← Eesti

1-11-7375/55

Kriminaalasi nr 1-11-7375 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02. november 2017 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 23.10.2017) Kriminaalasja number 1-11-7375

§ 113järgi ja karistuseks mõistetud 8 aastat vangistust.

Karistuse kandmise alguseks loeti 26.01.2011. Kinnipeetava karistusaeg algas seega 26.01.2011 ja lõpeb 26.01.2019.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 25.08.2017. 22.08.2017 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Vladimir Leppiku ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Vladimir Leppiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Vladimir Leppiku tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, asus seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt. Prokuröri arvates on positiivne, et kinnipeetav on osalenud tööhõives, omab vabanedes kindlat elukohta ja lähedase toetust. Süüdimõistetu puhul on prokuröri arvates negatiivne tema isik ja kuriteo toimepanemise asjaolud, vabanemisjärgse kindla töökoha ja sellega ka sissetuleku puudumine ning asjaolu, et varasemalt on kinnipeetav rikkunud kriminaalhoolduse reegleid. Kriminaalasja menetlemisel osalenud vanemprokurör Sirje Merilo ei toeta isiku ennetähtaegset vabanemist. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, oli prokurör arvamusel, et Vladimir Leppiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Vladimir Leppik avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda, väidetavalt on ta teinud oma eelmisest elust järeldusi ning soovib naasta oma pere, naise ja poja juurde. Kinnipeetava sõnul on ta kõigist tegevustest vabastatud pärast xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Sealhulgas vabastati ta ka sotsiaalprogrammis osalemisest ja talle teadaolevalt saaks samas sotsiaalprogrammis uuesti osaleda alles 2018 aastal. Vladimir Leppik selgitas, et talle pakuti kutsehariduskeskuses kursustel käimist, aga ta loobus, kuna tal on III järgu maalripaberid. Dokumendid, mis seda kinnitaksid jäi naisterahva kätte, kellega ta viimati koos elas. Tööd on saanud teha, kuid raskeid asju ei saa tõsta. Kinnipeetav tunnistas, et viimase aasta jooksul on tal distsiplinaarkaristusi olnud, aga need ei ole enam kehtivad. Vladimir Leppik avaldas, millega ta vabaduses tegelema hakkaks. Kaitsja märkis, et Vladimir Leppik kannab vanglas pikaaegset karistust, pikkusega 8 aastat. Praeguseks on ära kantud 7/8 karistusest, jäänud on 1/8, ehk 1 aasta ja 3 kuud. Seega on tänane kohtuistung ilmselt viimane, kus on võimalik arutada Vladimir Leppiku ennetähtaegset vabastamist. Vangistuse ajal on Vladimir Leppik käitunud korrektselt ja täitnud ka oma ITK. Ta on lõpetanud „Eluviisitreeningu“, kuulanud sõltuvusteemalisi loenguid, töötanud 2

(4)majandustöödel ja lõpetanud riigikeele kursuse B1 tasemel. On olnud küll kaks distsiplinaarkaristust möödunud aastal, kuid need on kustunud. Juhul kui Vladimir Leppik vanglast vabaneb, saab ta elama hakata xxxxxx2-toalises korteris koos ema ja vennaga. Tal on põhiharidus, omandatud erialasid, mis võimaldavad tal vabaduses töötada. Kui Vladimir Leppik ennetähtaegselt vabaneb, siis kontrollnõuete hulka kuulub ka kohustus asuda tööle, millega on välistatud olukord, et ta hakkab kodus aega surnuks lööma või sihitult hulkuma ja sooritama kuritegusid. Justnimelt kriminaalhooldus ja järelevalve on kaitsja arvates olulised tegurid, mis aitavad inimesel normaalselt ühiskonnaelus osaleda. On arusaadav, et kui inimene on olnud seitse aastat vanglas, mida osad vangid on võrrelnud ka lasteaiaga, kuna kinnipeetavatel sisuliselt puudub igasugune otsustusõigus, nende elu ja tegevusi suunatakse ametniku kaudu, siis nad aastate jooksul kaotavad tõesti võime iseseisvalt ja operatiivselt elust osa võtta. Selles plaanis oleks Vladimir Leppikule vajalik kriminaalhooldus ja kõrvaline abi, et ta saaks normaalselt elada. Tema puhul on probleem olnud alkoholis, narkoprobleem puudub. Seitse aastat ei ole ta alkoholi pruukinud, samas suunas tuleb jätkata elu lõpuni. Vabaduses on Vladimir Leppikul ka toetav sugulaste ring, ema ja vend. Ta on nimetanud ka elukaaslast, ja tahab olla kontaktis oma 17-aastase lapsega. Kui need inimesed ka teda mingilgi määral toetaksid ja abistaksid, siis võiks lõpetada senise kriminaalse elukäigu. Kaitsja toetas Vladimir Leppiku ennetähtaegset vabastamist ja proovile panekut, kas ta saab vabaduses hakkama. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Vladimir Leppik temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Vladimir Leppikul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused Vladimir Leppiku tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vladimir Leppik on kriminaalkorras korduvalt karistatud nii vara- kui isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest ning kannab kolmandat reaalset vangistust. Käesolev karistus on mõistetud tapmise eest. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt tunnistab Vladimir Leppik oma süüd kuriteo toimepanemises vaid osaliselt ning püüab leida oma teguviisile õigustust. Vangla iseloomustuses on ühe kuritegude toimepanemist on soodustava tegurina välja toodud sõltuvusainete tarvitamine, kuid Vladimir Leppik sellega ei nõustu. Karistuse kandmise ajal on Vladimir Leppik läbinud erinevaid individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi. Ta on võtnud osa sõltuvusteemaliste loengute tsüklist, läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, õppinud riigikeelt ning töötanud tööhõives. Nendes tegevustes on kinnipeetavat iseloomustatud üldiselt positiivselt, kuid individuaalne täitmiskava näeb ette veel tegevusi, millest Vladimir Leppik on keeldunud. Selleks on osalemine kutsehariduse omandamises puidupingitöölise erialal ning sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“ läbimine. Kinnipeetav küll selgitas kohtuistungil, miks ta ei ole saanud või tahtnud nimetatud tegevustes osaleda, kuid kohtu arvates on kinnipeetava poolt välja toonud põhjendused otsitud. Seega on motivatsioon kuriteoriske maandada olnud kõikuv. Viimase individuaalse täitmiskavaga on kinnipeetavale taas ette nähtud tegevusi, millega saab alustada 2018. aastal. Positiivne on asjaolu, et kinnipeetava käitumine on paranenud. Käesoleva taotluse esitamise ajal oli Vladimir Leppikul kaks distsiplinaarkaristust, 3

(4)kuid käesoleva lahendi tegemise ajaks on need kustunud. Vaatamata sellele leiab kohus, et asjaolu, et juba seitse aastat karistust kandnud isik on vaid aasta suutnud ettenähtud reegleid järgida, ei ole piisav, et olla veendunud, et karistus oma eesmärgi oleks täitnud ja suunanud Vladimir Leppiku edaspidi seaduskuulekaid valikuid tegema. Ka Vladimir Leppiku vabanemisjärgsed elutingimused ei ole sellised, mis kindlasti isiku vabastamist toetaksid. Kinnipeetaval on elukoht, kuid puudub töökoht. Väidetavalt on siiski võimalus tööle saada, ka pere on valmis Vladimir Leppikut toetama. Eeltoodud asjaolud ei ole aga olnud määrava tähendusega kuritegude toimepanemisel, mis tähendab, et ei ole seda ka uute kuritegude ärahoidmisel. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et Vladimir Leppiku vabastamine karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega praegu ei ole põhjendatud. Korduvad karistused, sh reaalsed vangistused ei ole Vladimir Leppikule varem soovitud mõju avaldanud. Alles käesoleva karistuse lõpus on isik avaldanud soovi oma elu muuta ning püüdnud oma käitumises muudatusi teha. Kohtu arvates ei ole möödunud piisavalt aega, et veenduda, kas muutused ka püsiva iseloomuga on, viimased distsiplinaarkaristused kustusid alles käesoleva menetluse ajal. Kohtu hinnangul tuleb Vladimir Leppikul karistust edasi kanda, alustada osalemist vangla poolt pakutavates tegevustes ning käituda edaspidi samuti rikkumisi toimepanemata. Alles seejärel saab kohus hinnata, kas muutused, millele kinnipeetav kohtuistungil viitas, ka tegelikult toimunud on ja kas need võimaldavad tema vabastamist enne tähtaega. Selleks, et kohtul oleks võimalus Vladimir Leppiku vabastamist veel kord arutada, määrab kohus KrMS § 426 lg 2 alusel, et Tartu Vanglal tuleb materjalid Vladimir Leppiku tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks esitada uuesti kuue kuu möödumisel alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud Vladimir Leppiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 23.10.2017 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Karl Saavo. Kaitsja esitas 23.10.2017 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 115,44 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 115,44 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Vladimir Leppikult riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.