Obsah (11)

§ 93§ 153§ 3§ 15§ 31§ 171§ 29§ 1§ 108§ 2§ 91

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 30. novembril 2016. a kell 9.00, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-10619 Tsiviilas

§ 93lg 1).

Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (

§ 153lg 1 p 3).

1. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 6 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole 2-16-10619 ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
2. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
3. xxxx võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Edasikaebe kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. I Asjaolud ja menetluse käik Võlgnik Xxxx esitas 11.07.2016 Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt sattus võlgnik majanduslikesse raskustesse pärast seda, kui soovis vahetada 4-toalist korterit väiksema vastu, et vähendada kommunaalkulusid. Panga poolt soovitatud väiksema korteri ostmine ja suurema korteri müümine ebaõnnestus ja majanduslanguse tingimustes jäi võlgnik ilma väiksemast korterist ja tekkis suur võlgnevus panga ees. Majanduskriisi ajal jäi võlgniku abikaasa töötuks ja tekkis raskus laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisega, millest tulenevalt võttis võlgnik koos oma abikaasaga täiendava kohustuse Bigbank AS-ist. Kuigi Bigbank AS-le on tagastatud põhivõlg kahekordses ulatuses, on täitmata kohustuse suuruseks veel 16 000 eurot. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu, kuna ei suuda oma võlakohustusi täita. Võlad võlausaldajate ees on kokku vähemalt 66 465.50 eurot, millele lisanduvad viivised, võlgnik käib tööl ja tema igakuiseks töötasuks on 760 eurot, tal on ühisvarana abikaasaga korter, mis on hüpoteegiga koormatud ja Puka vallas, Valga maakonnas asuv põllumaa. Võlgnik leiab, et arvestades tema majanduslikku ja tervislikku seisundit, ei võimalda tema igakuised sissetulekud ja väheväärtusliku maatüki müümine võlakohustuste tasumist ka pikema ajaperioodi vältel. Eeltoodust tulenevalt palub Xxxx nimetada ajutine pankrotihaldur ja välja kuulutada pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. Harju Maakohtu 31.08.2016 määrusega nimetas kohus ajutiseks pankrotihalduriks Martin Krupp ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 27.09.
4. 27.09.2016 esitas ajutine pankrotihaldur ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik abielus ja tal on kolm täisealist last, kellest üks lõpetas hiljuti gümnaasiumi ja asus õppima ülikooli. Võlgniku abikaasa pankrot on välja kuulutatud Harju Maakohtu 22.09.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-
5. Võlgniku vara väärtuseks on ajutise pankrotihalduri hinnangul mitte rohkem kui 25 000 eurot, mis koosneb ühisomandisse kuuluvast kinnistust asukohaga Kose vald, Kose-Uuemõisa alevik, Aia 4-5, xxxxmõtteline osa kinnistust asukohaga Puka vald ja igakuisest töötasust 760 eurot. Võlgnikule kuulub 6 816,551 SEB Progressiivne Pensionifond osakut, millele ei ole TMS § 130 lg 4 tulenevalt võimalik sissenõuet pöörata. Muu vara võlgnikul puudub. Täitmata kohustusi on 2 2-16-10619 võlgnikul vähemalt 66 465.50 eurot, mis võivad kuuluda ühisvara hulka. Võlgniku suhtes käimasolevad täitemenetlused puuduvad. Samuti ei ole võlgniku suhtes lõpetatud täitemenetlusi. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks PankS § 22 lg 5 sätestatud muu asjaolu. Võlgnik on võtnud omale kohustusi arvestamata seejuures asjaoluga, et ta ei suuda võetud kohustusi täita. Pankrotihalduri hinnangul on võlgnik muutunud püsivalt maksejõuetuks 2015.a detsembrist, millal võlgnik ei ole suutnud enam võetud kohustustega toime tulla. Ajutine haldur nõustub võlgniku poolt toodud selgitustega ja on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on asjaolu, et võlgnik on võtnud omale kohustusi arvestamata asjaoluga, et ei suuda neid täita. Ajutise pankrotihalduri hinnangul muutus võlgnik maksejõuetuks 2015.a detsembris, kui ei suutnud enam võetud kohustustega toime tulla. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi

) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 3

lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise.

§ 15

lg 2 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

§ 171

lg 11 sätestab, et kui esineb

§ 29

lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine

§ 171lõikes 2 sätestatud aluseid.

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgnikule kuulub ühisomandis olev kinnistu asukohaga Xxxx ja xxxx mõtteline osa kinnistust asukohaga Puka vald. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töötasu 760 eurot. Samuti kuulub võlgnikule 6 816,551 SEB Progressiivne Pensionifond osakut, millele ei ole TMS § 130 lg 4 tulenevalt võimalik sissenõuet pöörata. Muu vara võlgnikul puudub. Ajutine pankrotihaldur on võlgniku vara väärtuseks hinnanud mitte rohkem kui 25 000 eurot. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 66 465.50 eurot, mis võivad kuuluda ühisvara hulka. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul puudub vara ja igakuine sisstulek, mille arvelt täita olemasolevad kohustusi ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik

§ 1

lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 3 2-16-10619

§ 108

lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.

§ 108

lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole ta tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, kas esineb vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus.

§ 29

lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks.

§ 171

lg 11 sätestab, et kui esineb

§ 29

lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Kohtu hinnangul ei esine

§ 171lõikes 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot

§ 171

lg 11 alusel välja kuulutada.

§ 2

kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku selgituste kohaselt sattus ta majanduslikesse raskustesse ebaõnnestunud korteri vahetuse tehingute tõttu majanduslanguse ajal. Raskuste tõttu võttis võlgnik täiendavaid kohustusi. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks liigsed laenukohustused, mida võlgnik ei ole suutnud täita. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused, s.h asjaolu, kas võlgniku läbimõtlematu kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana. Kohus selgitab Xxxx, et tulenevalt

§ 91

lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui Xxxx soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Martin Krupp on andnud nõusoleku enda nimetamiseks Xxxx pankrotihalduriks. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 4