2-16-125958 KOHTUOTSUS /TAGASELJAOTSUS/ EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse tegemise aeg ja koht Rakvere, 01. juuni 2017 Tsiviilasja number 2-16-125958 Tsivii

§ 394

ja

§ 416

) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaalis, kautsjon summas 125 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele. ASJAOLUD

1. Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ esitas 01.11.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1 088.24 euro saamiseks. Kohus tegi 11.11.2016 võlgnikule makseettepaneku, mida ei ole õnnestunud võlgnikule kätte toimetada. Seoses sellega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3. aprillil 2017 esitatud hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja vahel sõlmiti 06.04.2015 õigusabileping. Lepinguga võttis hageja endale kohustuseks esindada kostjaga seotud (juhatuse liige) äriühingu PK Metsagrupp OÜ huve kohtuvälises ja kohtumenetluses seonduvalt Õ M vastu esitatavates nõuetes. Hageja asus käsundit täitma ning esitas 04.09.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse. Pooled leppisid kokku, et hagiavalduse esitamiselt tasub riigilõivu kostja. Vaatamata lubadustele ning hageja hoiatusele jättis kostja riigilõivu tasumata ja Harju Maakohus tegi 24.09.2015 määruse, millega keeldus hagiavaldust menetlusse võtmast.
4. Hageja esitas kostjale käsundi täitmise eest kostja palvel PK Metsagrupp OÜ nimel kaks arvet 09.07.2015 maksetähtajaga summas 135 eurot ja 15.10.2016 maksetähtajaga 418 eurot. Mõlemad arved kogusummas 553 eurot on tasumata ja moodustavad käesoleva hagiavalduse põhinõude. Arvete tasumata jätmisel arvestas hageja kooskõlas õigusabilepingu p-le 3.6 viivist 0,25% päevas. 11.04.2017 seisuga moodustab kostja arvestuslik viivis kokku 785.16 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist osaliselt üksnes põhinõude ulatuses so summas 553 eurot.
5. Lähtudes eeltoodust palus hageja kostjalt välja mõista võlgnevus kokku 1 106 eurot ning menetluskulud 680 eurot.
6. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega. 2

§ 407lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.

8.

§ 407

lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud õigusabilepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 alusel kogu haginõude 1 106 euro ulatuses, sh põhivõlgnevus 553 eurot ja viivised 553 eurot. 9.

§ 444

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. MENETLUSKULUD 10.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

1. Hageja on 01.11.2016 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 45 eurot (toimikus lk 5-6) ja 12.04.2017 hagiavalduse esitamisel täiendavat riigilõivu summas 155 eurot (maksekorraldus nr 1265, toimikus lk 41), kokku seega 200 eurot. Samuti on hagejal tekkinud õigusabikulud summas 480 eurot, millele käibemaksu ei lisandu (4 tundi, hinnaga 120 eurot tund). Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud summas 480 eurot.
2. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7).

§ 477lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. 3

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Käesolevas tsiviilasjas vastas hageja esindaja

§-s 218 lg 1 p 1 sätestatud nõutele. Asja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on esitanud kohtule 12.04.2017 hagiavalduse (t. lk. 23-26, millest sisuline tekst 3 lk).

1. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase vaidlusega, leiab kohus, et hageja esindajal kulus menetlusdokumentide koostamiseks kokku 2 tundi (3 lk x 40 min : 60 min).
2. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot, millele käibemaks ei lisandu. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-92-13) ja ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-93-13). Riigikohtu Üldkogu on 26.06.2014 määrusega kohtuasjas 3-2-1-153-13 tunnistanud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr. 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Seega ei sõltu lepingulisele esindajale tehtud kulutused tsiviilasja hinnast.
3. Eeltoodu põhjal maakohus peab põhjendatuks lugeda hageja esindaja tunnitasuks 120 eurot ilma käibemaksuta ja millest on põhjendatud välja mõista kostjalt 240 eurot (120 x 2 tundi). Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks menetluskulud kokku 440 eurot, s.h õigusabikulud osaliselt summas 240 eurot ja riigilõiv 200 eurot. 17.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 18. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4