2-11-51474 KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 6. oktoober 2017, Tartu kohtumaja Tsiviilasi Margus Henningu kohustustest vabastam
§ 172
lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. 2.3. võlgnik ei ole senise menetluse jooksul tegelenud
§ 173
lg 1 võlgnikule tulenevate kohustuse täitmisega, mille kohta annab kinnitust ka fakt, et võlgnik ei ole võlausaldajale teinud võlgnevuse katteks vajalikke makseid; 2.
- 30.12.2016 kohustas kohus võlgnikku vastama täiendavatele küsimustele ja kohustas võlgnikku esitama vastavad tõendid; Võlgnik ei esitanud oma väidete tõendamiseks ühtki tõendit, mida kohus nõudis st tõendeid selle kohta, et võlgnik on otsinud tööd ja tõendeid, et tööotsinguid on takistanud terviseprobleemid. 2.
- võlgnik ei ole esitanud kohtule tõendeid, et ta oleks kandideerinud paremini tasustatud töökohale; Võlgadest vabastamise menetluse mõtte kohaselt tuleks võlgnikul tegeleda kogu aeg aktiivselt tasuvama töö leidmisega, mis võimaldaks võlausaldajate nõudeid menetluse kestel rahuldada. Võlgnik ei ole esitanud tõendeid tööle kandideerimise ega ka oma väidetavate terviseprobleemide kohta. 2.
- Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-46-13 p 11 märkinud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske; Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (
§ 173lg 1).
2.
- kohustustest vabastamise menetluses peab nähtuma võlgniku hea tahe oma kohustusi täita ja maksete tegemise võimatus peab olema seotud konkreetselt võlgniku sotsiaalse olukorraga, mis ei võimalda võlgnevusi tasuda.
- 19.09.2017 toimunud kohtuistungil jäi Swedbank AS oma taotluse juurde lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, kuivõrd võlgnik on oma kohustusi rikkunud, ja keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast. 3.
- Võlausaldaja leidis, et antud kohustustest vabastamise menetlus ei ole teeninud oma eesmärki, sest võlgnik ei ole tegelenud tulutoova tegevusega. 2/4 2-11-51474 3.
- Võlgnik selgitas kohtuistungil, et aruanded hilinevad, kuna ta puhtinimlikult unustab. Lisaks on võlgnikul olnud allaandmise ja käega löömise tunne. Võlgnik selgitas arvelduskontodel toimunud maksete kohta, et mängusõltuvust tal ei ole ja sularaha, mida kontole kannab, saab ta tuttavatelt. KOHTU SEISUKOHT Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine 4.
§ 175
lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 5.
§ 175
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 6.
§ 175
lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb
§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.
Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 7. Margus Henningu kohustustest vabastamise menetlus on algatatud Tartu Maakohtu 16.10.2013 määrusega, mille resolutsiooni p 9 kohaselt tuli Margus Henningul esitada kord kuue
(6)kuu jooksul kohtule aruanne, mis peab sisaldama vähemalt selgitust võlgniku mõistliku tulutoova tegevuse kohta ja võlgniku mõlema arvelduskonto väljavõtteid. Esimene aruanne tuli esitada hiljemalt 01.03.2014, teine 01.09.2014, jne. Väljamaksed võlausaldajatele tuli teha üks kord aastas – iga aasta
- novembril (resolutsiooni p 8).
- Võlgnikul on olnud kogu menetluse kestel probleeme aruannete õigeaegse esitamisega. Võlgnik on aruandeid kohtule esitanud järgnevalt: aruanne tähtajaga 01.03.2014 on kohtule esitatud 14.04.2014; aruanne tähtajaga 01.09.2014 on kohtule esitatud 09.10.2014; aruanne tähtajaga 01.03.2015 on kohtule esitatud 15.07.2015 (aruanne on esitatud kohtule pärast kohtu vastavat nõuet); aruanne tähtajaga 01.09.2015 on kohtule esitatud 01.09.2015; aruanne tähtajaga 01.03.2016 on kohtule esitatud 30.06.2016 (aruanne on esitatud kohtule pärast kohtu vastavat nõuet); aruanne tähtajaga 01.09.2016 on kohtule esitatud 26.12.2016 (aruanne on esitatud kohtule pärast kohtu vastavat nõuet); aruanne tähtajaga 01.03.2017 on kohtule esitatud 28.02.2017, aruanne tähtajaga 01.09.2017 on kohtule esitatud 31.08.
- Kõikides aruannetes selgitab võlgnik, et kuivõrd tema arvelduskontole igakuiselt laekuvad summad ei ole küündinud määrani, millest teha kinnipidamisi, ei ole usaldusisiku arvelduskontole laekumisi toimunud. Kohus on 16.09.2015 kirja punktis 7 märkinud, et võlgniku konto väljavõttest nähtuvad laekumised, mille arvelt saaks teha kinnipidamisi võlausaldajate nõuete katteks. 30.09.2015 saadetud vastuskirjas võlgnik vabandab ning lubab kinnipidamised kajastada tagasiulatuvalt. Võlgnik aga tagasiulatuvalt vastavalt
§ 172lg-le 2 võlausaldajatele makseid ei teinud.
10. 13.12.2016 kirjas tuletas kohus taas võlgnikule meelde teabe andmise kohustust ja selgitas teisi tema kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Kohus selgitas, et kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus vastavalt
§ 175lg-le 4 võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
Kohus hoiatas viimast korda, et kui võlgnik ei täida ka tulevikus õigeaegselt Tartu Maakohtu 16.10.2013 määruses märgitud kohustust esitada aruandeid iga aasta 01.03 ja 01.09, lõpetab kohus aruande esitamiseks täiendavat tähtaega andmata võlgniku kohustustest vabastamise 3/4 2-11-51474 menetluse ja keeldub võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
- Kohus on 30.12.2016 kirjaga küsinud võlgnikult teavet ja tõendeid selle kohta, et võlgnik on tööd otsinud või palunud esitada selgitused, mis on teda selleks takistanud. Võlgniku vastused on lakoonilised ega tõenda tegelikku töö otsimist ega selgita, miks võlgnik ei peaks saama tööd teha.
- Võlgnik on kohtule menetluses kirjalikult avaldanud (17.01.2017), et kontole korduvad sissemaksed on võlgnik teinud sugulaselt (P.H.) saadud raha arvelt, et tasuda tema üürikorteri igakuised maksed (Eesti Energia, Võru Kinnisvara, Starman ja üür), mis kajastuvad ka kohtule saadetud pangakontode väljavõtetes. Võlgnikul on kõik ülekanded 0.- teenustasuga ja märksõnaks ligimese abistamine. Eelnevaga seoses juhtis kohus 23.01.2017 kirjas võlgniku tähelepanu sellele, et kõikidest tema konto(de)le laekuvatest rahalistest vahenditest tuleb teha eraldis võlausaldajatele. Kui võlgnik soovib, et tema suhtes toimuks kohustustest vabastamise menetlus, siis võlgnik ei ole isikuks, kelle kontot kasutatakse kolmandate isikute võlgade maksmiseks ja võlgnik ei saa olla maksja isikuks. Võlgniku vastav tegevus loetakse kohustuste rikkumiseks kohustustest vabastamise menetluses ning kohus lõpetab menetluse.
- Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Margus Henning on korduvalt kohustustest vabastamise menetluses jätnud täitmata kohtule tähtaegselt aruande esitamise ja teabe andmise kohustuse ning jätnud usaldusisikule oma tulu üle andmata ja üleandmisele kuuluvast tulust võlausaldajatele väljamaksed tegemata.
- Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.
näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Margus Henning on jätnud korduvalt kohtule esitamata tähtaegselt aruanded. Võlgnik ei ole alates 16.10.2013, mil algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, suutnud teha võlausaldajatele ühtegi väljamakset. Võlgnik ei ole kohtule tõendanud, et ta oleks otsinud mõistlikult tulutoovat tööd või esitanud asjakohaseid selgitusi, miks ta oma töövõimele vastavalt tööd teha ei saa. Kohus leiab, et selliselt käitudes on võlgnik rikkunud tahtlikult
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, st võlausaldaja huvi saada oma nõue rahuldatud. 15. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Margus Henningu kohustustest vabastamise menetluses on enne viie aasta möödumist ilmnenud
§ 175
lg 2 p-s 2 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks, s.o võlgnik on rikkunud tahtlikult oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Eeltoodu alusel tuleb keelduda Margus Henningut pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 16.
§ 175
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda Margus Henningut pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka Margus Henningu pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4/4