste tekitamises. Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem kui isik satub majanduslikesse raskustesse, viibib kriminaalse elustiiliga inimeste grupis. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 47 % ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 68 %. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Toomas Semykini tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata kinnipeetavale katseaeg kuni 09.01.2019 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega kuni 09.01.
2. Vangla soovitab kohaldada Toomas Semykini suhtes käitumiskontrolli ajaks

§ 75lg 2 p-des 2, 21, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustusi.

Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et soovi osa võtta Toomas Semykini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Toomas Semykini ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 12.10.2017 toimunud kohtuistungil selgitas Toomas Semykin, et ta ei taha midagi öelda. Ta läbis sotsiaalprogrammi alkoholi tarvitamisega seoses (sõltuvuse vastu). Ta soovib, et kohus vabastaks ta tingimisi enne tähtaega. Ta rikkus temale määratud kohustusi, kuna tal oli vaja tööasjus sõita kiiresti Soome. Nüüd ta saab aru, et nii toimida ei saa. Praegusel ajal on tema suhtes pooleli kriminaalasi – teda süüdistatakse tapmises. Kaitsja seisukoht Kaitsja palub kohtul Toomas Semykin vabastada ennetähtaegselt. Kaitsja palub kohtul arvestada, et isik on noor (20-aastane). Isik kannab vanglas karistust esimest korda. Väga tähtis on ka asjaolu, et isik on vanglas töötanud koristajana ning köögitöölisena. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (

) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Toomas Semykin ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning käesoleval ajal kannab isik esimest reaalset vanglakaristust. Toomas Semykinit on varasemalt kriminaalhooldusele allutatud, kuid isik rikkus kriminaalhoolduse nõudeid. Järelikult on kinnipeetavat juba varasemalt üritatud õiguskuulekale teele suunata, kuid Toomas Semykin ei teinud temale mõistetud karistusest õigeid järeldusi. Eeltoodust saab teha järelduse, et varasem karistus süüdimõistetule soovitud mõju ei avaldanud. 3 Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Kohus hindab positiivselt, et kinnipeetav on vangistuse jooksul täitnud erinevaid individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärke – Toomas Semykin on osalenud erinevatel vestlustel psühholoogiga ja kriminaalhooldajaga, osales riigikeele A2-taseme õppes, osales sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“ ning töötas majandustöödel. Samuti väärib märkimist asjaolu, et isikul on motivatsioon alkoholi tarvitamisest loobumiseks. Kõik eeltoodu viitab kohtu hinnangul sellele, et kinnipeetav on teinud pingutusi oma senise elu muutmisel. Vaatamata eeltoodud pingutustele nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et kinnipeetaval on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust (kambri seinale pastakaga erinevate kujutiste tegemine, WC uksele erinevate sõnade kraapimine, enda tätoveerimine ning vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitte allumine). Sealjuures ei saa kohus pidada niivõrd oluliseks, kui tõsised need rikkumised olid, sest vabaduses tuleb isikul pidada kinni kõikidest kehtivatest reeglitest. Kui kinnipeetav jätkab vanglas õigusrikkumiste toimepanemist, siis ei saa kohus olla veendunud, et isiku käitumine vabaduses saab olema teistsugune. Kohus leiab, et kinnipeetava vabanemisjärgseid elutingimusi ei saa pidada rahuldavaks. Toomas Semykinil on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Samuti on Toomas Semykinile kindlustatud vabanemisel lähedaste toetus. Samas tuleb tõdeda, et vabanemisjärgset garanteeritud töökohta Toomas Semykinil vabaduses ei ole. Kinnipeetava isa sõnul võib Toomas Semykinil koheselt tööle saamisega esineda raskusi. Tööturul konkureerimist raskendab ka ameti puudumine. Kohus märgib, et olukorras, kus kinnipeetav on varasemalt sissetuleku saamiseks kasutanud vägivalda, ei ole töökoha puudumisel isiku vabastamise põhjendatud. Eeltoodu alusel ning võttes arvesse ka asjaolu, et isik ei ole ka vanglas range järelevalve tingimustes suutnud distsiplinaarrikkumisest hoiduda, asub kohus seisukohale, et Toomas Semykini puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Muuhulgas ei saa tähelepanuta jätta asjaolu, et vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 47 % ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 68 %, milliste näol on kohtu hinnangul tegemist väga kõrgete riskiga. Ka vangla ja prokurör on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Toomas Semykini vangistusest vabastamisega tingimisi enne tähtaega. Maakohus juhindus

§ 76ning Kr

MS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4