TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-16-2452 Otsuse kuupäev 21. aprill 2017 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi G.B.e kaebus Tartu Vangla 27.09.2016

) § 69 lg 1 kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses.

1. Kohus tutvus haldusasja materjalidega, hindas asjas olemasolevaid tõendeid ning selle hindamise tagajärjel kujunenud siseveendumuse järgi leiab, et kaebaja lõi 23.09.2016 kella 18.30 paiku kambris nr 316 kaaskinnipeetav V.A.it tahtlikult ehk kehaliste vigastuste ja füüsilise valu tekitamise eesmärgil. 2 3 RKHKo nr 3-3-1-44-14, p-d 10-
2. RKHKo nr 3-3-1-88-14 p-d 3 11.
3. Tuvastatud on, et 23.09.2016 avastas kaebaja, et kinnipeetav V.A. hõivas külmkapis riiuli, mida kasutas kaebaja ja teised kinnipeetavad, nii et nendel ei jäänud 23.09.2016 vanglakauplusest ostetud toiduainete jaoks külmkapis ruumi. Kuna kaebaja ja teised kinnipeetavad varem hoiatasid V.A.it, et see külmkapi riiul on vaid nende poolt kasutatav, siis 23.09.2016 selle riiuli täielik ja teadlik hõivamine V.A.i poolt tekitas kaebajale ja teistele kinnipeetavatele pahameelt. Sellele viitab kaebaja oma kaebuses ise. Tekkinud erimeelsuste lahendamiseks kutsus kaebaja ja teised kinnipeetavad V.A.i kambrisse nr 316, kus toimus kaebaja ja V.A.i vahel füüsiline kontakt. 11.
4. Tulenevalt V.A.i poolt distsiplinaarmenetluses antud ütlustest, 23.09.2016 kutsuti teda kambrisse nr 316 arutama külmkapi kasutamist. V.A. tuli kambrisse nr 316, kus viibisid kaebaja ja teised kinnipeetavad. Vestluse käigus lõi kaebaja oma peaga V.A.it näo piirkonda. Vaidlusaluse käskkirja kohaselt 23.09.2016 kell 18.16 sisenes kinnipeetav V.A. kambrisse nr 316, tema näos puudusid vigastused. Kell 18.29 väljus V.A. kambrist nr 316 ja suundus koheselt enda kambrisse. Teabe- ja uurimisosakonna poolt on kindlaks tehtud, et 23.09.2016 kambris nr 316 lõi kaebaja peaga V.A.it näo piirkonda. Löögi tagajärjel tekkis kaebajal ninaverejooks ja vasaku silma ümber hematoom. Vere pritsmed olid tuvastatavad V.A.i jakil ka 26.09.
5. 11.
6. Võttes arvesse V.A.i poolt antud ütlusi ja teabe- ja uurimisosakonna poolt tuvastatud asjaolusid, ei pea kohus usutavaks kaebaja väidet selle kohta, et ta kukkus V.A.i peale voodi ülemiselt kohalt ehk löök V.A.i näo piirkonda ei olnud tahtlik. Kohus märgib, et järsul püsti tõusmisel võib küll pea hakata ringi käima, kuid üldjuhul terve inimene ei kaota teadvust ja ega kuku pikali. Tulenevalt haldusasja materjalidest puuduvad tõendid selle kohta, et kaebajal oleksid esinenud varem teadvuse kaotused või pea ringi käimisega seotud terviseprobleemid. Puuduvad tõendid ka selle kohta, et ka pärast 23.09.2016 esinesid kaebajal sarnased terviseprobleemid veel kord. Seega, kohtu arvates ei ole tõenäoline, et just 23.09.2016 V.A.iga tekkinud erimeelsuseid lahendades esines kaebajal selline terviseprobleem esimest korda. Tuvastatud on, et 23.09.2016 seisuga paiknes kaebaja kambris nr 316 olevas voodis alumisel kohal, kuna väidetavalt voodi ülemisele kohale tõusmisega tekkisid kaebajal raskused vasaku käe närvide kahjustuse tõttu. Sellest tulenevalt ei ole kohtu arvates tõenäoline, et just 23.09.2016 otsustas kaebaja minna voodi ülemisele kohale vaatamata sellele, et ülestõusmisega tal olid terviseprobleemid. Samas kohus on seisukohal, et kui kaebaja oleks tõesti kaotanud teadvuse ja kukkus voodi ülemiselt kohalt põrandale põrgates oma peaga kokku V.A.i peaga ja seejärel põrandaga, siis peaksid tal tekkima ka mingil määral näovigastused. Näo- ega muid vigastusi kaebajal fikseeritud ei ole. See kohtu arvates tähendab vaid seda, et V.A.iga füüsilise kontakti ajal oli kaebaja teadvusel ja tema löök oli planeeritud. Järelikult, 23.09.2016 lõi kaebaja kambris nr 316 kaaskinnipeetav V.A.it tahtlikult ehk eesmärgiga tekitada talle kehalisi vigastusi ja füüsilist valu. Kohus näeb ka kaebaja 23.09.2016 õigusvastases käitumises motiivi anda V.A.ile füüsilise vägivalla kasutamise kaudu selge signaal enda käitumise muutmiseks selliselt, et kaebaja ja teised kinnipeetavad oleks saanud kasutada üldkasutatavat külmkappi endale sobival viisil. 11.
7. Kohus leiab, et kaebaja poolt nimetatud tunnistajad (G. ja K.) 23.09.2016 juhtunu kohta ehk kaaskinnipeetavad, kes vahetult viibisid 23.09.2016 kella 18.30 paiku kambris, ei saa anda usaldusväärseid ütlusi. Sellel põhjusel otsustas kohus 03.03.2017 määrusega vaadata haldusasja kirjalikus menetluses. Kohus märgib, et need tunnistajad on tekkinud konflikti osapooled, kuna V.A. hõivas väidetavalt ka nende kohad külmkapis ja nende huvides oli see, et sellist külmakapi hõivamist enam ei toimuks. 11.
8. Sellest tulenevalt nõustub kohus vaidlustatavas käskkirjas kajastamist leidnud asjaoluga, et 23.09.2016 kella 18.30 paiku kambris nr 316 lõi kaebaja kaaskinnipeetav V.A.it peaga näo piirkonda tahtlikult. Kohus on seisukohal, et selline tuvastatud faktiline asjaolu (kaebaja löök teise kinnipeetava näopiirkonda) annab alust arvata, et kaebaja õigusvastane käitumine kaaskinnipeetava V.A.i suhtes võiks korduda ka tulevikus. Seetõttu on olemas alus pidada VangS 4 § 69 lg-s 1 sätestatud õigusnormi faktilist koosseisu täidetuks ja vastustaja poolt kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist õiguspäraseks. 12.

§ 2

p 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Kaebaja soovis Tartu Vangla 27.09.2016 käskkirja nr 6-1/1025 tühistamist. Kohus märgib, et

§ 2

p-st 3 tulenev dispositsioonipõhimõte ei laiene kaebaja poolt esitatud argumentidele ja tõenditele. Seni, kuni kaebaja soovis haldusakti kontrollimist (haldusakti tühistamisnõue), teeb kohus seda kõigi asjasse puutuvate normide ja asjaolude valguses. Sellisel juhul ei ole tegemist kohtu poolt kaebuse piiride ületamisega. Järelikult peab kohus kontrollima Tartu Vangla 27.09.2016 käskkirja nr 6-1/1025 formaalset ja sisulist õiguspärasust.4

1. Kohus tutvus Tartu Vangla 27.09.2016 käskkirja nr 6-1/1025 ning on seisukohal, et vaidlusalune käskkiri on nii formaalselt kui ka sisuliselt õiguspärane. Käskkiri vastab HMS § 4 lgs 2 §-s 54 ja § 56 lg-tes 2 ja 3 sätestatud diskretsioonilise haldusakti nõuetele. Põhjendatud ja kaalutletud on nii kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabunõude kohaldamine kui ka iga valitud meetme kohaldamine eraldi. Kaalutlusvigu vaidlustatavas käskkirjas ei ole.
2. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus kaebuse rahuldamata. 15.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebaja vabastati kaebuse esitamise eest nõutavast riigilõivust Tartu Halduskohtu 02.02.2017 määrusega.

§ 118

lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas (15 eurot), Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Hristoforova kohtunik 4 Halduskohtumenetluse seadustik (kommenteeritud väljaanne 2013.a), lk 27. 5