) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
lg 1 alusel välja mõista Margo Jüriselt kriminaalmenetluse kuluna sundraha 705 (seitsesada viis) eurot riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 705 (seitsesada viis) eurot tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2017.a. detsembrikuust igakuise menetluskulu osa 58 (viiskümmend kaheksa) eurot 75 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 25. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Asitõendid: - CD plaat kõnesalvestisega Häirekeskusele 02.09.2017.a, mis on pakendatud ümbrikusse (pakend nr 1), jätta
- DVD plaat tunnistaja X.X poolt üle antud videosalvestusega 02.09.2017.a, mis on pakendatud ümbrikusse (pakend nr 2), jätta
- elektrišokirelv JSJ-301, mis asub Lõuna prefektuuri relvahoidlas (Riisa 132, Tartu), eraldatud asitõendina väärteomenetluse materjalide juurde. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata
§-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel. Vahistatud süüdistatavale saadetakse või antakse kohtuotsuse koopia või väljatrükk viivitamata pärast kohtuotsuse kuulutamist või kohtu kaudu teatavaks tegemist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Margo Jüris toime pannud kuriteona teise inimese kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud korduvalt ja lähisuhtes KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, mis seisnes selles, et tema olles isik, keda on varem karistatud teise inimese kehalise väärkohtlemise eest, taas 02.09.2017.a. kella 03:40 paiku xxxxxxxx xxxxxxx xxxxx x eramu köögis tungis kallale oma elukaaslasele X.Xile ning võttis viimasel kaelast kinni ja surus kannatanu keha vastu elektrišokirelva, millest lasi kaks elektrilaengut selja piirkonda. Kannatanu X.Xil õnnestus Margo Jürise haardest vabaneda ning joosta ülemisele korrusele, kuid Margo Jüris järgnes talle ja surus X.Xi pikali ja hoidis oma küünarnukki viimase kaela peal ning lasi taas mitu elektrilaengut kannatanu X.Xi keha piirkonda ja samal ajal lõi kannatanut rusikaga näkku. Seejärel tiris Margo Jüris kannatanu X.Xi juustest trepist alla ning jõudes alumisele korrusele, sekkus tülisse X.Xi poeg X.Xi, keda Margo Jüris lõi paaril korral vastu selga. Kannatanu X.Xiil ja kannatanu X.Xil õnnestus joosta teisele korrusele, kuid Margo Jüris järgnes neile. Seal lõi ta taas kannatanu R. Kolomainenit käega vastu õla piirkonda. Seejärel tiris ta kannatanu X.Xi alumisele korrusele töötuppa, kus surus kannatanu X.Xi põrandale pikali ja kägistas viimast kaelast. Margo Jüris tekitas oma tahtliku tegevusega kannatanu X.Xile füüsilist valu ja tervisekahjustusi – pea pindmised hulgivigastused, kaela pindmised hulgivigastused ja puusa ja reie muud pindmised hulgivigastused ning kannatanu X.Xiile füüsilist valu. 2 Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 16.08.2016.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s.o 2 kuu ja 19 päeva vangistuse võrra (seisuga 11.10.2017.a. tegemata üldkasulik töö 79 tundi, s.t 2 kuud ja 19 päeva vangistust) ja liitkaristuseks mõista 1 aasta 2 kuud ja 19 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda kahtlustatavana kinnipidamine alates 02.09.2017.a. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes
§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt
Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 121 lg 2 p 2, 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks
Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 470 eurot kuus.
lg 1 kohaselt on sundrahateise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot.
lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (
lg 2).
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse
§-s 182 sätestatud erandeid.
lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks sundraha 705 eurot. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Margo Jüris on kahtlustatavana kinni peetud 02.09.2017 ja tõkendina vahistamine on talle kohaldatud 03.09.2017, seega karistuse kandmise aja algust tuleb arvestada alates 02.09.2017. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. 3 Kriminaalasja juures olevad asitõendid: 1) CD plaat kõnesalvestisega Häirekeskusele 02.09.2017.a, mis on pakendatud ümbrikusse (pakend nr 1), tuleb
lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde; 2) DVD plaat tunnistaja X.X poolt üle antud videosalvestusega 02.09.2017.a, mis on pakendatud ümbrikusse (pakend nr 2), tuleb
lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde; 3) elektrišokirelv JSJ-301, mis asub Lõuna prefektuuri relvahoidlas (Riisa 132, Tartu), eraldatud asitõendina väärteomenetluse materjalide juurde.
lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.
lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.