Kriminaalasi nr 1-16-11157 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. november 2017. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-11157 Kohtunik Raina Pärn Taotluse esitaja Tart

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada Marju Pulsti käitumiskontrolli perioodil mitte tarvitama alkoholi. 2.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Marju Pulsti käitumiskontrolli ajal läbima sotsiaalprogrammi kriminaalhooldaja äranägemisel. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai lahendist teada või pidi teada saama. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 06.01.2017. a otsusega on Marju Pulst süüdi tunnistatud

§ 182

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Marju Pulst ei pane 1 aasta 6-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 24.01.

1. a. 23.08.
2. a esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande Marju Pulsti kohta. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt Marju Pulst täidab registreerimiskohustust üks kord kuus. 31.01.
3. a oli Marju Pulst kutsutud kriminaalhooldusosakonda esmakohtumisele, kuid Marju Pulst ei täitnud registreerimiskohustust. Marju Pulsti kohustati ilmuma kriminaalhooldusosakonda 07.02.
4. a, kuid ka nimetatud kuupäeval ei ilmunud Marju Pulst registreerimiskohustuse täitmisele. Marju Pulst põhjendas kriminaalhooldusametnikule oma mitteilmumist asjaoluga, et viibis sel ajalxxxxxxxxx. 27.02.
5. a Marju Pulst kirjutas avalduse tema kriminaalhoolduse üleviimiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva esindusse. 05.04.
6. a Marju Pulsti taotlus rahuldati ja kriminaalhooldusalune määrati registreerimiskohustust täitma Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva esinduse Põltsamaa kontorisse. Marju Pulstil oli sõlmitud kriminaalhooldusametnikuga kokkulepe registreerimiskohustuse täitmiseks 14.08.
7. a. Marju Pulst kriminaalhooldusosakonda ei ilmunud. Marju Pulst saatis kriminaalhooldusametnikule sõnumi „Ehk on mul võimalik tulla hoopis järgmise kuu alguses. Olen xxxxxx ning ei jõuaks kuidagi täna kodukanti“. 15.08.
8. a proovis kriminaalhooldusametnik Marju Pulstiga telefoni teel kontakti saada, kuid Marju Pulst ei vastanud kõnedele. Kriminaalhooldusametnik saatis Marju Pulstile sõnumi, millega kohustas viimast ilmuma registreerimiskohustuse täitmisele 17.08.
9. a, kuid Marju Pulst jättis ka sel korral kriminaalhooldusosakonda ilmumata. 18.08.
10. a edastas Marju Pulst kriminaalhooldusametnikule sõnumi sisuga, et kahjuks tulen Eestisse alles augustikuu lõpus. Kriminaalhooldusametnik väljastas Marju Pulstile kutse, kohustades kriminaalhooldusalust ilmuma registreerimiskohustuse täitmisele 22.08.
11. a. Marju Pulst helistas 21.08.
12. a kriminaalhooldusametnikule ning viimane selgitas Marju Pulstile, et ta viibib xxxxxx ilma kriminaalhooldusametniku vastavasisulise loata ning peab 22.08.
13. a tulema kriminaalhooldusosakonda (Silla 2, Põltsamaa linn) registreerimiskohustuse täitmisele. Marju Pulst vaikis ning katkestas kõne. 22.08.
14. a Marju Pulst registreerimiskohustust ei täitnud. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on Marju Pulst põhjendanud registreerimiskohustuse mittetäitmist ka unustamisega. Tulenevalt eeltoodust on kriminaalhooldusametniku hinnangul tekkinud asjaolusid, mis takistavad kriminaalhoolduse teostamist. Kriminaalhooldusametnik leiab, et Marju Pulsti suhtumine kriminaalhooldusesse ei ole tõsiseltvõetav ja seetõttu on kriminaalhoolduse teostamine raskendatud. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku pöörata Marju Pulstile mõistetud karistus täitmisele. Kohus määras erakorralise ettekande arutamiseks kohtuistungi 01.09.
15. a. 01.09.
16. a kohtuistungil Marju Pulst tunnistas rikkumisi. Marju Pulst kinnitas, et on teadlik asjaolust, et ei tohi ilma kriminaalhooldusametniku eelneva nõusolekuta Eesti Vabariigist lahkuda, kuid ta lihtsalt unustas kriminaalhooldusametnikult vastavasisulist luba küsida. Marju Pulst läks xxxxxxxxxxxxxx oma elukaaslase juurde ja käis mitteametlikult tööl ehitusel. Marju Pulst leiab, et saab kriminaalhoolduse nõuete täitmisega hakkama ning pole valmis minema viieks kuuks vanglasse karistust kandma. Kriminaalhooldusametnik oli nõus kriminaalhoolduse jätkamisega. Kohus lükkas kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande arutamise edasi kaheks kuuks ning andis Marju Pulstile võimaluse kriminaalhoolduse jätkamiseks ja kontrollnõuete täitmiseks. Kohus määras uueks kohtuistungi toimumise ajaks 03.11.
17. a. 31.10.
18. a saabus kohtule Politsei- ja Piirivalveameti teatis selle kohta, et ajavahemikul 04.09-25.10.
19. a on Politsei- ja Piirivalveameti andmebaasis Marju Pulstiga seotud kaks juhtumit. 2 03.11.
20. a kohtuistungil selgitas kriminaalhooldusametnik kohtule, et vahepealsel ajal on Marju Pulst täitnud registreerimiskohustust ning on kriminaalhooldusametnikku teavitanud kriminaalhooldusosakonda registreerimiskohustuse täitmisele mitteilmumisest ja ka mitteilmumiste põhjustest. Kriminaalhooldusametniku selgitustest nähtuvalt on Marju Pulst viimase kahe kuu jooksul olnud seotud sündmustega, kuhu kutsuti kohale politsei - Marju Pulst koos sõpradega tarvitas alkoholi ning rikuti öörahu. Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde pöörata Marju Pulstile Tartu Maakohtu 06.01.
21. a otsusega mõistetud karistus täitmisele. Lisaks märkis kriminaalhooldusametnik, et juhul, kui kohus peab Marju Pulsti puhul võimalikuks kriminaalhoolduse jätkamist, määrata Marju Pulstile käitumiskontrolli perioodiks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis. 03.11.
22. a kohtuistungil selgitas Marju Pulst, et on vahepealsel perioodil tarvitanud palju alkoholi. Marju Pulst näeb endal alkoholiprobleemi. Tööl Marju Pulst ei käi. Kohtule antud selgitustest nähtuvalt on Marju Pulst motiveeritud kriminaalhooldust jätkama. Marju Pulst soovib ühineda Anonüümsete Alkohoolikutega ja minna psühholoogi vastuvõtule. Marju Pulst on väljendanud valmisolekut minna elama Põltsamaale ema juurde, et vältida oma sõpruskonda. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus Marju Pulstile täiendavate kohustustuste määramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

§ 75

lg 3 sätestab, et kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel muuhulgas panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75lg-s 2 sätestatule.

Erakorralise ettekande kohaselt on Marju Pulst rikkunud talle Tartu Maakohtu 06.01.2017. a otsusega

§ 75

lg 1 p-de 2, 6 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, st registreerimiskohustust ja kohustust saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ning väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohus leiab, et esitatud materjalide pinnalt on tuvastatud, et Marju Pulst ei ole 31.01, 07.02, 14.08, 17.08 ja 22.08.

1. a täitnud talle määratud kohustust ilmuda kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Marju Pulst on registreerimiskohustuse mittetäitmist põhjendanud sellega, et ta viibis xxxxxxxs, aga kaxxxxxx (kriminaalhooldus määratud Tallinna vangla Ida-Harju kriminaalosakonda) ning on unustanud registreerimiskohustuse täitmise. Marju Pulstist tulenevatel asjaoludel on korduvalt edasi lükatud registreerimiskohustuse täitmise kuupäevi, samuti on Marju Pulsti avalduse alusel tema kriminaalhooldus üle viidud Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva esinduse Põltsamaa osakonda. Vaatamata sellele ei ole Marju Pulst kriminaalhooldusosakonda ilmunud. Marju Pulst ei ole kriminaalhooldusametnikule olnud kättesaadav telefoni teel või on pooleli oleva kõne katkestanud. Samuti Marju Pulst ei ole vastanud kriminaalhooldusametniku sõnumitele. Kohtu hinnangul ei tuvastatud mõjuvaid põhjuseid registreerimiskohustuse mittetäitmiseks. Lisaks on tuvastatud, et Marju Pulst on rikkunud kohustust saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Marju Pulst on kriminaalhooldusametnikule 14.08.
2. a saadetud sõnumis kinnitanud, et 3 viibib Soomes ja saabub Eestisse augusti lõpus. Ka 01.09.
3. a toimunud kohtuistungil kinnitas Marju Pulst, et viibis
4. a augustis Soomes oma elukaaslase juures, mistõttu ei olnud tal võimalik ka registreerimiskohustust täita. Marju Pulst ei küsinud eelnevalt kriminaalhooldusametnikult luba Soome minekuks. Samuti ei ole ilma kriminaalhooldaja eelneva loata riigist lahkumine toimunud mõjuval põhjusel. Kriminaalhooldusametniku selgitustest nähtuvalt on Marju Pulsti puhul probleemiks alkoholi liigtarvitamine. Marju Pulst on kinnitanud, et on olnud seotud Adaveres nii 16.09.
5. a, kui ka 15.10.
6. a toimunud sündmustega (kuhu pidi sekkuma politsei) ja Marju Pulst oli mõlemal korral koos sõpradega tarvitanud alkoholi. Ka kohtule on Marju Pulst kinnitanud, et seoses alkoholi tarvitamise ja pidutsemisega on korduvalt olukord kontrolli alt väljunud. Marju Pulst näeb probleemi alkoholi liigtarvitamises ning on väljendanud valmisolekut loobuda alkoholi tarvitamisest ja pöörduda abi saamiseks psühholoogi poole. Eeltoodust tulenevalt on Marju Pulst korduvalt takistanud oma käitumisega (registreerimiskohustuse mittetäitmisega, loata riigist lahkumisega) kriminaalhoolduse teostamist. Kohtu hinnangul ei ole Marju Pulsti tegevus senise kriminaalhoolduse ajal mingil juhul aktsepteeritav ja on vähetõenäoline, et sellist käitumist jätkates läbiks Marju Pulst kriminaalhoolduse edukalt. Samas peab kohus oluliseks arvestada, et kahe istungi vahelisel ajal on Marju Pulsti käitumine paranenud. Marju Pulst ei ole kontrollnõudeid rikkunud ja tema suhtumine on mõnevõrra paranenud. Sellest tulenevalt ei pea kohus käesoleval ajal vajalikuks pöörata mõistetud karistust täitmisele. Siiski peab kohus oluliseks arvestada, et Marju Pulst ise näeb probleemi alkoholi tarvitamises. Ka kriminaalhooldusametniku selgituste kohaselt on uue kuriteo toimepanemise riskid kõrged, kuna Marju Pulst tarvitab alkoholi. Marju Pulsti tegevust arvestades on ilmne, et alkoholi tarvitamine on tema jaoks tõsiseks probleemiks ja alkoholi tarvitamisest loobumine võimaldaks ilmselgelt vähendada uute kuritegude toimepanemise riske (alkoholi tarvitamised lõppenud korduvalt ka politsei väljakutsega). Lisaks võimaldaks alkoholi tarvitamise lõpetamine Marju Pulstil edukalt läbida ka katseaja. Marju Pulst on kinnitanud valmisolekut ja soovi alkoholiprobleemiga tegeleda. Seega on kohtu arvates põhjendatud määrata Marju Pulstile kohustusteks läbida sotsiaalprogramm, soovitavalt Eluviisitreening, ja mitte tarvitada alkoholi. Üksnes eelnimetatud kohustuste määramisega on võimalik tagada, et Marju Pulst läbib kriminaalhoolduse edukalt. Samuti vähendab kohustuste määramine uute kuritegude toimepanemise riske. Kohtu hinnangul tuleb seega kriminaalhooldust jätkata ja anda Marju Pulstile võimalus tõestada, et ta on võimeline kohtu poolt määratud kohustusi täitma. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus Marju Pulstile

§ 75

lg 2 p-des 2, 8 sätestatud kohustused mitte tarvitada alkoholi ja läbida sotsiaalprogramm kriminaalhooldaja äranägemisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4