← Eesti

3-17-1603/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoobril 2017, Tartu Haldusasja number 3-17-1603 Haldusasi Roman Gavrontšuki kaebus Tartu Vangla 06.06.2017 käskkirja nr 6-2/615 tühistamiseks Menetlusosalised ja nende Kaebaja – Roman Gavrontšuk esindajad Vastustaja – Tartu Vangla, volitatud esindaja Marju Altsaar Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
  2. Jätta Roman Gavrontšuki kaebus rahuldamata.
  3. Jätta riigilõiv (15 eurot), mille tasumisest kaebaja on menetlusabi korras vabastatud, riigi kanda. Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt
  4. novembril
  5. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Tartu Vangla 06.06.2017 käskkirjaga nr 6-2/615 (tl 14-15) määrati Roman Gavrontšukile distsiplinaarkaristuseks noomitus Tartu Vangla kodukorra punkti 4.
  7. rikkumise eest. Viidatud sätte kohaselt on jalutusaias või -boksis viibimise ajal keelatud mistahes esemete mahaviskamine või maast ülesvõtmine. Vaidlustatud käskkirja kohaselt on tõendatud, et kinnipeetav R. Gavrontšuk viskas jalutuskäigul viibides teise jalutusaeda maha eseme. 3-17-1603 Tartu Vangla jättis 04.07.2017 vaideotsusega nr 1-11/167-2 (tl 10) R. Gavrontšuki vaide rahuldamata. Vastustaja leidis vaideotsuses, et Tartu Vangla kodukorra punkti 4.
  8. kohaselt on kinnipeetavatel jalutusaias viibimise ajal keelatud mistahes esemete mahaviskamine. Turvakaamera salvestisega on tõendatud, et R. Gavrontšuk viske sooritas. Lisaks on vaide esitaja distsiplinaarmenetluse käigus antud selgitustes ka ise märkinud, et leidis maast suure kivi ja viskas eemale. Seega ei ole tekkinud vaidlust, et kinnipeetav mingit eset viskas ning eseme mahaviskamise fakt R. Gavrontšuki poolt on tõendatud. Distsiplinaarmenetluse käskkirjas on sõnaselgelt välja toodud ka asjaolu, et kodukorras sätestatud keeld ei tee erisust selles osas, kas silmas on peetud eseme maha viskamist enese kõrvale või kuhugi kaugemale. Samal viisil puudub kodukorra viidatud punktis erisus visatava eseme osas. Kasutatud sõnastus „mistahes eseme mahaviskamine“ ei jäta ruumi tõlgendusele nagu midagi siiski võib visata. Rikkumise toimepanemine Tartu Vangla kodukorra punkti 4.
  9. mõistes on tõendatud ja alus vaide rahuldamiseks puudub. Distsiplinaarmenetluse käskkirjas on karistamise ning karistuse kaalumise osas välja toodud, millistel põhjustel loetakse esemete maha viskamist tõsiseks rikkumiseks. Täiendavalt on märgitud, et just tegevuse avalik ja üleolevat suhtumist demonstreeriv iseloom lisab rikkumise raskusele kaalu, mistõttu ei ole võimalik karistamisest loobuda. Käskkirjas on karistuse valikut põhjendatud ja kaalutud ning alus vaide rahuldamiseks puudub.
  10. Tartu Halduskohtule saabus 02.08.2017 R. Gavrontšuki kaebus Tartu Vangla 06.06.2017 käskkirja nr 6-2/615 tühistamiseks. Tartu Vangla esitas 03.08.2017 vastuseks kohtunõudele eeltoodud distsiplinaarmenetluse materjalid ning vaideotsuse ja 05.09.2017 vastuse kaebusele ning 14.09.2017 täiendava tõendi vastavalt kohtu 06.09.2017 määrusele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  11. Kaebaja taotleb käskkirja, millega talle määrati distsiplinaarkaristusena noomitus, tühistamist. Kaebuse kohaselt on tegu, mille toimepanemises kaebajat süüdistatakse, tõendamata ning tõendusbaas tugineb üksnes oletustel. Valvekaamera olevat fikseerinud liigutuse, nagu oleks kaebaja midagi visanud, kuid pole näha, et miski lendab või kukub. Kaebaja ise on tunnistanud, et viskas eemale kivi, mis segas jalutamist. Jalutushoov on üleni kaetud peene killustikuga ning mõnes kohas leidub ka suuremaid kive. Tartu Vangla kodukorra p 4.
  12. viitab sellele, et kui kaebajal peaks mingi ese, mille ta on jalutuskäigule kaasa võtnud (kindad, müts, joogipudel, sigaret jne) kukkuma, oleks see koheselt distsiplinaarkorras karistatav.
  13. Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu ning selle rahuldamiseks ei ole alust. Vastustaja jääb 04.07.2017 vaideotsuses nr 1-11/167-2 toodud selgituste ja põhjenduste juurde ning märgib vastuseks kaebusele järgmist. 4.
  14. Vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 kohaselt on kinnipeetavale õigus kohaldada distsiplinaarkaristust vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest. VangS § 67 p-s 1 sätestatu kohaselt on kinnipeetav vanglas kehtestatud korra ja distsipliini tagamiseks kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju. 4.
  15. Kaebaja väide, et ta ei ole ühtegi keelatud asja üle aia visanud, on asjakohatu. Kodukorra p 4.
  16. kohaselt on keelatud „mistahes“ eseme viskamine, mis tähendab, et keelatud on viskamine kui tegevus ning ese, mida visatakse ei ole iseenesest oluline, kuigi võib omada 2

(6)3-17-1603 tähendust karistuse liigi ja määra valikul. Samas ei ole eluliselt usutav kaebaja väide, et ta viskas teise jalutusaeda tema jalutamist seganud suure kivi. Mõistlik inimene ei viska suurt kivi kohta, kus liiguvad teised inimesed, kuna kivi võib tabada liikuvat inimest ning tekitada talle tervisekahjustuse. Mõistlik inimene oleks tema liikumist segava kivi toimetanud jalutusaia äärde, kus see kellegi liikumist enam seganud ei oleks. Tõenäolisem on, et kaebaja soovis teises jalutusaias viibivale kinnipeetavale edastada midagi, mida ta tavalise kirjavahetuse raames edastada ei saa, või soovis edastada sigarette, mida teisel kinnipeetaval ei olnud ja mida teisiti teises jalutusaias jalutavale kinnipeetavale anda ei saa. 4.
  1. Vaidlusaluses intsidendis osales kaks kinnipeetavat: kaebaja viskajana ning kinnipeetav P. Novak visatu adressaadina. Ka kinnipeetav P. Novakile määrati distsiplinaarkaristus, kuid ta ei vaidlustanud seda. Sellest saab järeldada, et P. Novak peab enda distsiplinaarkorras karistamist kaebaja poolt visatud eseme üleskorjamise eest õigeks. 4.
  2. Tartu Vangla 06.06.2017 käskkirja nr 6-2/615 tühistamiseks ei ole alust. Käskkiri on välja antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. KOHTU PÕHJENDUSED
  3. Asjas on vaidlus kaebajale määratud distsiplinaarkaristuse õiguspärasuse üle. Kaebaja on seisukohal, et talle vaidlustatud käskkirjaga süüks arvatud tegu on tõendamata ja vastustaja on tuginenud pelgalt oletustele.
  4. Distsiplinaarmenetluse alustamise tingis Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialisti 15.05.2017 ettekanne nr 2556, mille kohaselt tuvastas ta 15.05.2017 turvakaamera salvestise vaatlusel, kuidas 07.05.2017 (kell 13:27) viskab kinnipeetav R. Gavrontšuk Tartupoolsest jalutusaiast midagi Võru-poolsesse jalutusaeda, kus paki võtab üles kinnipeetav P. Novak (tl 19p). Vaidlustatud käskkirja kohaselt on kaebaja toime pannud Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra p 4.
  5. rikkumise. Viidatud sätte kohaselt on jalutusaias või -boksis viibimise ajal keelatud mistahes esemete mahaviskamine või maast ülesvõtmine. VangS § 67 p 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju.
  6. Tartu Vangla kodukorra seletuskirja1 kohaselt on selles punktis sätestatud piirangute (sh keeld esemeid maha visata või üles võtta) kehtestamise peamiseks eesmärgiks töökorralduse tõrgeteta toimimine ning ajakava järgimine, keelatud suhtluse vältimine ning vanglas keelatud esemete leviku tõkestamine. Seega on põhjendamatu kaebaja seisukoht, nagu võidaks teda distsiplinaarkorras karistada ka juhul, kui tal kukub jalutuskäigu ajal maha mõni jalutuskäigule kaasa võtta lubatav ese. Praegusel juhul pole ka vaidlust selles, et kaebaja oleks maha visanud või maha oleks kukkunud mõni selline ese.
  7. Vaidlustatud käskkirja järgi on tõendamist leidnud, et kaebaja viskas mingi eseme maha (teise jalutusaeda) ning ka kaebaja ise ei eita seda, kuid väidab, et võttis maast üles ja viskas üle aia kivi, mis tal jalutamist segas. Kaebaja on seda kinnitanud ka 17.05.2017 kirjalikus seletuses (tl 18p). Vastustaja on käskkirjas leidnud, et ka kivi on „mistahes ese“ kodukorra p 4.
  8. tähenduses. 1 http://www.vangla.ee/sites/www.vangla.ee/files/elfinder/dokumendid/tartu_vangla_kodukorra_seletuskiri.pdf 3
(6)3-17-1603
  1. Samas leidis vastustaja, tuginedes turvakaamera salvestistele, et nii kaebaja kui ka P. Novaki seletused lähevad vastuollu juhtumi tegelike asjaolude ja käiguga ning tegi järgmised järeldused. 9.
  2. Vastustaja märkis esmalt, et jalutusaediku pinnakattematerjal on pigem jämeda liiva taoline puiste ja suuri kive pole võimalik täheldada. 9.
  3. Turvakaamera salvestisele tuginedes leidis vastustaja, et kaebaja viskas käes olnud eset jõulise liigutusega. Salvestiselt ei nähtu, et kaebaja oleks midagi maast üles võtnud. Erinevatelt turvakaamera salvestistelt nähtub, et sünkroonselt kaebaja viskamisliigutusega kummardus P. Novak teises jalutusaedikus ja võttis midagi maast üles. Tegevuste dünaamika põhjal pidas vastustaja tõendatuks, et kaebaja viskas jalutuskäigul viibides teise jalutusaeda maha eseme. Eseme ülesvõtmine P. Novaki poolt on omaks võetud ja turvakaamera salvestise põhjal tuvastatud. 9.
  4. Kinnipeetavate liigutuste dünaamika näitab, et tegemist polnud esemega, mille jalutuskäigul olnud kinnipeetav lihtsalt üles võtab, vaid P. Novaki liikumisdünaamika oli omane inimesele, kes jälgib eseme liikumistrajektoori ja kohandab oma liikumist sellele vastavalt.
  5. Käskkirjast nähtuvalt on tegu tõendatud erinevate turvakaamera salvestistega. Kohtule on esitatud protokoll kaamera (S jalutus P 97) 15.05.2017 salvestise kohta ajavahemikul 13:26:28-13:28:25 (tl 17p-18), millel on kajastatud kaebaja käitumine ning 15.05.2017 turvakaamera (S jalutus L 98) ajavahemiku 13:26:55 -13:28:55 salvestise protokoll (tl 38), millest nähtub kinnipeetav P. Novaki käitumine. Turvakaamera salvestise protokollis on kaebaja kohta märgitud, et vaadeldaval ajavahemikul jalutusaias viibides ta hüüab midagi ja viipab (13:27:22), seejärel heidab pilgu möödunud kinnipeetavate grupile ja ametnikele (13:27:29), tõstab hetkeks oma parema käe ja heidab sellele pilgu (13:27:30), tõstab vasaku käe silmade kohale päikese varjamiseks (13:27:31), langetab vasaku käe paremale õlale, vaatab ringi (13:27:32), liigub mõne kiirema sammuga eraldusaia poole ning teeb parema käega tugeva viskeliigutuse (13:27:35), hakkab liikuma eraldusaiast eemale jalutusaia keskkoha poole, kuid vaade on suunatud üle õla suunaga eraldusaia ja teise jalutusaia suunas (13:27:37), tõstab käe teise jalutusaia suunas ja noogutab (13:27:45), tõstab uuesti käe ja noogutab kaks korda (13:27:47). Kohus on vaadanud ka vastavat turvakaamera salvestist (kohtule esitatud CD) ning on seisukohal, et puudub vastuolu salvestise ja protokolli vahel. Salvestiselt ei nähtu tõepoolest, et kaebaja mingi eseme (nt kivi) maast üles võtaks, kuid on näha protokollis kirjeldatud käitumine, sh jõuline viskeliigutus ja sellele järgnevad žestid teise jalutusaia suunas.
  6. P. Novakit puudutavast protokollist (tl 38) ilmneb, et jalutusaias liikudes on ta jäänud teise jalutusaia poole vaadates seisma, seejärel viibates parema käega kutsuvat liigutust tehes suure kaarega, samas jäädes ühele kohale tammuma, vaadates S-hoone suunas (13:27:28). Seejärel on ta vaadanud üles ja taganenud (13:27:37) ning kummardunud ja võtnud midagi maast üles ja pöördunud näoga teise jalutusaia poole (13:27:41). Edasi on protokollis fikseeritud, et isik liigub käed vöökõrguselt ees pilk suunatud kätele (13:27:51), seejärel peatub, pöördub ümber, räägib kaaskinnipeetavaga, jalutab tagasi, teeb käega hüpitamise liigutusi ja seejärel kerge viskeliigutuse (13:28:05).
  7. Protokollides on ka märgitud, et salvestise vaatluse teostas inspektor-kontaktisik Eveliine Erm, kellel on sagedase kokkupuute tõttu nii kaebaja kui ka P. Novakiga teada nende välimus ja iseloomulik liikumisviis. Kaebaja ei ole ka kahtluse alla seadnud protokollis kajastatud tegevuse talle omistamist. 4
(6)3-17-1603
  1. Kohus nõustub vaidlustatud käskkirjas tehtud järeldustega, et tõendatud on kaebaja poolt mingi eseme viskamine kõrval asuvasse jalutusaeda. Vastustaja on turvakaamera salvestiste põhjal ka põhjendatult järeldanud kooskõla kaebaja ning P. Novaki tegevuses, mis kinnitab mingi eseme viskamist teise jalutusaeda kaebaja poolt.
  2. Vastustaja on seisukohal, et Kodukorra p 4.
  3. järgi on keelatud mistahes eseme mahaviskamine. Seega pole oluline, kas kaebaja võttis eluosakonnast midagi keelatut kaasa ning toimetas teise jalutusaeda keelatud eseme. Vastustaja hinnangul tuleb arvesse võtta, et isegi kui tegemist oli kiviga, rikuti ikkagi keeldu eset maha visata. Kohus nõustub vastustajaga. Nagu vastustaja on ka käskkirjas märkinud, nõuab vanglaametnike tähelepanu mistahes eseme (ka kivide) lubamatu üles võtmine ja maha viskamine, sest eemalt ei ole otsekohe võimalik kindlaks teha, millise esemega (sh kiviga) on tegemist. Kodukorra ps 4.4 sätestatud keelu eesmärk kodukorra seletuskirja järgi ei ole üksnes keelatud esemete leviku tõkestamine, vaid ka vangla töökorra ja päevakava sujuvuse tagamine. Mistahes tegevus, mis põhjendamatult ametnike tähelepanu ja sekkumist nõuab, võib seada selle ohtu. Muuhulgas võiks see häirida igapäevaste jalutuskäikude läbiviimist seaduses ettenähtud ulatuses, kuna vanglaametnikud peavad jalutuskäikude korrapärasele tagamisele lisaks tegelema esemete mahaviskamise juhtumitega ja sellele täiendavalt aega kulutama. Isegi kivide viskamisega (kui jalutuskäiku segavaid kive jalutusaedades leidub), võidakse vangla päevakava tagamist oluliselt häirida.
  4. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et distsiplinaarmenetluses on tõendamist leidnud Kodukorra p 4.
  5. rikkumine ning seda isegi juhul, kui kaebaja poolt visatud esemeks oli tõepoolest kivi. Asjaolu, et visatud eset pole kindlaks tehtud, ei väära seda järeldust. Kohtu hinnangul on viskamise fakt distsiplinaarmenetluses tuvastatud.
  6. Käskkirja kohaselt on tegu tõendatud ning vastustaja on põhjendanud vajadust reageerida sellele karistusega järgmiselt. Kodukorra p 4.
  7. eesmärgiks on vältida kinnipeetavate vahelist „kaubavahetust, mida vanglas on läbi aegade erinevaid võimalusi kasutades püütud teostada. Selline tegevus võib viia käskkirja põhjenduste kohaselt omavaheliste võlasuheteni ning nende süvenemisel tekib oht vägivallale ja sellest tulenevalt vangla julgeolekule tervikuna, kuna mistahes konfliktid võivad eskaleeruda. Esemete üleviskeid teise jalutusaeda loetakse rasketeks rikkumisteks ning seda nende võrdlemisi avaliku iseloomu tõttu, mis julgustab ka teisi kinnipeetavaid sarnaselt käituma. Neil põhjustel on vastustaja asunud seisukohale, et tegudele ei saa jätta reageerimata ning karistust määramata, kuna see oleks kinnipeetavatele julgustavaks signaaliks, et vanglas kehtivaid reegleid võibki vastutust kandmata rikkuda. Kohtu hinnangul on vastustaja lähtunud karistuse vajalikkuse üle otsustamisel asjakohastest kaalutlustest. Vanglateenistuse ülesandeks on julgeoleku tagamine vanglas ja vanglal on julgeoleku tagamiseks ohtude hindamisel ja vajalike abinõude üle otsustamisel ulatuslik kaalumisruum (nt Riigikohtu 19.05.2017 otsus asjas nr 3-3-1-10-17 (p 16); 25.10.2012 otsus asjas nr 3-3-1-28-12 (p 14).
  8. Kaebajale on määratud karistuseks noomitus. Tegemist on ühega leebemaist VangS § 63 lg-s 1 loetletud karistustest. Vastustaja on karistuse valikul lähtunud asjaolust, et kaebajal puudub varasem samaliigiline karistus. Vastustaja märkis ka, et noomitusel karistusena ei ole otsest koormavat mõju, kuid see võimaldab teha järeldusi vajadusest korrigeerida oma käitumist ja vältida tõsisemaid tagajärgi tulevikus. Kohus on arvamusel, et määratud karistus on proportsionaalne ning karistuse valik põhineb vastustaja asjakohastel kaalutlustel.
  9. Vaidlustatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri (tl 14–15) vastab kohtu hinnangul õiguspärase kaalutlusõigusel põhineva haldusakti nõuetele (HMS § 54 ja § 56 lg 3). Käskkiri sisaldab nii viiteid õiguslikele alustele kui ka selle andmise faktilistele asjaoludele ning asjakohaseid kaalutlusi nii karistamise vajalikkuse kui ka karistuse valiku kohta. 5
(6)3-17-1603 Vastustaja on selgitanud, miks etteheidetavale teole tuli karistusega reageerida ja miks ta peab valitud karistust sobivaks.
  1. Kohtu hinnangul ei ilmne ka menetluslikke rikkumisi, mis võiksid tingida vaidlustatud käskkirja tühistamise. Distsiplinaarasja menetluses on kaebajale olnud tagatud võimalus oma seisukohti esitada nii 17.05.2017 seletuses (tl 18p) kui ka vastuseks distsiplinaarmenetluse protokollile. Viimati nimetatud võimalust ei ole kaebaja soovinud kasutada ning on keeldunud protokolli allkirjastamast (tl 17). Distsiplinaarmenetluse alustamise teates (tl 19) on kaebajale selgitatud tema menetluslikke õigusi, sh õigust olla ära kuulatud ning seda, millises vormis ärakuulamine distsiplinaarmenetluses toimub. Seega on kaebajale olnud tagatud piisav võimalus olla menetluses ära kuulatud ning oma seisukohti ja vastuväiteid esitada. Seaduses sätestatud haldusakti õiguspärasuse eeldused (HMS §-d 54 ja 56) on kohtu hinnangul täidetud.
  2. Eeltoodut arvestades tuleb kaebus jätta rahuldamata. MENETLUSKULUD
  3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 ls 1 menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. kohaselt kannab Kaebaja on olnud vabastatud riigilõivu (15 eurot) tasumisest kaebuse esitamisel. Selles osas jääb menetluskulu riigi kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist ega esitanud kohtule andmeid menetluskulude kandmise kohta, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 ls 4 alusel tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.