) § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja huvi tuvastada, et tal puudub Harju Maakohtu 31.08.2015 kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-15-10476 väljamõistetud elatise tasumise kohustus kostja seaduslikule esindajale, kuivõrd alaealine laps (kostja) elab koos hagejaga. Kohtu hinnangul on leidnud tõendamist, et hageja ja Xxxx alaealine laps Xxxx elab alates 22.09.2016 hageja juures. Hageja on kohtule eeltoodu tõendamiseks esitanud tsiviilasjas 2-16-15698 kostja ärakuulamise protokolli (lk 20). Ärakuulamise protokollist nähtuvalt avaldas kostja Jaanika Särki, et elab koos emaga alates septembrist 2016 ning ema lahendab kõik temaga seotud igapäevased küsimused (nt kooliga, tervisega, huviringidega jne seoses). Kohus leiab, et kostja seaduslik esindaja (lapse isa) ei ole vastu vaielnud asjaolule, et kostja elab alates 22.09.2016 hagejaga ega ole esitanud kohtule ka sellekohaseid tõendeid. Seega saab
lg 2 alusel lugeda, et lapse isa võttis omaks hageja väite, et laps elab alates 22.09.2016 koos emaga. Asjas ei oma tähtsust Xxxx väide, et hageja ei ole tõendanud, et ta kannab lapse kulusid. Kohtu hinnangul ei pidanud hageja tõendama, et ta kannab lapse kulusid alates ajast, kui laps asus elama ema juurde. Hageja ei ole alates 22.09.2016 lahuselav vanem perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 2 mõttes, millest nähtuvalt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Hageja on tõendanud, et laps elab alates 22.09.2016 koos oma emaga ning seega eeldatakse, et ema annab lapsele ülalpidamist vabatahtlikult ja vahetult. Kohus toob välja, et tsiviilasjas nr 2-16-16164 on Harju Maakohus 02.03.2017 kohtuotsusega rahuldanud lapse Xxxx hagiavalduse kostja Xxxx vastu elatise väljamõistmise nõudes ning mõistnud kostjalt välja elatise alates hagiavalduse esitamisest 18.10.2016 kuni lapse täisealiseks saamiseni ning elatise tagasiulatuvalt perioodi 3 22.09.2016 – 11.10.2016 eest. Kohtu hinnangul tõendab ka tsiviilasjas nr 2-16-16164 lapse isalt väljamõistetud tagasiulatuva elatise maksmise perioodi algus, et laps elab alates 22.09.2016 koos oma emaga (hagejaga). Seega annab hageja lapsele ülalpidamist vahetult ja puudub alus nõuda emalt elatise maksmist tsiviilasjas nr 2-15-10476 tehtud lahendi alusel. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele ning kohus tuvastab, et Xxxx puudub alates 22.09.2016 kohustus tasuda Xxxx elatist, milline on Xxxx välja mõistetud Harju Maakohtu 31.08.2015 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-15-10476. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 7.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Sama sätte lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Käesolevas asjas on kostjaks alaealine laps ja kohtu hinnangul oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane jätta hageja menetluskulud tema kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda
Juhindudes
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuivõrd menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.