RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-17-911 22. nov

) § 62 lg 2 esimese lause ja § 62 lg 3 koostoimest tulenevalt tuleks tõendi vastuvõtmine samuti määruses fikseerida, kuid tegemist ei saa olla niisuguse halduskohtu veaga tõendi kogumisel, mis mõjutaks asja sisulist otsustamist. 3) Riigisaladuse ja salastatud välisteabega tutvumiseks peab olema esmalt juurdepääsuõigus ja selle olemasolu korral saab halduskohus poole taotlusel otsustada, kas esineb ka teadmisvajadus. Ka

§ 87

lg 3 viitab, et niisuguse teabega saab tutvuda vaid eriseaduses sätestatud korras. Halduskohus pole jätnud huvisid kaalumata mitte pelgalt asjaolu tõttu, et tegemist on riigisaladusega, nagu märgib kolmas isik määruskaebuses, vaid seetõttu, et isikutel puudub seaduses sätestatud juurdepääsuõigus. Halduskohtule saaks kaalutluste puudumist ette heita juhul, kui menetlusosalistel oleksid täidetud seadusega sätestatud eeldused riigisaladusega tutvumiseks, st läbitud oleks julgeolekukontroll ja taotletud oleksid juurdepääsusertifikaadid. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Aidu Tuulepark OÜ palub määruskaebuses tühistada Tartu Ringkonnakohtu
2. juuni
3. a määruse resolutsiooni punkti 3 osas, millega jäeti rahuldamata OÜ Aidu Tuulepark määruskaebus, ning tühistada Tartu Halduskohtu
4. mai
5. a määruse resolutsiooni punktid 2 ja 3 (s.o salastatud teabekandjatega tutvumise ja nende uurimisest osavõtmise piiramine). Määruskaebust põhjendatakse järgmiselt. 1) Halduskohus ei hinnanud, kas Kaitseministeeriumi
6. mai
7. a menetlusdokumendis nimetatud salastatud teabekandjad vastavad tõendite tunnustele ja tuleb asja materjalide juurde võtta. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et tõendi vastuvõtmise määruses fikseerimata jätmine ei mõjuta asja sisulist otsustamist. Nii ei vastanud ringkonnakohus Aidu Tuulepark OÜ määruskaebuse väidetele, et salastatud teabekandjad ei vasta

§ 56lg 1 ja § 62 lg 2 nõuetele.

Kohtuasja vaidlusküsimus on, kas ja milline väidetav negatiivne mõju on riigikaitsele tuuliku mudeli asendamisel. Kaitseväe juhataja

1. märtsi
2. a dokument seda ei kajasta, mistõttu puudub alus dokumendi asja materjalide juurde võtmiseks. Kaitseväe
3. mai
4. a ja
5. mai
6. a analüüsid on koostanud kohtumenetluse ajal Kaitseministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus. Seega on tegu haldusorgani arvamuste, mitte dokumentaalsete tõenditega. Lisaks kajastab "Analüüs Aidu tuulepargi mõjudest Kaitseväe raadiosüsteemile" eelduslikult mõjusid raadiosüsteemile. Raadioside töövõime tagamise kriteeriumid kehtestati alles
7. aprilli
8. a kaitseministri määrusega. Seega ei saa raadiosidet puudutav regulatsioon mõjutada varem antud haldusakte. Ka ei osutanud Kaitseministeerium Aidu tuulepargi kooskõlastamisel kordagi mõjudele raadioside töövõimele. Seega ei ole mõjul raadiosüsteemile kohtuasjas tähtsust. 2)

§ 87

lg 3 teisest lausest tulenevalt peab kohus hindama, kas esineb mõjuv põhjus dokumentide hoidmiseks toimikust lahus. Käesolevas asjas ei ole halduskohus seda teinud. Ka ei ole halduskohus fikseerinud, kus salastatud teabekandjaid hoitakse. See on oluline, tagamaks Kaitseministeeriumi allasutuse koostatud dokumentide terviklikkus ja autentsus ning seeläbi kohtulahendi kontrollitavus (hindamaks dokumendi sisu ajal, kui kohus sellega tutvus). 3) Kohtute seisukoht, et riigisaladuse ja salastatud välisteabe puhul puudub kohtul vajadus kaaluda, kas huvi saladuse hoidmise vastu on kaalukam menetlusosalise õigustest, on vastuolus

§ 79lg-ga 2 ja § 88 lg-ga 2.

Kohtute arusaama ekslikkust kinnitab nii normide sõnastus kui ka Riigikohtu seisukoht haldusasjas nr 3-3-1-36-14. Seejuures märkis halduskohus, et menetlusosalistel puudub 4

§ 88

lg 3 kohustab kohut kaaluma, millises ulatuses on toimikuga tutvumise piiramine vajalik: tutvuda võimaldatakse maksimaalses ulatuses ja seda piiratakse minimaalselt. Seejuures saab riigisaladuseks olla konkreetset radarit ja raadiosüsteeme puudutav teave detailides, mitte aga tuuliku margi muutusest tingitud analüüs tervikuna (st ühe tuuliku võrdlus teisega suhtesse riigisaladusse X). Vastav analüüs on võimalik avaldada ka nii, et riigisaladusega kaetud teave ei ole avalikustatud. Näiteks Aidu tuulepargi teemaplaneeringut kooskõlastades sai Kaitseministeerium esitada konkreetsed nõuded lähtuvalt Kellavere radarist, mistõttu on arusaamatu, kuidas on vastavate nõuete järgimise analüüs riigisaladuseks. 5) Kohus peaks esmalt võtma seisukoha, kas isikul on vajadus salastatud teabekandjatega tutvuda, ning sellele järgneb julgeolekukontroll. Vastupidine järjekord oleks vastuolus efektiivse, eesmärgipärase ja isikut võimalikult vähe koormava menetluse põhimõtetega. 6) Kaitseväe 12. mai 2017. a ja 15. mai 2017. a analüüsid on Kaitseministeeriumist saadud teabe järgi riigisaladuseks Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 "Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord" (edaspidi kaitse kord) § 5 lg 5 p 2 ning § 5 lg 10 p-de 1 ja 2 alusel, kuna analüüsid lähtuvad radari ja raadiosüsteemide tegelikest näitajatest. Arvestades salastamise aluseid, peaksid analüüsid sisaldama ka juurdepääsupiiranguteta teavet.

§ 88

lg 3 ja RSVS § 25 lg 2 koosmõjust tulenevalt on kohus kohustatud hindama, mis ulatuses need sisaldavad juurdepääsupiiranguta teavet, ning tagama menetlusosalisele vastavas osas võimaluse dokumentidega tutvuda. Tagamaks aus ja läbipaistev kohtumenetlus, on kohtul võimalik kohustada haldusorganit esitama analüüse kujul, mis kajastaksid tuulikute markide võrdlusest tulenevat mõjude muutust kujul, millest on eemaldatud salastatud teave.

1. Vastustaja palub määruskaebus rahuldada ning Tartu Halduskohtu
2. mai
3. a määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 ning Tartu Ringkonnakohtu
4. juuni
5. a määruse resolutsiooni p 3 tühistada. Vastustaja seisukohad on järgmised. 1) Halduskohtu määrus on ebaseaduslik vastustaja
6. juuni
7. a määruskaebuses (p 2, lk 2–4) toodud põhjustel. 2) Kriteerium "juurdepääs on kohtuasja lahendamiseks vältimatult vajalik" on primaarne ja julgeolekukontrolli läbimise nõue sekundaarne. Seega ei ole põhjendatud halduskohtu arusaam, et esmalt peab menetlusosaline või tema esindaja läbima julgeolekukontrolli ning alles pärast seda asub kohus otsustama, kas anda juurdepääs salastatud teabele. Halduskohtu lähenemine tooks kaasa põhiõiguse riive, ilma et oleks kindlus dokumentidele juurdepääsuks. 3) Kui kohus võtab vastu salastatud teabekandja, muutub kohus vastava teabekandja teabevaldajaks RSVS tähenduses. Sellest tulenevalt on ka kohtu pädevuses otsustada, millises ulatuses võimaldada menetlusosalisele juurdepääsu teabekandjale RSVS § 25 lg 2 alusel (sõltumata sellest, kas on kasutatud RSVS § 37 lg-s 5 nimetatud märgistamise viisi). Kui kohus tuvastab, et teabekandja või selle osa salastatus ei ole põhjendatud, peab kohus salastatuse kustutamiseks või muutmiseks pöörduma teabe loonud asutuse poole RSVS § 15 lg 2 ning kaitse korra §-de 9 või 17 kohaselt. 4) Toimikusse võetud tõenditega tutvumise õiguse piiramisel peab kohus juhinduma

§ 88lg-test 2 ja 3.

Kui kohus leiab, et riigisaladuse kaitse nõuded piiravad alusetult ja/või ebaproportsionaalselt menetlusosalise õigust tutvuda asjas esitatud tõenditega, peab kohus astuma samme sellise menetlusosalise õiguste riive kõrvaldamiseks. Olenevalt olukorrast võivad sellisteks sammudeks olla salastatuse kustutamise või muutmise taotlemine RSVS § 15 lg 2 alusel või tõendi arvestamata jätmine

§ 62lg 6 alusel.

Kui üks menetlusosaline tugineb tõendile, millele omistab ise salastatuse, peab

§ 2

lg-st 6 tulenevalt kohus aktiivselt hoolitsema selle eest, et see ei kahjustaks teiste menetlusosaliste õigusi ega huve. 14. Kaitseministeerium ja protesti esitaja leiavad, et haldus- ja ringkonnakohtu määrused on õiguspärased ning määruskaebus tuleks jätta rahuldamata. Seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 5

§ 87lg 3 vastu.

Nimetatud norm ei kohusta kohtumääruses esitama hinnangut selle kohta, kas mõjuv põhjus esineb. Norm sätestab ise mõjuva põhjuse, see on vältimatult vajalik riigisaladuse või salastatud välisteabe ja seda sisaldava salastatud teabekandja töötlemisele esitatavate nõuete täitmiseks. Kolmanda isiku väited, et ei ole tagatud dokumentaalsete tõendite autentsus ja terviklikkus, on ainetud. 5) Eristada tuleb juurdepääsuvajadust riigisaladusele ja salastatud välisteabele ning kohtu

alusel menetlusosalise eemaldamist ja piirangut toimikuga tutvuda. Kohtud ei ole rikkunud

§ 79lg-t 2 ega § 88 lg-d 2 ja 3 ning on teostanud kaalumist.

Halduskohus märkis selgelt, et praegu kohtu käsutuses olevate andmete põhjal vältimatut vajadust tutvuda pigem ei ole. Selliselt on kohus leidnud, et huvi saladuse hoidmise vastu on kaalukam. Kolmanda isiku kaalukama õiguse olemasolu ei kinnita ka see, et väidetavalt tekitab esialgse õiguskaitse kohaldamine kolmandale isikule kahju. Halduskohtumenetluse uurimisprintsiip tähendab mh ka seda, et lubatud on tugineda dokumentidele, mida kõik menetlusosalised ei näe. 6) RSVS §-st 29 tuleneb, et julgeolekukontrolli läbimine peab eelnema kohtu poolt juurdepääsu vajalikkuse hindamisele. Vastupidine tõlgendus ei oleks kooskõlas sätte grammatilise, süstemaatilise ega teleoloogilise tõlgendusega ega ka menetlusökonoomia põhimõttega, kuna ei tagaks kohtu ressursside põhjendatud jaotust. Seejuures on oluline, et kohus ei saa piirduda tõdemusega, et isikul võib olla teadmisvajadus – vajadus peab olema vältimatu. Kolmas isik on põhjendanud juurdepääsuvajadust pelga huviga. 7) Kohtul ei ole võimalik anda hinnangut sellele, kas mingi teave on osaliselt või kogu ulatuses õiguspäraselt salastatud. Kohus ei ole riigisaladuse looja ning tal puudub piisav alg- ja taustateave. Seaduses ja määruses on sätestatud see, mis on salastatud teave, ning regulatsioon ei anna kohtule õigust otsustada teisiti. Kohtul on kohustus iga kord pöörduda isiku poole, kellel on pädevus ning õigus sellist teavet luua ja see salajaseks kinnitada. Seega kohtul puudub vastav sisuline ja ka formaalne pädevus. 8) Hinnangu sellele, millises osas on teave juurdepääsupiiranguta RSVS § 25 lg 2 ja § 37 lg 5 mõttes, saab anda ainult teabe looja. Praeguses kohtuasjas tõenditeks olevad teabekandjad on kogu ulatuses salastatud teave ning isegi juhul, kui mõni lause võiks teabe looja hinnangul olla juurdepääsupiiranguta teave, siis ei võimaldaks sellele juurdepääsu anda RSVS § 25 lg 2 teine lause. 9) Kui kohus avalikustab riigisaladuse või salastatud välisteabe menetlusosalistele, kellel juurdepääsuõigus puudub, tekib küsimus, kas kohus riskib RSVS § 53 või karistusseadustiku § 241 koosseisu täitmisega. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT I 15.

§ 56

lg 1 sätestab, et tõend on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud menetlusvormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks menetlusosaliste 6

§ 56lg 2 esimese lause järgi võivad halduskohtumenetluses olla tõendiks kõik tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendid. Ts

MS § 272 lg 1 sätestab dokumentaalse tõendi mõiste ning lõige 2 lisab, et dokumendid on ka ametlikud ja isiklikud kirjad, kohtulahendid teistes kohtuasjades ning menetlusosalise kohtule esitatud eriteadmistega isikute arvamused. Eeltoodust tuleneb, et dokumendi koostamine haldusorgani poolt ei välista iseenesest seda, et tegu on tõendiga. Seega Kaitseministeeriumi esitatud salastatud teabekandjad on käsitatavad dokumentaalsete tõenditena halduskohtumenetluses.

1. Halduskohus ei ole
2. mai
3. a määruses sõnaselgelt märkinud, et võtab salastatud teabekandjad tõenditena vastu. Samas nähtub nende vastuvõtmine üheselt määruse resolutsiooni p-dest 1–3, millega kuulutati menetlus salastatud teabekandjate osas kinniseks ning piirati nendega tutvumise ja nende kohtuistungil uurimisest osavõtmise õigust. Ka viitas halduskohus salastatud teabekandjatele esialgse õiguskaitse määruse põhjendustes. Lisaks kohustab menetlusseadustik põhjendatud määrusega lahendama üksnes tõendi vastuvõtmisest keeldumise (

§ 62lg 5).

17. Kui tõendi vastuvõtmiseks ei ole formaalseid takistusi (nt tõendi esitamise tähtaegsus), siis sisulises mõttes on halduskohtul eelmenetluses tõendi vastuvõtmisel ulatuslik otsustusruum, kas tõendil "on asjas tähtsust"

§ 62lg 2 mõttes.

Kuigi Kaitseministeeriumi esitatud salastatud teabekandjate pealkirjadest ei ole tuletatav nende täpne ja detailne sisu, on Kaitseministeerium põhjendanud, mida dokumentidega tõendada soovitakse ja mida need võivad sisaldada (vt

1. mai
2. a seisukoha lk 4,
3. mai
4. a seisukoha p-d 3 ja 8 (I kd, tl 88p, tl 148–149p)). Kohtuasja toimikus on menetlustoimingu protokoll (I kd, tl 162), kust nähtub, et kohtunik tutvus salastatud teabekandjatega vahetult
5. mail 2017 kl 11–13.15 Kaitseministeeriumis. Seega oli kohtunik teadlik salastatud teabekandjate sisust, kui otsustas nende vastuvõtmise. Ka tugines ta neile esialgse õiguskaitse üle otsustamisel. Küsimuse üle, kas tõenditega arvestada (vt

§ 62

lg 6) ja millise kaaluga need on asja sisulisel lahendamisel, otsustab kohus otsuse tegemisel. II 18.

§ 87

lg 3 esimene lause sätestab, et riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldavaid dokumente hoitakse toimikus eraldi ümbrikus või köites. Teisest lausest tuleneb, et mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui see on vältimatult vajalik riigisaladuse või salastatud välisteabe ja seda sisaldava salastatud teabekandja töötlemisele esitatavate nõuete täitmiseks, võib riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldavaid dokumente hoida ka toimikust lahus.

1. Kaitseministeerium loetles
2. mai
3. a seisukohas salastatud teabekandjad, taotledes nende tõendina vastuvõtmist. Salastatud teabekandjaid füüsiliselt ega elektrooniliselt kohtule ei esitatud. Ministeerium märkis, et tagab kohtunikule nendega tutvumise võimaluse. Sama korrati hiljem nii halduskohtule kui ka ringkonnakohtule esitatud seisukohtades. Salastatud teabekandjaid tõendina vastu võttes ei ole halduskohus nõudnud nende esitamist kohtule, et lisada need toimikusse. Ka ei ole halduskohus

§ 87

lg-t 3 järgides põhjendanud vältimatut vajadust tõendite hoidmiseks toimikust lahus, nõustudes vaikimisi Kaitseministeeriumi seisukohaga nende esitamata jätmise kohta.

1. Kolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga, et tõendite hoidmine toimikust lahus peaks olema erand, mis eeldab kohtult eraldi põhjendamist ja nende asukoha selgitamist. Kohtuasjas vastu võetud tõendid peaksid üldjuhul asuma toimikus, et nii asja lahendav kohus, menetlusosalised kui ka edasikaebe korral kõrgema astme kohus saaksid neid suurema vaevata uurida. Tõendite toimikus asumine välistab ka mistahes muudatused nende sisus või vormis.
2. Salastatud teabekandjate toimikust lahus hoidmise lubamise põhjendamata jätmine (miks 7

§-dest 79 ja 88 tulenevalt on menetlusosalise menetlustoimingult eemaldamise ja toimikuga tutvumise (sh dokumentidest ärakirjade saamise) õiguse regulatsioon sarnane: neid õigusi saab piirata samadel alustel, kusjuures menetlusseadustik kohustab kaaluma menetlusosalise õigusi ja huvi saladuse hoidmise vahel, menetlusosalise õiguste piirang peab olema minimaalne ning osalemise ja tutvumise õigus tuleb tagada maksimaalses ulatuses. Kirjeldatud normistik on kantud eeltoodud põhiõiguste võimalikult ulatusliku kaitse põhimõttest (vt ka haldusasi nr 3-3-1-36-14, p 6). Samas ei tulene

§-dest 79 ja 88 üheselt, kas riigisaladusele ja välisteabele juurdepääsuks esineb täiendavaid eeldusi. 25.

§ 87

lg 3 kolmas lause sätestab, et menetlusosalise või tema esindaja taotlusel esitatakse talle riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse seaduses sätestatud korras tutvumiseks asjas tõendina kasutatav riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldav teabekandja, mida ei lisata toimikusse. Norm viitab "korrale" ja seega on selle eesmärk reguleerida vaid seda, kuidas menetluslikult tagatakse juurdepääs teises asutuses olevale salastatud teabekandjale. Sätet ei saa tõlgendada viisil, et riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus ei võiks seada muid piiranguid kohtuasjas tõendina kasutatavale salastatud teabekandjale juurdepääsul. Nii näeb RSVS § 26 lg 1 salastatud teabekandjatele juurdepääsu eeldusena ette juurdepääsu õiguse (välisteabe puhul võimalik et ka juurdepääsusertifikaadi (RSVS § 51 lg 4)) olemasolu. Riigisaladusele juurdepääsu õigust kohtu määruse alusel reguleerib täpsemalt RSVS § 29 (laieneb ka välisteabele RSVS § 51 lg 1 järgi), mis sätestab julgeolekukontrolli läbimise kohustuse. 26. Kolleegium nõustub halduskohtu tõlgendusega

§-des 79 ja 88 ning RSVS §-s 29 8

§-des 79 ja 88 sätestatud kaalumisvõimalust. Kõnealust otsustust sisaldav määrus on määruskaebe korras vaidlustatav (

§ 79lg 5, § 88 lg 5).

Eeltoodust tulenevalt puudus halduskohtul

1. mail
2. a määruse tegemisel kaalutlusõigus, kas menetlusosalistele ja nende esindajatele anda salastatud teabekandjatele juurdepääs. Kuna neil puudus RSVS-s sätestatud juurdepääsu õigus, tuli kohtul tutvumisõiguse andmisest keelduda ja nad istungilt vastavas osas eemaldada. 26.
3. RSVS §-st 29 tuleneb, et kohus peab tegema julgeolekukontrolli tegevale asutusele taotluse, mille alusel läbib isik tema nõusolekul julgeolekukontrolli (lg 4). Kontrolli tulemustele tuginedes teeb kohus põhistatud määruse, tuvastades menetlusosalise vältimatu teadmisvajaduse (lg 1). Seejuures on kolleegium seisukohal, et RSVS § 29 lg-s 1 sätestatud tingimust "vältimatult vajalik" tuleb sisustada lähtudes

§-des 79 ja 88 sätestatud kaalumispõhimõtetest ning silmas pidades asjakohaseid põhiõigusi (vt p-d 23–24). Julgeolekukontrolli käigus kogutud andmed (RSVS § 29 lg 5) on kohtule vajalikud, et omistada menetlusosalisest lähtuvale võimalikule ohule ja seeläbi huvile saladuse hoidmiseks õige kaal ning et teha põhjendatud kaalutlusotsustus

§ 79lg-t 2 ja § 88 lg-t 2 järgides juurdepääsu õiguse andmise üle.

26.3. Eelöeldu ei välista siiski ka seda, et kohtul on juba enne julgeolekukontrolli ilmne, et esineb ülekaalukas huvi saladuse hoidmiseks ning kohtuasja asjaoludest või menetlusosalise isikust tulenevalt menetlusosalise vältimatu teadmisvajadus puudub. Sel juhul võib kohus otsustada, et menetlusosalisel ei ole teadmisvajadust, ilma et esitataks taotlus julgeolekukontrolli tegevale asutusele ja ootamata ära julgeolekukontrolli tulemusi. Selline keeldumine võib sisalduda p-s 26.1 nimetatud määruses või olla tehtud eraldi. Viimasel juhul lähtutakse vaidlustamisel

§ 79lg-s 5 ja § 88 lg-s 5 sätestatust.

26.

1. Halduskohtu
2. mai
3. a määruse tegemise hetkel oli kohtuasi alles eelmenetluse staadiumis (

§ 122

), kus vaidluse täpne ese ja tõendamisele kuuluvad asjaolud ei pruukinud olla detailides lõpuni selged. Määrusest nähtub, et senise menetluse käigus kogutud teabe põhjal halduskohtu hinnangul teadmisvajadust pigem ei ole. Kuigi halduskohtu hinnang teadmisvajadusele oli ennatlik, ei keeldunud kohus siiski taotluse edastamisest julgeolekukontrolli tegevale asutusele, kui menetlusosalised on nõus kontrolli läbima. Kui menetlusosalised või nende esindajad läbivad julgeolekukontrolli, on kohtul õigus ja kohustus uuesti kaaluda teadmisvajadust, silmas pidades menetlusosalise põhiõigusi ning

§-des 79 ja 88 sätestatud põhimõtteid. 27. Kolmas isik on määruskaebuses seadnud kahtluse alla ka selle, kas riigisaladust sisaldavad salastatud teabekandjad (Kaitseväe analüüsid) peaksid olema tervikuna salastatud ning kas vähemasti osaliselt (saladuseks mitteoleva teabe osas) oleks tulnud juurdepääs tagada. Teisisõnu, kolmanda isiku hinnangul halduskohtu määruse p-d 2 ja 3 on õigusvastased osas, milles halduskohus piiras juurdepääsu Kaitseväe analüüside riigisaladuseks mitteolevale osale, sest sellega tutvumiseks RSVSst tulenevalt juurdepääsu õigust vaja ei ole. 27.1.

§ 79

lg-st 4 ja § 88 lg-st 3 tuleneb, et menetlustoimingul osalemine ja tutvumisõigus tuleb tagada maksimaalses ulatuses, mis on eemaldamise ja tutvumisõiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik. RSVS § 25 lg 2 esimene lause sätestab, et kui salastatud teabekandja sisaldab erineva taseme riigisaladust, muud juurdepääsupiiranguga teavet või juurdepääsupiiranguteta teavet, 9

§ 79

lg-t 4, § 88 lg-t 3 ja RSVS § 25 lg-t 2 järgides anda juurdepääs tõendile osas, milles teave ei ole riigisaladus, saaks halduskohus üksnes pöörduda pädeva organi poole salastusmärke kustutamiseks või muutmiseks. Pädeva organi keeldumine muuta või kustutada tõendina kasutatava teabekandja salastusmärget oleks halduskohtule seaduses vastava pädevuse puudumise tõttu siduv. Kohus saab otsustada sellisele tõendile juurdepääsu õiguse andmise üksnes RSVS §-s 29 sätestatud alustel ja korras. IV 28. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata. Tartu Halduskohtu 31. mai 2017. a määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 ning Tallinna Ringkonnakohtu 30. juuni 2017. a määruse resolutsiooni p 3 jääb muutmata, täiendades määruste põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega. 29. Kautsjon tuleb arvata

§ 107lg 4 kolmanda lause alusel riigituludesse. (allkirjastatud digitaalselt) 10