← Eesti

2-15-13971/29

Obsah (13)§ 153§ 173§ 65§ 146§ 162§ 157§ 158§ 171§ 23§ 25§ 172§ 177§ 5

2-15-13971 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 02. november 2017 kell 14.30 Tsiviilasja number 2-15-13971 Tsiviilasi Raili Murumaa avaldu

§ 153

lg 1 p 2 sätestatud II rahuldamisjärgu nõuded kokku summas 12 596.26 eurot, kuid vahendite puudumise tõttu ei ole võlausaldajad raha saanud, sh: 1) TF Bank AB 1 633.01 eurot, jaotus 12,96 %; 2) Swedbank AS 351.82 eurot, jaotus 2,79 %; 3) Era Liisingu Inkassoteenused AS 1 386.67 eurot, jaotus 11,01 %; 4) Condor Inkasso OÜ 1 306.14 eurot, jaotus 10,37 %; 5) AS BIGBANK 7 918.62 eurot, jaotus 62,87%.

  1. Vabastada Kristi Relvik Raili Murumaa (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
  2. Rahuldada halduri taotlus menetlusabi saamiseks ja määrata riigi vahenditest OÜ-le Advokaadibüroo Kristi Relvik (arveldusarve EE762200221061443333) pankrotihalduri tasu 282 eurot, millele lisandub käibemaks 56.40 eurot, kokku koos käibemaksuga 338 (kolmsada kolmkümmend kaheksa) eurot ja 40 senti. 1

(6)2-15-13971
  1. Määrata pankrotivara arvelt OÜ Advokaadibüroo Kristi Relvik kasuks halduri tasu katteks 518 eurot, millele lisandub käibemaks 103.60 eurot, kokku koos käibemaksuga 621 (kuussada kakskümmend üks) eurot ja 60 senti.
  2. Algatada (pankrotis) Raili Murumaa kohustustest vabastamise menetlus ja kohustada Raili Murumaa’d täitma usaldusisiku kohustusi.
  3. Kohustada Raili Murumaa’d tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
  4. Kohustada Raili Murumaa’d viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
  5. Kohustada Raili Murumaa’d üks kord aastas, iga aasta maikuu viimasel tööpäeval, esitama kohtule aruandeid Raili Murumaa tulude ning aruande esitamisele eelnenud aasta tuludest võlausaldajatele välja makstud summade kohta või mittemaksmise põhjuste kohta.
  6. Võlgnikul on õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või ettevõtlusest saadud tulust. Võlgnik ei pea üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (

§ 173lg 5).

Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud üle andma poole.

  1. Saata kohtumäärus pankrotihaldurile teadmiseks ja pankrotivõlgnikule täitmiseks.
  2. Saata kohtumäärus pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele määruse resolutsiooni punkti
  3. osas täitmiseks.
  4. Avaldada kohtumääruse resolutsiooni punktid 1-10 väljaandes Ametlikud Teadaanded ühel korral. Edasikaebamise kord Pankrotivõlgnikul on õigus esitada kohtumääruse peale määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. ASJAOLUD
  5. Viru Maakohtu 15.12.2015 kohtumäärusega kuulutati välja Raili Murumaa pankrot ja nimetati pankrotihalduriks vandeadvokaat Kristi Relvik.
  6. Viru Maakohtu 29.06.2016 kohtumäärusega kinnitati jaotusettepanek. HALDURI ARUANNE 2

(6)2-15-13971
  2. oktoobril 2017 esitas pankrotihaldur kohtule

§ 65

lg 11, § 158 lg 4, § 171 alusel aruande ja taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Taotluse kohaselt võlausaldajate üldkoosolek toimus 14.04.

  1. Pankroti väljakuulutamise päeva seisuga oli võlgniku nimel avatud arvelduskontod AS-is SEB Pank (saldo 0.31 eurot) ja AS-is Swedbank (saldo -1.28 eurot). Pankrotimenetluses on raha hoiustatud võlgniku AS Swedbank arvelduskontol nr EE692200221021620109, konto saldo 10.10.2017 seisuga on 621.76 eurot. Pankrotivarasse on laekunud: 300 eurot – korteriomandi, asukohaga xxxx, kinnistusraamatu registriosa number xxxx, müügist; 323.80 eurot – võlgniku arestitava sissetuleku kinnipidamisest. Laekumised pankrotivarasse on kokku 623.80 eurot. Võlgniku peamiseks sissetulekuks pankrotimenetluse ajal on olnud Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav peretoetus, Maksu- ja Tolliameti poolt makstud tulumaksutagastus ja madalapalgaliste toetus ning töötasu. Muud teadaolevat vara võlgnikul ei ole.
  2. Jaotiste alusel raha välja makstud ei ole. Pandiga koormatud vara käesolevas pankrotimenetluses ei ole. Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. Pankrotimenetluses on tasutud pangateenust 0,76 eurot. Muid

§ 146

lg 1 punktides 1-4 nimetatud väljamakseid käesolevas pankrotimenetluses tehtud ei ole, sealhulgas ei ole väljamakstud pankrotimenetluse kulusid. Kulud on kantud halduri büroo vahenditest. 5. Haldur ei ole pankrotimenetluses hagisid esitanud ega kavatse esitada. Kohtukulud pankrotimenetluses puuduvad. Ajutise halduri ja halduri kulutused on pankrotimenetluses välja maksmata. Kuna käesoleval juhul pankrotivarast halduri vajalike kulutuste katmiseks ei piisa, loobub haldur kulutuste hüvitamise taotlemisest ja need jäävad halduri büroo kanda. Pankrotihalduri hinnangul tekkis võlgniku maksejõuetus aastal 2010 ja maksejõuetuse põhjuseks on maksevõimet ületavate rahaliste kohustuste võtmine (võlgnik ei arvestanud kohustuste võtmisel sissetuleku võimaliku vähenemisega) ja piisava sissetuleku puudumine võetud kohustuste täitmiseks. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu, mis tingiks kriminaalmenetluse alustamise avalduse esitamise. Pankrotiseaduse mõistes on tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel alustel.

§ 162

lg 3 kohaselt märgib haldur, et ei ole esitanud avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks. 6. Haldur palus

65 lg 11, § 158 lg 4, § 171 alusel: lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu; otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine; vabastada Kristi Relvik halduri kohustustest; määrata haldurile tasu 800 eurot, millele lisandub käibemaks 160 eurot, kokku 960 eurot, millest 621.60 eurot (518 eurot, millele lisandub käibemaks 103.60 eurot) pankrotivara arvelt ja 338.40 eurot (282 eurot, millele lisandub käibemaks 56.40 eurot) menetlusabi korras riigi vahenditest. Tasu kanda OÜ-le Advokaadibüroo Kristi Relvik, mille kaudu haldur tegutseb. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 7. Kohus, tutvunud halduri taotluse ja pankrotiasja materjalidega, leidis, et pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele. Pankrotimenetluse lõpetamine 8.

§ 157

p 2 alusel pankrotimenetlus lõppeb muu hulgas ka

§ 158

sätestatud pankrotimenetluse raugemisega.

§ 158

lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui 3

(6)2-15-13971 menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. 9.

§ 158

lg 6 alusel ei lõpeta kohus menetlust sama paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri aruande kohaselt puuduvad võlgnikul pandiesemed ning muud varad. Sellepärast 13.10.2017 teatas kohus väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise ohust ja andis neile tähtaja kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 30.10.2017 1 500 eurot tasumiseks, pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise hoiatusel. E-Riigikassa andmebaasi kohaselt ei ole kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha tasutud. 10. Võlgnikul varasid ei ole. Tema kohustused ületavad tema vara 100%-lt. Seega ei jätku pankrotivarast massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotimenetluses tunnustati

§ 153

lg 1 p 2 sätestatud II rahuldamisjärgu nõuetena kokku 12 596.26 eurot, sh: 1) TF Bank AB 1 633.01 eurot, jaotus 12,96 %; 2) Swedbank AS 351.82 eurot, jaotus 2,79 %; 3) Era Liisingu Inkassoteenused AS 1 386.67 eurot, jaotus 11,01 %; 4) Condor Inkasso OÜ 1 306.14 eurot, jaotus 10,37 %; 5) AS BIGBANK 7 918.62 eurot, jaotus 62,87%. Vahendite puudumise tõttu ei ole võlausaldajad üldse raha saanud. 11. Vara tagasivõtmise või tagasinõudmise võimalusi ei ole haldur tuvastanud. Kuriteo tunnustega tegusid ei ole haldur tuvastanud. Pankrotivara varjamist või võlgniku poolt tahtliku maksejõuetuse põhjustamist ei ole haldur ega kohus tuvastanud. Kuna võlausaldajad ei ole tasunud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha, siis eeldab kohus, et võlausaldajad on nõus pankrotimenetluse raugemisega lõpetamisega. Sellepärast

§ 157

p 2 ja § 158 lg 4 alusel kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist. Halduri tasu 12.

§ 65

lg 1 esimese ja teise lause kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.

§ 65

lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu sama seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

§ 23

lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist summas 800 eurot, millele lisandub käibemaks summas 160 eurot, kokku 960 eurot. Pankrotihaldur on esitanud taotluse menetlusabi saamiseks, s.o riigieelarvest pankrotihalduri tasu ja pankrotimenetluse kulude tasumiseks summas 282 eurot, millele lisandub käibemaks 56.40 eurot, kokku 338.40 eurot. Ülejäänud osas taotleb haldur tasu määramist pankrotivara arvelt, s.o summas 518 eurot, millele lisandub käibemaks 103.60 eurot, kokku 621.60 eurot. 4

(6)2-15-13971
  1. Tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 122 on pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses, hagita asjad. Hagita asjas kantud menetluskulude jaotamist reguleerib TsMS § 172, mille lg 8 kohaselt vajalikud kohtuvälised kulud hüvitatakse hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Kohtuväliste kulutuste hüvitamist saab nõuda üksnes juhul, kui kohus jätab need mõne menetlusosalise kanda. Riigi kanda võib kohtuvälised kulud jätta üksnes juhul, kui kohtuväliste kulude kandmiseks anti isikule menetlusabi. See kehtib ka käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul.
  2. TsMS § 183 lg 2 alusel Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.
  3. Eeltoodust tulenevalt halduri tasu ja pankrotimenetluse kulud on kohtuvälised kulud TsMS § 144 lg 1 p 3 mõistes, mille riigi eelarvest täielikult hüvitamise eelduseks on TsMS § 172 lg 8 teises lauses toodud asjaolu, s.o kulu teise menetlusosalise kanda jätmise võimaluse, esinemine.

§ 25

lg 1 tulenevalt pankrotiavalduse läbivaatamisel kohtus on menetlusosalisteks pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja võlgnik. Kuna käesolevas menetluses on avalduse esitanud võlgnik, siis käesolevas menetluses ei ole teist menetlusosalist. Arvestades, et võlgnik on pankrotis, tuleb haldurile riigi eelarvest määrata pankrotihalduri tasu ja hüvitada pankrotimenetluse kulud menetlusabi korras. 16. Eeltoodu alusel rahuldab kohus halduri tasu ja pankrotimenetluse kulude hüvitamise taotluse summas 282 eurot, millele lisandub käibemaks 56.40 eurot, kokku 338.40 eurot. Haldur on palunud määrata tasu OÜ-le Advokaadibüroo Kristi Relvik.

§ 65lg 1 teise lause kohaselt halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Ts

MS § 183 lg 2 ning

§ 65

lg 11 ja § 23 lg 3, lg 4 alusel määrab kohus riigi vahenditest OÜ-le Advokaadibüroo Kristi Relvik pankrotihalduri tasu 282 eurot, millele lisandub käibemaks 56.40 eurot, kokku 338.40 eurot. Kuna 282 eurot ulatuses halduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, siis peab kohus põhjendatuks määrata haldurile pankrotivara arvelt halduri tasu katteks 518 eurot (800 -282) eurot, millele lisandub käibemaks 103.60 eurot, kokku 621.60 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 17. Võlgnik on 21.09.2015 esitanud koos pankrotiavaldusega ka avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

§ 171

lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus sama seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Et võlgniku suhtes esinevad

§ 171

lg 2 punktides 1-5 sätestatud alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, ei ole tuvastatud. Võlausaldajad ja pankrotihaldur ei ole nende asjaolude esitamisest kohtule teatanud, samuti ei ole nad esitanud vastuväiteid võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. 5

(6)2-15-13971 Sellepärast koos pankrotimenetluse lõpetamisega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. 18. Vastavalt

§ 172

lg-le 1, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb sama seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 14.04.2016 toimunud võlausaldajate üldkoosoleku päevakorras oli muuhulgas ka pankrotimenetluse jätkamise otsustamine ja usaldusisiku nimetamine. Võlausaldajad üldkoosolekule ei ilmunud ega usaldusisiku kandidatuuri üles ei seadnud. Võlgnik on andnud nõusoleku täita ise usaldusisiku kohustusi. 19. Vastavalt

§ 172

lg-le 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus on veendunud, et võlgnik suudab täita usaldusisiku kohustusi. Kohus kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus selgitab võlgnikule, et

§ 172

lg 2 alusel peab ta kui usaldusisik vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele raha välja maksma. 20. Samuti selgitab kohus võlgnikule, et

§ 173

lg-st 1 tulenevalt ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). Võlgnikul on õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või ettevõtlusest saadud tulust (

§ 173lg 4).

Võlgnik ei pea üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (

§ 173lg 5).

Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud üle andma poole (

§ 173lg 6).

21. Kohus kohustab võlgnikku esitama kohtule kord aastas aruanded võlgniku tulude ning tuludest võlausaldajatele välja makstud summade kohta. Kohus hoiatab võlgnikku, et

§ 177

lg 1 alusel võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. 22. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel ning

§ 5lg 1, § 23 lg 1-3, § 65 lg 1, lg 11, § 158 lg 4, § 164 lg 1, § 171 lg 1, lg 4, sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.