Obsah (8)

§ 172§ 656§ 5521§ 663§ 558§ 333§ 171§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Mati Maksing, Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 04.04.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-5794 Tsiviilasi MH avaldus ühise

) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

1. MH (avaldaja, laste ema) esitas 12.04.2016 avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks laste hariduse-, tervise- ja viibimiskoha osas ja avaldajale ainuhooldusõiguse üleandmiseks märgitud osas (perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 1). Avaldaja palus määra kindlaks laste isa ja laste suhtlemise kord vastavalt oma menetlusdokumentides märgitule.
2. Avalduse kohaselt on laste ema ja MK (puudutatud isik I, laste isa) suhtest sündinud KK (puudutatud isik II, laps) ja LK (puudutatud isik III, laps). Vanemad ei ela koos alates
3. aastast. Kooselu lõppemise järel jäid lapsed elama emaga ning suhtlevad regulaarselt isaga. Isa töötab välismaal, kus ta viibib igakuiselt 4,5 nädalat ja 3,5 nädalat on laste isa Eestis. Lapsed elavad reaalselt emaga. Töö tõttu viibib laste isa Eestist eemal ning ei saa aktiivselt osaleda laste igapäevaelus. Tööl viibimise ajal ei ole laste isa kättesaadav. Laste ema teostab faktiliselt hooldusõigust laste hariduse ja tervise ning viibimiskoha määramise osas. Laste emal on lastega tugev hingeline seotus. Laste ema on lastele loonud eakohased tingimused kasvamiseks ja arenguks.
4. Lapsed on käinud XXX lasteaias ja käesoleval ajal elab ema XXX. Tsiviilasjas nr 2-157784 anti Tallinna Ringkonnakohtu 17.03.2016 määrusega laste isale ühekordne otsustusõigus puudutatud isiku II koolivalikuga seoses ning elukoha registreerimiseks rahvastikuregistris Tallinna kesklinna piirkonnas laste isa elukoha aadressil. Puudutatud isik II käib alates septembrist 2016 XXX Koolis. Kuna lapsed elavad XXX, soovib laste ema, et nad jätkaksid oma kooliteed XXX.
5. Suhted vanemate vahel on keerulised, mistõttu on keeruline üksmeelele jõudmine laste kasvatamise osas. Laste isa on olnud ema suhtes vägivaldne ja seda lapse juuresolekul. Laste isa seisukoht avaldusele ja vastuavaldus
6. Laste isa vaidles ema avaldusele vastu ja märkis, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole põhjendatud.
7. Laste isa esitas 01.11.2016 vastuavalduse, milles palub määrata temale laste otsustusõigus küsimustes, mis puudutavad laste haridust ja huvialaringe. Hiljem täpsustas ja täiendas isa oma avaldust selliselt, et ta palub lõpetada osaliselt vanemate ühine hooldusõigus laste viibimiskoha määramise, hariduse ja tervise osas ja anda talle 3 ainuhooldusõigus antud osas (PKS § 137 lg 1). Kui ema avaldus rahuldatakse, palub isa arvestada lastega suhtlemiskorra kindlaksmääramisel tema menetlusdokumentides märgitut.
8. Vastuavalduse ja selle täienduste kohaselt on lastel kaks elukohta, sest lapsed viibivad emaga ja isaga võrdselt palju aega. Isal on võimalik viibida lastega terve kuu järjest ajal, mil ta ei tööta ja viibib Eestis ning seejärel viibib isa umbes ühe kuu eemal. Seni on laste elu olnud korraldatud selliselt, et ajal, mil laste isa on Eestis, viibivad lapsed isaga. Nimetatud ajal võivad lapsed kohtuda ka emaga. Lapsed soovivad mõlema vanemaga koos elada. Rae Vallavalitsuses toimunud ümarlaual ei soovitanud spetsialistid hakata muutma praegust laste elukorraldust.
9. Elukoha valiku ja tervise osas otsustusõiguse andmine emale ei ole laste huvides. Laste ema on käesoleva aasta jooksul elanud kokku juba kahe erineva mehega, kusjuures kodune atmosfäär on sageli pingeline. Laste ema endine elukaaslane on kasutanud laste peal jõudu. Samuti on laste ema vahetanud käesoleval aastal elukohta juba kolmel korral. Isa on alati tundnud huvi laste vaimse tervise vastu ja käinud erinevate psühholoogide juures. Erinevalt isast ei ole laste ema psühholoogide juures käinud, mis näitab ema soovimatust tegeleda laste vaimse tervise kontrolliga. Samuti ei viinud ema nooremat last silmaarsti juurde kontrolli ega külastanud lastega õigel ajal hambaarsti.
10. Probleemiks on laste huviringides käimine ja huviringide valik, sh ka asjaolu, et huviringid asuvad Tallinnas. Laste ema oli vastu, et lapsed käisid jalgpallitrennis. Selle aasta sügisel registreeris laste ema vanema lapse trenni, kuid tegemist on täiesti uue trenniga ning samas oli laste ema katkestanud laste osaluse eelnevates huvialaringides. Vanema lapse uus trenn asub kaugel koolist. Selline valik ei ole mõistlikult põhjendatav. Laste isa on korraldanud vanemale pojale huviringid selliselt, et nad asuvad kooli lähedal. Enamik noorema lapse trennidest toimub lasteaias, kuid laste ema piirab noorema laps trennides käimist.
11. Laste ema käitub vastuolus laste huvidega, kuna ta on mõjutanud lapsi isa juures viibimist lühendama, samuti andis ema lastele mõista, et kui nad viibivad isa juures, siis ei pea huvialaringis käima. Laste ema takistab lastel suhelda vanaemadega. Laste ema piirab laste isa suhtlemist lastega ning käitub isa ja laste suhtes kiuslikult. Laste ema ei ole valmis kokkuleppeid sõlmima. Septembris 2016 toimus viimane kohtumine lepitaja juures, kus laste ema teatas, et ta ei ole huvitatud kokkulepetele jõudmisest, mis põhjustas perelepituse lõppemise.
12. Tõele ei vasta laste ema väide, et tööl olles ei ole laste isa kättesaadav. Samuti on ebaõige ema väide, et isa on käitunud ema suhtes vägivaldselt.
13. Isa palub määrata lastega suhtlemise kord ema taotletust erinevana ja võtta arvesse reaalset igapäevast elukorraldust ning laste senist elurütmi viimase kolme aasta jooksul, mille kohaselt on lapsed isaga ja emaga kordamööda ning pea võrdselt. Laste ema seisukoht vastuavalduse osas
14. Laste ema vaidles isa vastuavaldusele vastu. Lapsed ei viibi emaga ja isaga võrdselt sama palju. Lapsed elavad suurema aja koos emaga. Viimasel ajal ei lase laste isa ajal, kui ta viibib Eestis, lastel emaga suhelda ega kohtuda. Laste ema ei ole käesoleval aastal elanud kahe erineva elukaaslasega ning kodune olukord ema juures ei ole pingeline. Vastab tõele, et pärast lapse vanemate kooselu lõppemist kolis ema elama Piritale, kuid otsis samaaegselt korterit XXX-sse, kuhu ta lõpuks ostis korteri sügisel
16. Rae Vallavalitsuses toimunud ümarlaual arutleti mitte laste elukorraldust, vaid seda, kuidas keskkonna vahetus mõjutab vanemat last. Perenõustaja oli seisukohal, et laps peaks jääma edasi käima samas keskkonnas, kus ta on käinud eelnevalt lasteaias ja millega ta on harjunud. 4
17. Tõele ei vasta, et laste ema takistab lastel vanaemadega suhelda. Lapsed on ise avaldanud soovi või mitte soovi vanaemade juurde minna. Laste emapoolne vanaema MH on meelestatud ema vastu ja tema väited ei ole usaldusväärsed.
18. Laste emal puudub kokkulepe psühholoogiga, et ema peab lastega tema juures käima. Seoses asjaoluga, et laste isa ründas ema, suunas ohvriabi laste ema ja noorema lapse EE juurde, kus nad käivad. Ema hoolitseb laste tervise eest. Ema on käinud lastega hambaarsti juures ja viinud noorema poja silmaarsti juurde.
19. Vanemad ei suutnud laste huviringidesse panemisel kokkuleppele jõuda. Trennide valikul ei arvesta isa ema ajaliste ja rahaliste võimalustega ja laste soovidega. Selleks, et lastel oleks vähem stressi, otsustas ema ära jätta trennis käimised seni, kuni ei ole kindlat otsust huviringide osas. Vanem laps soovis minna karate trenni ja ema valis välja parima variandi, kuid isa keeldus last trenni panemast, sest isa ei saa last sinna viia.
20. Vanema lapse kooli osas ei olnud valik õige. Tsiviilasjas nr 2-15-7784 kaaluti eliitkool vs kodukoha kool, mitte ükskõik milline kesklinna kool. Vanema laps käib XXX Koolis, mis talle ei sobi. Laps käib probleemses klassis. Laste ema on teinud ettepaneku kooli vahetamiseks, kuna selline keskkond takistab lapsel normaalset õppimist. Laps ei soovi kooli minna, kuna õpetajad karjuvad ning lapsed kaklevad. Vanem laps avaldas ise soovi minna XXX kooli.
21. Laste isa ei käitu ema suhtes lugupidavalt. Laste isa on üritanud laste ema rünnata ja lepituse käigus ähvardas laste isa ema tappa ning lepitaja leidis, et lepituse otsimine ei ole võimalik ega ohutu. Laste isa manipuleerib lastega. Lastele määratud esindaja seisukoht
22. Lastele määratud esindaja leidis, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ei lahenda vanemate omavahelisi probleeme ega ole kuidagi laste huvides. Mõlemad vanemad on motiveeritud oma lapsi kasvatama ja soovivad nende elukorralduses osaleda. Vanema lapse koolivaliku küsimus on lahendatud ning ta õpib XXX Koolis. Laps avaldas esindajale, et talle meeldib koolis ja tal läheb seal hästi. Samuti meeldib lapsele isa juures. Esindajal puudub kahtlus, et ka laste emal on lastega usalduslik suhe ning lastel on ema juures turvaline elukeskkond.
23. Vaidlust ei ole, et üks või teine vanem ei ole suuteline vajalikul määral oma laste eest hoolitsema, vaid vanemate erimeelsused on tingitud vanemate omavahelisest suhtest. Esindajale ei ole teada asjaolusid, mis annaksid aluse ühise hooldusõiguse kasvõi osaliseks lõpetamiseks. Asjaolu, et isa töötab välismaal ei anna alust lõpetada osaliselt ühine hooldusõigus. Puuduvad andmed, et kumbki vanematest takistaks teisel lastega suhtlemast või takistaks raviküsimuste või muude oluliste asjade otsustamist. Laste isa töö iseloomust lähtuvalt on laste ja vanemate vahel kujunenud välja suhtlemiskord, kus lapsed elavad emaga, kui isa on tööl ning veedavad rohkem aega isaga, kui isa on Eestis. Seega on võimalik ühise hooldusõiguse teostamine selliselt, et igapäevast elukorraldust teostab vanem, kelle juures laps parasjagu on. Vanema lapse kool ei asu ema elukohast ülemääraselt kaugel, mistõttu ei ole lapse kooli jõudmine ka ema kodust lapsele ülemäära koormav. Eestkosteasutuste seisukoht
24. Rae vald (Rae Vallavalitsuse kaudu) ja Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) leidsid, et vanemad ei suuda ühist hooldusõigust teostada ja ühine hooldusõigus tuleb osaliselt lõpetada.
25. Rae valla esindajal ei õnnestunud välja selgitada vanema lapse arvamust käesolevas vaidluses, sest laste isa ei lubanud lastekaitsespetsialistil rääkida lapsega ilma tema juuresolekuta. Laste isa avaldas arvamust, et Rae valla esindaja võib olla laste ema 5 sõbranna ning vestleb lapsega selliselt, et tema vastused võiksid kahjustada laste isa huve. Laste isa kirjelduses välja toodud asjaolud, mis puudutavad laste ema tegevust, on isa sõnul laste heaolu kahjustavad. Laste isa viibib Eestist eemal kuu aega järjest ning sel ajal ei saa ta sisuliselt laste hooldusõigust teostada ning lapsed viibivad oma ema juures. Arusaamatuks jääb asjaolu, et kuidas nendel kuudel, kui lapsed elavad emaga, on laste isa hinnangul tagatud laste heaolu.
26. Eestkosteasutuste hinnangul ei saa väita, et laste heaolu ei oleks ema juures olles tagatud. Lastekaitsespetsialistid on korduvalt emaga vestelnud ja viinud läbi kodukülastusi ja ei ole tuvastanud midagi sellist, mis võiks lapsi vaimselt või füüsiliselt ohtu seada. Eestkosteasutuste hinnangul on tegemist lapsevanemate omavahelise koostöö puudumisega, tõsise konflikti ning jäikusega kompromisside leidmisel, kuna tegelikkuses suudavad mõlemad lapsevanemad eraldiseisvalt hooldusõigust teostada ning soovivad oma laste igapäevases elus osaleda. Vanemate vahelisest konfliktist tulenevalt on vanema lapse vaimne ja emotsionaalne tasakaal häiritud ning lastevanemate tegevus on lapse heaolu kahjustav. Mõlemad lapsevanemad on oma tegevusega kahjustanud laste huve.
27. Mõlemad lapsevanemad hoolivad oma lastest ning soovivad igapäevaselt laste elus osaleda, kuid lapsevanemate omavaheline kommunikatsioon ja koostöötahe on tugevalt häiritud. Vanemate tõsised ja korduvad erimeelsused laste kasvatamise küsimustes viitavad sellele, et vanemate ühise hooldusõiguse säilitamine ei ole laste huvidest lähtuv ning otsustusõiguse andmisega haridus ja huviala küsimustes ühele lapsevanemale ei ole võimalik lahendada antud vaidlust ning seista laste heaolu eest. Lapsevanemate omavaheline koostöö on sedavõrd häiritud, et hooldusõiguse küsimuse lahendamine üleandmisega ühele vanemale on põhjendatud.
28. Lapsed vajavad oma ellu ühte kindlat kodu ning kindlaid piire ja rutiini. Laste jaoks on kurnav ja segadust tekitav selline elukorraldus, kus lapsed veedavad aega kord ühe vanema ja kord teise vanema juures, vanemate vahel puudub igasugune usalduslik suhe ja tahe koostööd teha. Samuti ei vasta see laste huvidele.
29. Suhtluskorra kindlaksmääramine on põhjendatud. Laste isa töötab Eestist eemal ja ta viibib proportsionaalselt pool aastat välismaal. Eestist eemal viibimise ajal ei saa laste isa hooldusõigust teostada. Ei ole alust arvata, et kui osalist hooldusõigust hakkab teostama ema, kahjustaks see laste ja isa vahelisi suhteid ja suhtlemist. Esimese astme kohtu määrus
30. Harju Maakohtu 11.01.2017 määrusega rahuldati laste ema avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks, lõpetati osaliselt ema ja isa ühine hooldusõigus laste suhtes ning anti emale üle ainuhooldusõigus laste viibimiskoha määramise õiguses ning haridust ja tervist puudutavates küsimustes. Laste ema ainuhooldusõigus laste viibimiskoha määramise õiguses on piiratud Eesti Vabariigi territooriumiga. Maakohus jättis rahuldamata isa vastuavalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. Maakohus määras kindlaks ka isa ning laste suhtlemise korra. Maakohus jättis rahuldamata ema taotluse küsida XXX Lastead-Põhikooli arvamust laste kohta ja ema taotluse tunnistada viivitamata täidetavaks suhtlemise kord. Maakohus jättis lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda ning muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
31. Täidetud on vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise avalduse esitamise eeldused PKS § 137 lg 1 alusel, kuna vanemad elavad lahus. Tallinna Ringkonnakohus on avaldanud tsiviilasjas nr 2-15-12222 tehtud lahendis, et PKS § 137 lg 1 rakendamiseks peab leidma tuvastamist, et vanemad ei suuda laste suhtes hooldusõigust ühiselt teostada ja neil puudub tahe teha teise vanemaga koostööd laste elu puudutavate oluliste 6 küsimuste otsustamisel. Vanemate suutmatuse all tuleb mõista muu hulgas ka olukorda, kus lapse vanemad ei suuda lahendada lastega seotud küsimusi alaliste pingeteta ja erimeelsusteta, kuna see ei ole kooskõlas PKS § 118 lg-st 1 tuleneva põhimõttega, et vanemad teostavad laste suhtes ühist hooldusõigust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmad laste igakülgset heaolu. Käesolevas asjas kogutud materjalidega on leidnud tuvastamist, et vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lastele olulistes asjades kokkulepetele.
32. Vanemate vahelised suhted on halvad ja nad ei suuda lahendada lastega seotud küsimusi pingeteta ja erimeelsusteta. Seda näitab muuhulgas lase ema poolt esitatud vanemate vaheline kirjavahetus, kust nähtub isa üleolev ja lugupidamatu suhtumine ema suhtes (II kd, lk 141 – 148). Eestkosteasutuste 10.11.2016 seisukohast nähtub, et on püütud rakendada erinevaid abinõusid, et suunata lapsevanemad koostööle ja anda neile täiendavaid võimalusi kokkulepete saavutamiseks, kuid need ei ole tulemust andnud (II kd, lk 69 – 73). Kohus suunas 01.06.2016 määrusega vanemaid perelepitusele, kuid ka see ebaõnnestus (I kd, lk 133, II kd, lk 4). Vanemate vahel on tõsised ja korduvad erimeelsused laste kasvatamise seisukohalt olulistes küsimustes, mis viitab sellele, et vanemate ühise hooldusõiguse säilitamine ei pruugi olla laste huvides ja annab alust vaadata vanemate ühine hooldusõigus tervikuna ümber ja muuta seda vastavalt sellele, milliseid õigusi kumbki vanem lahuselu korral laste suhtes tegelikult teostab ja milliseid kohustusti täidab ning milline õiguste ja kohustuste jaotus tagab vanemate lahuseolu korral laste huvides parima lahenduse.
33. Laste vahelduva elukoha süsteem toimib vaid juhul, kui vanemate omavahelised suhted on head ja nad suudavad omavahel kokkuleppeid saavutada. Laste igakülgset heaolu arvestades tuleb vanemate ühine hooldusõigus osaliselt lõpetada laste viibimiskoha määramise õiguse, hariduse ja tervise osas ning anda laste emale üle ainuhooldusõigus nendes küsimustes. Ülejäänud osas on vanematel ühine hooldusõigus laste suhtes.
34. Tähtsust omab asjaolu, et laste isa töötab välismaal ja viibib Eestist eemal regulaarselt ca 1 kuu aega, millal tal puudub võimalus teostada igapäevaselt laste hooldusõigust. Laste huvides on see, et hooldusõiguslik vanem elab pidevalt lastega koos ja omab ülevaadet lastega toimuva suhtes ning tal on võimalus otsustada lastega seotud küsimusi kiiresti. Asjaolu, et isa viibib regulaarselt Eestist eemal ei ole ainumäärav, vaid kogumis sellega, et vanemad ei suuda teostada üksmeeles laste ühist hooldusõigust, võib juhul, kui isal oleks laste ainuhooldusõigus tema poolt taotletud küsimustes viia selleni, et laste huve võib osutada kahjustatuks sellepärast, et isa hooldusõigusliku vanemana viibib Eestist suhteliselt kaua ja regulaarselt eemal, mistõttu ta ei suuda operatiivselt otsustada lastega seotud küsimusi ja tekkida võivaid probleeme.
35. Laste isa vastuavaldus tuleb jätta rahuldamata, kuna lastel vahelduva elukoha süsteemi säilimine ei ole laste huvides. Lastele tuleb tagada stabiilsus, kindlad piirid ja rutiin, mida saab saavutada selliselt, et lastel on üks kindel elukoht, kus on kõik vajalik õppimiseks ja arenguks. Koolis käiva/te lapse/laste puhul ei ole nende parimates huvides elamine n-ö kahes kodus vaheldumisi.
36. Lapsed avaldasid kohtus ärakuulamisel, et nad soovivad edaspidi elada koos emaga (I kd, lk 57). Kohus ei nõustu isa väitega, et laste poolt kohtus ärakuulamise ajal olid lapsed ema mõju all. Kohus kuulas lapsed ära kolmandate isikute (sh ema) juuresolekuta ja kohtul ei tekkinud muljet, et ärakuulamisel olid lapsed ema mõju all või et lapsed avaldaksid ema poolt nendele sisendatud seisukohta. Kohus ei pea usaldusväärseks tõendiks isa ja laste vestluse stenogrammi (I kd, lk 127 – 129). Kohtu hinnangul on lastele omane see, et nad soovivad meeldida mõlemale vanemale. Seetõttu on usutav, et lapsed avaldasid vestluses isaga sellist teavet, mida isa soovis kuulda ja mida isa üritas suunavate küsimuste abil lastelt saada. Kohtu arvates saab usaldusväärsemaks pidada 7 laste poolt kohtus ärakuulamisel avaldatud teavet, kuivõrd ärakuulamine toimus kolmandate isikute juuresolekuta ja lapsed ei olnud vanemate mõju all.
37. Eestkosteasutuste arvamuse kohaselt on laste ema võimeline teostama laste hooldusõigust. Kohus ei nõustu laste isa etteheidetega lastekaitsespetsialistidele seoses nende võimaliku erapoolikusega. Lastekaitsespetsialistid on tegutsenud vaidluses erapooletult ja kohelnud mõlemaid vanemaid võrdselt. Seetõttu ei arvesta kohus isa 05.12.2016 menetlusdokumendis esitatud väiteid ja selle lisasid.
38. Tähtsust ei oma isa väide, et laste ema on varem vahetanud mitu elukohta. Elukoha vahetamine oli tingitud sellest, et laste vanemad läksid lahku ja laste ema pidi leidma endale uue elukoha. Kohus ei arvesta MH kirjalikku seletust (lk 100 – 102), kuna see on ebausaldusväärne tõend. MH suhtub laste emasse erapoolikult ja tema kirjalikku seletust ei saa pidada usaldusväärseks tõendiks. Laste isa 01.11.2016 seisukohas esitatud väited, et vanem poeg tuli ühel päeval kooli ja nuttis ning keeldus klassi minemast (II kd, lk 22), ei tõenda, et laste ema juures on ebastabiilne elukeskkond.
39. Puudub alus eeldada, et ema asub piirama laste suhtlemist isa ja laste vanaemadega. Laste ema avaldas 23.11.2016 ärakuulamisel, et ta ei taha, et laste isa saaks lastega vähem suhelda. Ema esitas avalduse määrata laste ja isa suhtluskord lähtudes eeldusest, et lastel on üks kindel elukoht ema juures. Eeltoodu näitab, et ema ei kavatse piirata isa ja laste suhtlemist juhul, kui laste püsiv elukoht saab olema ema juures.
40. Tõendatud ei ole, et ema takistab lastel vanaemadega suhtlemist. Isa poolt esitatud MH ja laste ema kirjavahetus (II kd, lk 97) seda ei kinnita. Samuti nähtub IK seletusest (I kd, lk 103 – 105), et ta näeb lapsi soovitust vähem seetõttu, et ema ei ole teda külla kutsunud ja probleem on isegi laste endale külla kutsumisega. Samas möönab IK seda, et kohtumised lastega ei toimu nii sageli nagu ta tahaks sellepärast, et mõnikord on muud plaanid.
41. Laste ema suudab teostada hooldusõigust laste huvialaringide/trennide valikul laste huvidest lähtudes. Kohus ei nõustu isa väitega, et ema ei vii vanemat last tema koolis asuvasse huvialaringi, kus harjutatakse matemaatikat ja lugemist. Isa poolt esitatud huvialaringi õpetaja kirjast nähtub, et laps on käinud huvialaringis nii novembris, millal laps viibis isa juures, kui ka oktoobris, seda küll pooltes tundides, kui laps elas ema juures (II kd, lk 91). Laste isa pani vanema lapse küll judo trenni (II kd, lk 94), kuhu lapse ema ei ole last viinud ajal, millal laps viibib ema juures, mida ei saa pidada laste huvidele vastavaks käitumiseks. Kohus möönab, et ema sellise otsustuse põhjuseks on vanemate vahelised lahkarvamused ja soovimatus jõuda kokkuleppele laste huvidest lähtudes. Samas aga pani lapse ema vanema lapse karate trenni, kuhu laps tahtis ema selgitusel väga minna ja kus laps käis septembri alguses, aga kui isa tuli tagasi Eestisse, siis jäi see trenn katki. Noorem laps käib lasteaias toimuvatel jalgpalli ja judo trennides ja isa poolt esitatud õpetaja kirjast ei saa järeldada, et ema ei lase nooremal lapsel trennides käia (II kd, lk 90). Kirjast nähtub, et õpetaja ei ole täheldanud lapse käitumises erinevust sõltuvalt sellest, kumma vanema juures laps elab. Laste ema kinnitas 23.11.2016 ärakuulamisel, et noorem laps käib trennides. Laste ema käitub huvialaringide/trennide valikul laste soove arvestades, mida saab pidada laste huvidele vastavaks. Samuti ei ole kohtu ette toodud asjaolud, mille alusel võiks väita, et ema käitub laste huvialaringide valikul enda huvidest või laste huve eirates.
42. Tsiviilasjas nr 2-15-7784 anti laste isale otsustusõigus vanema poja koolivaliku osas (I kd, lk 79 – 93). Laps käib käesoleval ajal XXX Koolis. Hooldusõigus laste jaoks tähtsust omavates küsimustes, sh haridusega seotud küsimustes, peab olema vanemal, kes igapäevaselt viibib lastega koos. Laste ema avaldas soovi, et lapsed õpiksid YYY koolis. Ema põhistas kooli valikut selliselt, et antud koolis lähenetakse igale lapsele individuaalselt, seal on hea õppemetoodika ja koolis on palju erinevaid sportimise 8 võimalusi. Kohtu hinnangul on eeltoodud argumendid asjakohased laste kooli valikul ja selline õppetöö korraldus vastab laste huvidele. Noorema lapse puhul tuleb arvestada ka seda, et ta käib käesoleval hetkel lasteaias XXX ja lapse huvides on alustada kooliteed talle tuttavas keskkonnas, kus lapsel on olemas väljakujunenud tugivõrgustik ja on tekkinud sõprade ring, kes võivad jätkata õpinguid lapsega samas koolis.
43. Vaidluse lahendamisel ei ole määrava tähendusega lapsele kooli säilitamine, kus laps on alustanud õppimist, kui puudub alus väita, et teised koolid oleks lapsele sobimatud või koolivahetus vastuvõetamatu. Asja materjalidest nähtuvalt ei kujuta võimalik kooli vahetus vanemale lapsele probleemi. Ärakuulamisel kohtus avaldas vanem laps, et ta tahaks minna õppima YYY kooli, sest seal saab käia ujumistrennis ja seal on sõbrad (I kd, lk 57). Laste huvides on käia koolis, mis asub nende püsiva elukoha lähedal ja kus lapsed saavad iseseisvalt oma püsivast elukohast käia.
44. Laste isa heidab emale ette, et ema ei viinud lapsi psühholoogi ER juurde ja isa on esitanud selle kohta ka tõendid (I kd, lk 97 – 99). Lisaks väidab isa, et ema ei ole viinud nooremat last silmaarsti juurde kontrolli. Ka ei olnud külastatud õigel ajal hambaarsti. Ema väidab aga omalt poolt seda, et ta ei pidanud lastega psühholoogi juurde minema ja laps käib liivateraapias (II kd, lk 47) ning pärast väidetavat isa kallaletungi emale suunas ohvriabi ema koos noorema lapsega teise spetsialisti juurde (I kd, lk 149). Lisaks ema väidab, et ta on käinud noorema lapsega silmaarsti juures järelkontrollis ja on käinud mõlema lapsega hambaarsti juures. Kohtu hinnangul näitavad laste vanemate etteheited teineteise suhtes laste tervisega seoses nende suutmatust teha omavahel koostööd tulenevalt laste huvidest. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, et ema jätab laste tervise hooletusse kahjustades selliselt laste huve.
45. Kohus määras kindlaks laste isa ja laste suhtlemiskorra, mis on kohtu hinnangul kõige enam laste huve toetav ja vanemate võimalusi arvestav. Kohus arutas menetlusosalistega laste ja isa suhtluskorda 07.12.2016 kohtuistungil lähtudes mõlema poole ettepanekutest.
46. Kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda

§ 172

lg 1 alusel, v.a lastele määratud esindaja kulud, mis tuleb jätta riigi kanda

§ 172lg 3 alusel.

Määruskaebus

1. Laste isa palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks või alternatiivselt teha asjas uus otsus, millega jätta laste ema avaldus rahuldamata, määrata otsustusõigus seoses laste haridust ja huvialaringe puudutavates küsimustes laste isale ja jätta menetluskulud laste ema kanda. Laste isa palub kuulata tunnistajatena üle laste vanaemad MH ja IK. Laste isa esitas taotluse kohtuistungi korraldamiseks.
2. Maakohus on arvestanud üksnes laste ema soove ning lähtunud asja lahendamisel laste ema paljasõnalistest seletustest ja lastekaitsespetsialistide arvamusest, millest nähtub erapoolikus ema kasuks. Laste isa poolt esitatud tõendid, samuti laste esindaja arvamus on jäetud tähelepanuta. Maakohus on jätnud kandvates küsimustes määruse täielikult põhjendamata ning määrusest ei nähtu sisuline analüüs. Kohtu järelduste kujunemine ei ole jälgitav.
3. Samuti määras kohus istungi ajale, millal kohtule teadaolevalt oli laste isa välismaal, kuigi isa teatas, et ta soovib kohtuistungist isiklikult osa võtta. Ärakuulamine in camera ilma pooli vastastamata ei ole asjaolude väljaselgitamiseks piisav. Kui kohus korraldab istungi, siis peab olema mõlemal poolel võimalik seal ka osaleda. Sellega sai laste ema ka menetlusliku eelise. Ärakuulamisõiguse rikkumine (PS § 24 lg 2) toob kaasa lahendi tühistamise (

§ 656lg 1 p 1).

9

1. Ka võttis kohus 07.12.2016 istungil määrusega vastu vahetult enne istungit ema poolt esitatud SMS tekstisõnumid, kuigi laste isa ei viibinud kohtuistungil ning isa ei saanud nende sisu suhtes oma seisukohti avaldada.
2. Kohus jättis arvestamata isa poolt eeskosteasutuste arvamuse suhtes esitatud vastuväited ning IK ja MH kirjaliku seletuse. Selleks, et kõrvaldada vastuolud laste ema ja MH seisukohtades, oleks kohus pidanud MH tunnistajana üle kuulama. Kuigi IK kinnitas kirjalikus seletuses, et laste ema takistab tal lastega suhtlemist, tegi kohus sellest hoopis vastupidise järelduse, esitledes seda täiesti kontekstiväliselt. Isiku vahetust teadmisest saab kõige usaldusväärsemaid andmeid tema vahetul küsitlemisel, mistõttu oleks kohus pidanud ka IK üle kuulama.
3. Kohus on laste ärakuulamisel rikkunud menetlusnorme. Vanem laps avaldas oma tahet minna õppima YYY kooli 13.05.2016, s.o ajal millal laps ei olnud veel XXX kooli õppima asunud. Lapse ütlused on selles kontekstis ka ebausaldusväärsed, sest laps ei olnud 13.05.2016 seisuga kunagi YYY koolis käinud. Seega on laps selles osas kohtule edasi rääkinud ema juttu, kelle juures ta sellel ajal elas.
4. Kohus on tuginenud alla 10-aastaste laste ütlustele olukorras, kus ülekuulamise juures ei viibinud vastavat erialaspetsialisti. Isale ja määratud esindajale on lapsed avaldanud, et soovivad elada mõlema vanemaga. Selliste vastuolude esinemisel oleks kohus pidanud korraldama täiendava ärakuulamise ning kaasama sinna erialaspetsialisti

§ 5521lg 1 järgi, et tagada laste seisukohtade usaldusväärsus.

1. Praegune elukorraldus on laste parimates huvides. See on stabiilne ja tagab laste turvalisuse ning seda ei ole mõistlik lõhkuda. Kohus ei ole põhjendanud, kuidas kohtu määratud ühise hooldusõiguse äravõtmine tagab paremini laste huve kui nende senine elukorraldus. Kohtu seisukoht, et ühise hooldusõiguse teostamine on võimalik vaid sellisel juhul, kui vanemad teevad heatahtlikku koostööd, ei põhine seadusel ega ühelgi tõendil. Kohus ei ole tuvastanud, et laste huvid oleksid vaidlusalustes küsimustes kaitseta.
2. Ebaõige on maakohtu käsitlus, mille järgi kui üks vanematest on PKS § 137 lg 1 alusel nõudnud ühise hooldusõiguse lõpetamist, peab kohus seda tingimata tegema. See, et suhted on pingelised ja vanemad ei saa omavahel läbi, ei tähenda tingimata seda, et laste harjumuspärast elukorraldust oleks tingimata tarvis kardinaalselt muuta. Vanemate konfliktid, eeldusel, et need ei kandu üle lastele, ei pea kaasa tooma laste suhtluse vähenemist teise vanemaga. Lapsed on senise elukorraldusega harjunud ja nad soovivad mõlema vanemaga koos elada (26.05.2016 menetlusdokumendi lisa 11 – salvestis laste jutust). Laste elukorralduse muutmiseks ei esine kaalukaid asjaolusid.
3. Maakohus on määranud lastega suhtlemise korra selliselt, et laste ja isaga koosveedetud aeg väheneb 2 korda ning laste isaga järjestikku koosveedetud aeg väheneb 4 korda. See ei ole laste huvides.
4. Maakohtu määrusest ei nähtu, mille alusel kohus järeldas, et vanema lapse äravõtmine XXX koolist ja õppima asumine YYY kooli, on lapse parimates huvides. Vanema lapse judo trenni osas on emakäitunud isekalt, keeldudes last trenni viimast ajal, kui laps viibib tema juures. Laste isa kooli- ja huvialaringide valikud on olnud lapsele sobivad. Kohus ei tuvastanud mitte ühtegi probleemi laste huvialaringide või hariduse korraldamise osas käesoleval ajal. Asjaolu, et ema soovib teist, endale mugavamat elukorraldust, ei ole piisav laste elukorralduse muutmiseks.
5. Ainuhooldusõiguse andmine emale tervishoiuküsimustes ei ole laste parimates huvides. Laste ema ei käi lastega isegi hambaarsti juures. Laste ema jättis tähelepanuta, et lapsel kujunes välja kõõrdsilmsus ning lapsele kirjutati välja prillid alles siis, kui isa lastega arsti juurde läks. Laste isa ettepanekule lastele puugivaktsiini manustamiseks vastab laste ema, et tema ei luba oma lapsi „mürgitada“. Pärast vanemate lahkuminekut on isa 10 püüdnud laste psühholoogilisi traumasid ravida psühholoogi abiga, millest ema on keeldunud, väites, et on ka erinevaid koduseid teraapiaid. Laste isa tõendas psühholoog ER kinnitusega, et ema ei tunne laste psühholoogiliste probleemide lahendamise vastu lihtsalt huvi ning ei ole psühholoogiga koostööd teinud (26.05.2016 menetlusdokument, lisa 5 ja 6). Laste ema ei jälgi piisavalt laste hügieeni.
6. Põhjendamatu ja vastuolus asjas esitatud tõenditega on kohtu seisukoht, et ainuhooldusõiguse andmisel laste emale ei asu ema isa ja laste suhtlust piirama. Laste ema on mitmel korral rikkunud laste õigust suhelda oma isaga, blokeerides viimase telefoninumbri, peites lapsi isa eest, jättes kokkulepitud ajal lapsed isale üle andmata jne. Laste ema takistab lastel suhelda ka vanavanematega. Kohus on jätnud tähelepanuta, et perelepitus nurjus mitte laste isast tulenevatel asjaoludel, vaid seetõttu, et laste ema ei soovinud perelepitusega jätkata. Laste ema otsib antud vaidluses konflikte ja käitub konfliktselt ka väljaspool kohtumenetlust ning teeb kõik endast sõltuva, et hoiduda laste isaga hooldusõigust puudutavates küsimustes kokku leppimast. Selle kohta esitas laste isa ka määruskaebuses täiendavaid tõendeid. Laste ema keelab isal lapsi arsti juurde viia ilma eelneva nõusolekuta. Laste ema kodune keskkond mõjub lastele halvasti, see on närviline ja laste ema on vahetanud tihti elukohti. MH on oma kirjalikus seletuses avaldanud ka seda, et laste ema kodus on laste isiklik hügieen puudulik, üldiselt närviline keskkond ning lastega suheldakse avalikult seksuaalteemadel viisil, mis ei ole nende eale kohane. Sama on avaldanud ka laste ema praeguse elukaaslase TT endine abikaasa EE (määruskaebusele lisatud tõend). Nii MH kui IK on oma kirjalikes seletustes kirjeldanud laste ema labiilseid raevuhoogusid ja vaimset ebastabiilsust ning ründavat, agressiivset käitumist oma lähedaste suhtes. Seda kinnitab ka laste ema ja MH omavahelise kohtumise salvestus, kus laste ema MH peale röökis. Laste ema ei lase lastel vanavanematega suhelda. Menetluse edasine käik
7. Eestkosteasutused palusid jätta maakohtu määruse muutmata ja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata.
8. Laste ema palus jätta maakohtu määruse muutmata, määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud laste isa kanda.
9. Lastele määratud esindaja toetas määruskaebust ja leidis, et laste isale tuleb anda võimalus tema isiklikuks ärakuulamiseks.
10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis

§ 663lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

1. Tallinna Ringkonnakohtu 27.03.2017 määrusega jäeti rahuldamata laste isa taotlus tunnistajate ülekuulamiseks ja kohtuistungi korraldamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas

§-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Maakohus on kohtu ette toodud asjaolude pinnalt ja oma siseveendumise kohaselt teinud põhjendatud ja laste huvidest lähtuva lahendi ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks seda muuta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 64. Laste isa vaidlustab maakohtu määruse osas, milles maakohus lõpetas osaliselt vanemate ühise hooldusõiguse ning soovib, et viibimiskoha ja tervise küsimustes oleks 11 vanematel ühine otsustusõigus ning haridust ja huvialaringe puudutavates küsimustes oleks isal ainuotsustusõigus. Kolleegium leiab, et laste viibimiskohta, tervist ja haridust puudutavates küsimustes ühise hooldusõiguse lõpetamine ja emale ainuotsustusõiguse üleandmine ning huvialaringide küsimuses ühise otsustusõiguse mittelõpetamine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Maakohtu määruses neid puudusi kolleegiumi hinnangul ei esine. 65. Kolleegium ei nõustu kaebaja põhjendustega, mille järgi lõpetas maakohus ebaõigesti poolte ühise hooldusõiguse viibimiskoha küsimuses. Iseenesest on õige kaebaja seisukoht, et kui üks vanematest esitab taotluse PKS § 137 lg 1 alusel hooldusõiguse lõpetamiseks, siis ei pea seda tingimata rahuldama. Avalduse rahuldamiseks peavad esinema kaalukad asjaolud ja hooldusõiguse lõpetamine peab olema laste parimates huvides. Maakohus on õigesti leidnud, et käesoleval juhul esines alus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks, kuna vanemate tõsised ja korduvad erimeelsused laste kasvatamise küsimustes viitavad sellele, et vanemate ühise hooldusõiguse säilitamine ei ole käesoleval juhul laste huvides. Sellele viitavad üheselt ka toimiku materjalid, millest nähtuvalt on laste ja vanemate elukorralduse kindlaksmääramiseks ja lepitamiseks rakendatud mitmeid abinõusid, proovitud leida mitmete spetsialistide ja ametnike abil lahendusi ning see ei ole tulemusi andnud. Vanemad on probleemide osas suhelnud pikka aega lastekaitsespetsialistidega, kuid ka see ei ole tulemusi andnud. Maakohus on ühise hooldusõiguse lõpetamist viibimiskoha osas põhjalikult käsitlenud ning kolleegium ei pea vajalikuks selles osas maakohtu seisukohti korrata. 66. Kolleegium ei nõustu kaebajaga, et laste praegune elukorraldus (umbes kuu aega ema juures ja kuu aega isa juures) oleks laste parimates huvides ja stabiilne. Vanemate omavahelised suhted on olnud konfliktsed juba lahkuminekust alates. Seda tõendavad eestkosteasutuse arvamused (tl 119-121, I kd; tl 69-73, II

1. kd)ja vanemate enda menetlusdokumendid. Toimiku materjalidest ilmneb, et vanematel esineb probleeme laste üleandmisega õigel ajal (tl 46 pöördel, 115, 146, II kd). Isa on avaldanud lastekaitsetöötajale, et ema ei lase isal lastega kohtuda (tl 76, II
2. kd)ja sama on laste ema avaldanud laste isa kohta (tl 77, II kd). Laste huvides ei ole sellise elukorralduse jätkumine, kus vanemad vaidlevad pidevalt laste viibimiskoha üle ning keelduvad teisele vanemale lapsi üle andmast. Laste huvides on kindla elukoha omamine. Lastele tuleb tagada kindel, lapse jaoks arusaadav ja ettenähtav elukorraldus. Olukorras, kus vanemate vahelised suhted on halvad, on laste jaoks vahelduva elukohaga elukorraldus kurnav ja segadust tekitav. Koolis käivate laste puhul (ka noorem laps läheb peagi kooli) ei ole nende huvides elada kahes elukohas vaheldumisi, lastele tuleb tagada stabiilsus ja rutiin. Maakohus on igati põhjendanud, miks ta leidis, et praeguse elukorralduse muutmiseks esinesid kaalukad asjaolud. Kaebaja vastupidised väited on asjakohatud. 67. Kaebaja leiab, et asjaolu, et vanemate vahelised suhtled on konfliktsed, ei anna alust praeguse elukorralduse muutmiseks, kui konfliktid ei kandu üle lastele. Kolleegiumi hinnangul pole alust arvata, et praeguse elukorralduse ja vanemate vaheliste konfliktide juures ei ole lapsed neist mõjutatud. Põhja-Tallinna Valitsuse 09.03.2017 seisukohas on otsesõnu märgitud, et vanemate vaheline olukord on pingeline ning see mõjutab ka laste heaolu. Seejuures on välja toodud, et lapsevanemad on ka ise korduvalt väljendanud muret laste vaimse tervise seisundi osas ning lastega on käidud mitmete psühholoogide ja terapeutide juures. Ka on selle kohta esitatud tõendeid ja dokumente maakohtule (näiteks tl 75, II kd; tl 62, II kd; tl 22, II kd; Rae Vallavalitsuse arvamus, tl 69-73, II kd; laste ema 27.09.2016 e-kiri, tl 1, II kd). Vanemate konfliktsed suhted mõjutavad otseselt lapsi, sellepärast on maakohus pidanud mõistlikuks ühise hooldusõiguse lõpetamist. Seda on maakohus ka määruses põhjendanud. 12 68. Kolleegium hinnangul on asjakohatud laste ema halvustavad väited ja tõendid. Laste isa püüab laste emast luua kuvandit, justkui ei tuleks laste ema hooldusõiguse teostamisega toime ja ei tegutse laste parimates huvides. Ühest küljest halvustab laste isa laste ema ja seab kahtluse alla tema vanemlikud oskused, teisest küljest aga ei soovi laste isa, et lapsed elaksid püsivalt tema juures. Laste isa lepib olukorraga, kus laste ema hoolitseb laste eest kuu aega järjest, kusjuures laste isa on sel ajal Eestist kaugel ega saa seetõttu ka vajadusel sekkuda. Kui laste heaolu on isa hinnangul ohustatud, siis jääb arusaamatuks, miks soovib isa ainuotsustusõigus ainult haridust ja huvialaringe puudutavates küsimustes. Eeltoodust tulenevalt on kolleegiumi hinnangul laste ema halvustavad väited pahatahtlikud, põhjendamatud ja eesmärgipäratud. Kui laste ema ka tegelikult ei suudaks isa hinnangul hooldusõigust teostada, siis seaks laste isa esikohale laste huvid ning osaleks igapäevaselt laste elukorralduses. 69. Kaebaja heidab laste emale ette, et ta ei tegutse terviseküsimustes lapse huvides. Asja materjalid ei võimalda sellisele seisukohale jõuda. Samas ei ole kaebaja määruskaebuses palunud endale ka ainuotsustusõigust laste terviseküsimustes. 70. Laste isa poolt määruskaebuses välja toodud väited ei võimalda jõuda järeldusele, et ainuotsustusõigus seoses laste haridusega peaks jääma isale. Maakohus on leidnud põhjendatult, et kuna lapsed elavad edaspidi püsivalt ema juures ning kuna ema elab püsivalt Eestis, on põhjendatud jätta otsustusõigus nimetatud küsimustes laste emale. Laste ema soovib vahetada vanema poja kooli ja panna ta õppima ema elukoha lähedal asuvasse YYY kooli. Laste isa ei ole kaebuses ega ka maakohtu menetluses toonud esile veenvaid argumente, miks peaks praegusel juhul eelistama lapse koolivaliku puhul isa seisukohti, st miks on praegusel juhul XXX kool parem koolist, mis on laste elukoha lähedal, samuti arvestades, et vanem laps on käinud YYY kooli juures asuvas XXX lasteaias ja eelkoolis ning kohtumenetluses on välja toodud, et vanema lapse lasteaia kaaslased on läinud YYY kooli õppima. Samuti käib YYY kooli lähedal asuvas lasteaias noorem laps. Ka on vanem laps kohtu poolt ärakuulamisel väljendanud, et ta tahaks minna YYY kooli, kuna tema sõbrad on seal (tl 57, I kd). Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, et koolivahetus on lapse huvides. Samuti on maakohus põhjendanud, miks ta tegi haridusküsimuse osas vastupidise järelduse, kui seda leiti tsiviilasjas nr 215-7784. 71. Laste isa poolt määruskaebuses välja toodud väited ei võimalda jõuda järeldusele, et ainuotsustusõigus seoses laste huvialaringidega peaks jääma isale. Maakohtu määrusest tulenevalt on pooltel selle osas ühine hooldusõigus. Huvialaringidega seotud küsimustes ei ole põhjust toimivat korraldust muuta. Maakohus on põhjendatult leidnud, et toimiku materjalidest nähtuvalt on mõlemad lapsevanemad võimelised seoses huvialaringidega võtma vastu otsuseid, mis on lapse huvides. Selles mõttes puudub alus ühele vanemale teist eelistada. Kaebaja ei ole määruskaebuses toonud välja asjaolusid, millest lähtuvalt saaks väita, et ema ei käitu huvialaringide valikul laste parimatest huvidest lähtuvalt. 72. Laste isa leiab, et maakohus on ebaõigesti määranud kindlaks suhtlemiskorra selliselt, et laste ja isaga koosveedetud aeg väheneb absoluutselt 2 korda ning järjestikku koosveedetud aeg väheneb 4 korda. Kolleegium nõustub, et suhtluse vähenemine laste ja isa vahel ei ole laste huvides, kuid kuna laste püsiv elukoht jääb ema juurde, väheneb suhtlemise aeg tänu sellele, et lapsed ei ela püsivalt kuu aega isa juures. Siiski ei ole laste isa esitanud sisulisi vastuväiteid suhtlemiskorra punktide osas ning ei ole palunud suhtlemiskorda muuta selliselt, et tema aeg lastega suhtlemiseks suureneks. 73. Paljasõnalised ja tõendamata on laste isa väited selle osas, et laste ema hakkab piirama laste isa ja laste suhtlemist. Laste isa on esitanud küll tõendeid selle kohta, et ema vastav käitumine on varasemalt aset leidnud, kuid selline olukord on vanemate vahel olnud vastastikune ja tingitud poolte endisest elukorraldusest. Ei saa tõsikindlalt väita, et uue 13 elukorralduse puhul asub laste ema piirama laste isa suhtlust lastega, pealegi olukorras, kus suhtlemiskord on kohtu poolt kindlaks määratud ja ema ei ole sellele vastuväiteid esitanud. 74. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus asja lahendamisel rikkunud menetlusnorme. Maakohus on lahendit vajalikus ulatuses põhjendanud ning selgitanud välja kõik asjas tähtsust omavaid asjaolud. Tsiviilasja materjalide pinnalt ei ole võimalik asuda seisukohale, et maakohus on olnud asja lahendamisel erapoolik. Maakohtu lahendist nähtuvad objektiivsed põhjendused, miks maakohus otsustas rahuldada laste ema avalduse. Kolleegium ei nõustu, et maakohus on asja lahendamisel lähtunud vaid laste ema paljasõnalistest väidetest. Kolleegiumi hinnangul ei anna toimiku materjalid (ka isa esitatud väited ja tõendid) alust teistsuguse lahendi tegemiseks. Maakohus on lahendit tehes hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. 75. Maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme sellega, et laste isal ei olnud võimalik osaleda 07.12.2016 istungil, kuna seaduses on sätestatud kohustus vanem ära kuulata ning seda ei pea tegema istungil (

§ 558lg 1, § 477 lg 2, § 477 lg 4).

Maakohus on laste isa ära kuulanud 23.11.2016. Seega ei ole asjakohane kaebaja viide

§ 656lg 1 p-le 1.

Asja lahendamiseks ei olnud tingimata vajalik, et pärast isa 23.11.2016 ärakuulamist peab isa osalema ka 07.12.2016 istungil. Isa sai kõik asjas tähtsust omavad seisukohad esitada 23.11.2016 ärakuulamisel. 07.12.2016 istungil täpsustati üle poolte nõuded ja arutati, kuidas panna paika suhtluskord ning 07.12.2016 istungil esindas laste isa tema lepinguline esindaja. Käesoleval juhul puudusid kaalukad asjaolud istungi edasilükkamiseks. Istungi edasilükkamine oleks põhjendamatult toonud kaasa asja venimise. Samuti tuleb arvestada, et aja leidmine kohtuistungi pidamiseks on ka tulenevalt kohtute töökorraldusest piiratud. 76. Isa leiab, et lapsed oleks tulnud uuesti ära kuulata, kuna kohtu poolt ärakuulamisel on laste väited olnud ebausaldusväärsed.

§ 5521

lg 1 kohaselt ei ole kohtul kohustust kuulata laps ära psühhiaatri, psühholoogi või sotsiaaltöötaja juuresolekul. Maakohus leidis, et see ei olnud käesoleval juhu vajalik. Kui laste poolt erinevatele inimestele antud ütlustes esinevad vastuolud, peabki kohus otsustama, millistest laste poolt antud ütlustest ta lähtub. Kolleegium nõustub, et kohtu jaoks kahtlemata kõige mõistlikum oli lähtuda ütlustest, mis lapsed andsid kohtunikule, kuna kohtunikul tekkis vahetu veendumus, kumma vanema juures lapsed soovivad elada. Maakohus on lisaks põhjendanud, et kohtul ei tekkinud muljet, et ärakuulamisel olid lapsed ema mõju all.

1. Kaebaja heidab kohtule ette, et kohus võttis 07.12.2016 istungil määrusega vastu vahetult enne seda ema poolt esitatud SMS tekstisõnumid, kuigi laste isa ei viibinud kohtuistungil ning isa ei saanud nende sisu suhtes oma seisukohti avaldada. Kolleegium, tutvunud nimetatud tõenditega (tl 141-148, II kd), leiab, et nendega on veelkordselt tõendatud vanemate omavahelised halvad suhted. Jääb selgusetuks, milliseid asjas tähtsust omavaid vastuväiteid isa nendele tõenditele tahtis esitada, kuna isa ei vaidlusta seda, et vanemate vahelised suhted on halvad.
2. Kolleegium, olles tutvunud 02.12.2016 ja 05.12.2016 menetlusdokumentides toodud väidetega ja toimiku materjalidega, ei leia, et eestkosteasutused on käitunud isa suhtes erapoolikult. Lastekaitsespetsialisti ütlustest ei nähtu erapoolikus kummagi vanema suhtes, vaid põhjendused, miks ühise hooldusõiguse jätkamine ei ole põhjendatud. Lastekaitsespetsialist ei ole kinnisilmi soosinud üht vanemat teisele, vaid on juhtinud tähelepanu sellele, et mõlemad vanemad kahjustavad ühise hooldusõiguse teostamisel laste huve ning seega oleks parem kui hooldusõigus jääks ühele vanematest, sest nii väheneks ka konfliktide osakaal. Laste isa ei ole suutnud kuidagi usutavalt põhjendada, miks ta leiab, et lastekaitsespetsialist ja laste ema on sõbrannad. On ilmselge, et lastekaitsespetsialist suhtleb mõlema vanemaga. Samuti on igati normaalne, et 14 lastekaitsespetsialist soovis lastega suhelda nelja silma all, mitte ainult isa juuresolekul. Sellest, et lastekaitsespetsialist jõudis ühise hooldusõiguse lõpetamise osas laste isast erinevatele seisukohale, ei saa järeldada, et lastekaitsespetsialist oleks isa kahjuks erapoolik.
3. Laste isa heidab ette, et maakohus ei ole asja lahendamisel arvestanud lastele määratud esindaja arvamusega. Laste esindaja on menetluses asunud seisukohale, et ühist hooldusõigust ei peaks lõpetama. Eestkosteasutused leidsid aga, et selleks esines alus. Maakohus on asja lahendamisel lähtunud eestkosteasutuste arvamustest. Eestkosteasutused on suhelnud vanematega aastaid. Põhja-Tallinna Valitsus on 09.03.2017 seisukohas välja toonud, et nende lastekaitsespetsialist on kolmel korral teostanud kodukülastuse laste isa elukohta (14.04.2014, 15.07.2015, 26.05.2016). Samuti on eestkosteasutuste esindajad kahel korral (16.02.2015, 23.05.2016) vestelnud XXX Lasteaed-Põhikooli personaliga. 16.02.2015 osales Põhja-Tallinna Valitsuse lastekaitseametnik KO-ga kokkusaamisel XXX Lasteaed-Põhikoolis Rae Vallavalitsuse lastekaitseametnik KK, 23.05.2016 osales KO-ga kokkusaamisel XXX LasteaedAlgkoolis Rae Vallavalitsuse lastekaitseametnik MK. Seevastu nähtub toimiku materjalidest, et lastele määratud esindaja on 04.12.2016 seisukohas välja toonud, et ta on ühel korral kohtunud lastega isa elukohas, materjalidest ei ilmne, et määratud esindaja oleks kohtunud laste emaga. Seega on põhjendatud, et kohus lähtus asja lahendamisel eestkosteasutuste arvamusest, kuna lastekaitsespetsialistid on vanemate ja laste elukorraldusega, omavaheliste suhete ja probleemidega tegelenud ja kursis olnud juba aastaid.
4. 29.03.2017 esitas laste isa vastuväite kohtu tegevusele seoses sellega, et Tallinna Ringkonnakohtu 27.03.2017 määrusega jäeti rahuldamata laste isa taotlused tunnistajate ülekuulamiseks ning otsustati asi lahendada kirjalikus menetluses (

§ 333lg 1).

Ringkonnakohus leiab, et esitatud vastuväide tuleb jätta rahuldamata ning jääb seejuures Tallinna Ringkonnakohtu 27.03.2017 määruses välja toodud seisukohtade juurde ning lisab, et kohus saab lahendi teha juba toimikus olevate materjalide pinnalt. Laste isa on kõik oma seisukohad esitanud kirjalikult ning puudub vajadus tema istungil ärakuulamiseks. Asjaolud (s.o väidetavalt ei tule laste ema hooldusõiguse teostamisega toime ja ei tegutse laste parimates huvides), mida laste isa tunnistajate ülekuulamisega soovib tõendada, ei ole käesoleva asja lahendamisel p-s 68 toodud põhjendustel ka asjakohased. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 81. Tulenevalt

§ 171

lg-st 1 jätab ringkonnakohus laste emale määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu tuleb jätta riigi kanda (

§ 172

lg 3) ja eestkosteasutuste menetluskulud nende endi kanda (

§ 172lg 1).

82.

§ 174

lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Laste ema ei ole esitanud taotlust menetluskulude kindlaksmääramiseks, seega ei määra kohus kindlaks laste emal määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulusid ning ei mõista neid laste isalt välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv 15