Kohus möönab, et osaliselt on vaidluse asjaolud samad, kuid samas tuleneb käeolev nõue just tsiviilasja 2-14-9193 lahendist. Hagiavalduse rahuldamiseks puudub aga alus, kuna kanded kinnistusraamatusse on tehtud jõustunud kohtulahendi alusel. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Tartu Maakohus on tsiviilasjas nr 2-14-9193 23.03.2016.a otsusega (t lk 31-39) tuvastanud, et hageja ja kostja vahel sõlmitud ja notari poolt tõestatud 09.02.2011 leping on kehtiv. Samuti tuvastas kohus, et hageja 27.01.2014 notari poolt koostatud ja tõestatud 09.02.2011 lepingust taganemise avaldus on tühine. Kohus kohustas hagejat andma nõusoleku xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxx korteriomandi (edaspidi korteriomandid) osas kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks, millega kustutatakse kinnisasja omanikuna hageja ja kantakse omanikuna sisse kostja. Tartu Ringkonnakohtu 21.10.2017.a otsusega jäeti Tartu Maakohtu 23.03.2016.a otsus muutmata (t lk 40- 43). 23.03.2016.a kohtuotsus jõustus 06.03.2017, sest Riigikohus ei võtnud hageja kassatsioonkaebust menetlusse. 3 Hageja leidis hagis, et tema on endiselt korteriomandite omanik ning tema ei ole andnud oma nõusolekut 10.04.2017 kinnistamisavalduse tegemiseks (millega ExxxRxxxxx kanti kinnistusraamatusse omanikuna). Kohus märgib, et hageja nõue põhineb 10.02.2011 avaldusel, millega pooled võtsid tagasi tahteavaldused 09.02.2011 asjaõiguslepingu alusel kinnistusraamatu kannete tegemiseks ning ei soovinud 21.12.2010 lepingu lõpetamist. Kohus tuvastas tsiviilasjas nr 2-14-9193, et 10.02.2011 avaldusega ei saanud muuta 09.02.2011 notariaalselt tõestatud lepingut ning leping on kehtiv. 10.02.2011 avalduse õiguslikuks tagajärjeks oli üksnes kinnistamisavalduste tagasivõtmine. Seega on 09.02.2011 poolte vahel sõlmitud ja notariaalselt tõestatud asjaõigusleping endiselt kehtiv ning korteriomandite omanik on kostja. Tsiviiliasjas 2-14-9193 otsustas kohus ka kinnistusraamatu kannete vastavusse viimise tuvastatud asjaoludega. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendmaatu, kuna 10.04.2017 kinnistamisavalduse tegemiseks polnud hageja nõusolek vajalik. Kinnistusraamatu seaduse § 341 lg 8 sätestab, et puudutatud isiku nõusolekut võib asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Asjas on tõendamist leidnud, et 10.04.2017 kinnistamisavaldus tehti tsiviilasjas nr 2-14-9193 Tartu Maakohtu 23.03.2016.a otsuse- täpsemalt selle resolutsiooni p 1.3 ja 1.4 alusel, millega hageja nõusolek asendati kohtuotsusega. Kohtuostus oli kinnistamisavalduse esitamise ajaks jõustunud. Seega oli hageja nõusolek kannete tegemiseks asendatud jõustunud kohtulahendiga ja kinnistusraamatu kanded on õiged. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et kinnistusraamatus korteriomandite osas 10.04.2017 tehtud omanikukanded on õiged ja kehtivad ning seetõttu pole hageja õigusi kannete tegemisega rikutud. Hageja nõude eeldused pole seega täidetud ning hageja hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Lähtudes
§-st 162 jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 300 eurot ja märkis hagis, et
lg 4 p 2 kohaselt on tema nõude puhul tegemist omandi kaitse nõudega, mis on mittevaraline nõue ja hagihinnaks on 3500 eurot. Kohtu hinnangul on hageja hagihinna arvestanud ebaõigesti. Kohus on seisukohal, et hageja on kohtule esitanud asja või õigusega seotud nõude ning hagihinna arvestamisel tuleb lähtuda
lg-s 1 sätestatust.
lg 1 kohaselt määratakse hagihind asja väärtusega, kui hageja esitab nõude kinnistusraamatusse tehtud ebaõige omanikukande parandamise vaidluses. Hageja ei ole hagis märkinud asja ehk korteriomandite väärtusi.
lg 1 näeb ette, et tsiviilasja hinna määrab kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta 4 leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 4 võib kohus hagihinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Kohus leiab, et hageja märgitud hagihind 3500 on ebaõige ning ei vasta tegelikkusele, mistõttu on vajalik seda muuta. Tartu Maakohus on tsiviilasjas nr 2-14-9193 28.02.2014.a määruse p-s 2 märkinud, et Exx Rxxxxx peab esitama tegelikkusele vastava hagihinna. Määruses hoiatati, et Kui Exx Rxxxxx seda ei tee, loeb kohus hagihinnaks, arvestamata selles vaidluses isikliku kasutusõiguse väärtust 10 000 eurot, on 30 112,93 eurot (09.02.2011 lepingu kohaselt korteriomandite xxxxxxxxxxxxx väärtus 25 000 eurot ja xxxxxxxxxxxxxxxxx väärtus 5112,93 eurot). Exx Rxxxxx hagihinda ei teatanud. Arvestades asjaolu, et käesoleva vaidlusega on seotud samad korteriomandid, mis tsiviilasjas nr 2-149193, siis muudab kohus hagihinda lähtuvalt korteriomandite väärtusest ning ei pea vajalikuks määrata hagihinda teises suuruses kui kohus tegi seda tsiviilasjas nr 2-14-9193. Samuti on pooled 09.02.2011 lepingus ka ise määranud korteriomandite väärtuseks 30 112,93 eurot. Eeltoodust tulenevalt muudab kohus hagihinda ja määrab
Hageja on seega RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel kohustatud tasuma 1000 eurot riigilõivu. Hageja on tasunud 300 eurot, s.o 700 eurot ettenähtust vähem.
lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kuivõrd kohus jättis kõik menetluskulud hageja kanda, tuleb puuduolev riigilõiv 700 eurot välja mõista hagejalt riigituludesse. Kohus selgitab, et vastavalt
lg-le 5 peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus lisab riigituludesse makstava riigilõivu tasumiseks vajalikud makserekvisiidid käesolevale otsusele eraldi dokumendina. Kostja esitas menetluskulude nimekirja kohtule. Kostja esitatud nimekirja kohaselt on kostjal seoses menetlusega kulusid kokku 888,72 eurot. Summa on käibemaksuga. Menetluskulu koosneb õigusabikuludest. Hageja vastaspoole kuludele vastuväiteid ei esitanud. Kostja on esitanud taotluse õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks. Nimetatud kulud on kohtuvälised kulud vastavalt
p-dele 1 ja 2 – esindajate kulud ja nende sõidukulud.
lg 1 sätestab: Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Kostjat on käesolevas menetluses esindanud vandeadvokaat Anne Nurmi. Kostjal on õigusabile kulunud 888,72 eurot (koos käibemaksuga, sest kostja ei ole käibemaksukohuslane), s.o 5,29 tundi, tasumääraga 140€/h (km-ta). 5 Kohus leiab, et põhjendatuks saab lugeda kostja lepingulise esindaja tasumäära, arvestades esindaja kvalifikatsiooni ja menetluse kestust. Tasumäär sellises ulatuses vastab eelduslikult käesoleval ajal üldteadaolevale keskmisele sarnase õigusteenuse eest makstavale tasumäärale. Arvestades menetluse keerukust, mahtu ja kostja esindaja poolt esitatud menetlusdokumente ja tõendeid, leiab kohus, et õigusabile kulunud 5,29 tundi on põhjendatud ja vajalik. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kostja põhjendatud ja vajalik kulu õigusabile on kokku 888,72 eurot (140€x5,29h+KM 20%). Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista kokku 888,72 eurot. Kostja taotlusel mõistab kohus
lg 2 alusel hagejalt kostja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.