Obsah (6)

§ 430§ 432§ 661§ 173§ 168§ 150

2-17-115109 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23.10.2017. a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Ülle Raag Tsiviilasja number 2-17-115109 Tsiviilasi Korteriühistu Jõgeva Liiva 4 hagi

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. 1.

1. Pooled lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määruse peale 5 kalendripäevani. 1.
2. Poolte kompromissilepingus märkimata menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
3. Lõpetada tsiviilasja nr 2-17-115109 menetlus Korteriühistu Jõgeva Liiva 4 hagis Rxxxxxx Lxxxxxxxxx vastu võla ja viivise nõudes. Menetluskulude jaotus
4. Jätta kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud nende endi kanda.
5. Tagastada Korteriühistu Jõgeva Liiva 4 pangakontole nr EE402200221066896642 (Swedbank) pool menetluses tasutud riigilõivust summas 62,50 eurot. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu poolte kokkuleppel 5 (viie) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Korteriühistu Jõgeva Liiva 4 esitas 17.07.
7. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Rxxxxxx Lxxxxxxxxxxx võla summas 670,81 eurot ja viivise summas 39,67 eurot saamiseks. Kohus tegi 28.07.
8. a võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas tähtaegselt vastuväite. Seoses võlgniku poolt vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 10.08.
9. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda asi üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
10. 04.09.
11. a esitas Korteriühistu Jõgeva Liiva 4 oma nõude Rxxxxxx Lxxxxxxxxx vastu hagiavaldusele ettenähtud vormis. Korteriühistu Jõgeva Liiva 4 taotleb hagis, et kohus mõistaks Rxxxxxx Lxxxxxxxxxxx hageja kasuks välja majandamiskulude ja kommunaalteenuste võla perioodi 01.02.2017-31.07.
12. a eest summas 587,64 eurot ja nimetatud summalt sissenõutavaks muutunud viivise summas 27,74 eurot.
13. Kohus võttis hagi 08.09.
14. a määrusega ühisesse menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
15. 11.10.
16. a esitas hageja esindaja kohtule poolte vahel samal päeval sõlmitud kompromissilepingu. Pooled taotlevad kohtult kompromissi kinnitamist ja sel alusel asja menetluse lõpetamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja asja menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 2

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohtu hinnangul ei esine

§ 430lg 3 järgi aluseid, mis tingiksid kompromissi kinnitamata jätmise.

Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 430

lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et lühendavad menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega viie päevani. Kohus leiab, et

§ 661lg 4 alusel saab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada.

Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust summas 62,50 eurot ning ülejäänud poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus määrab menetluskulude jaotuse vastavalt poolte kokkuleppele ja jätab kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud nende endi kanda. Hageja taotleb menetluses tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud menetluses riigilõivu kokku summas 125 eurot, sh 45 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja 80 eurot hagiavalduse esitamisel.

§ 150

lg 2 p 1 alusel tuleb hagejatele pool tasutud riigilõivust, s.o 62,50 eurot tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 3