2-17-12948/13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-12948 Tsiviilasi NT avaldus täitemenetluse peatamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. septembri 2017 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik NT määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja (määruskaebuse esitaja): NT (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Harju Maakohtu
5. septembri 2017 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK NT (avaldaja) esitas
6. augustil 2017 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse peatamiseks. Avaldaja palus peatada elatise väljamaksed, milline kohustus tuleneb Viru Maakohtu
7. detsembri 2016 otsusest tsiviilasjas nr 2-16-
8. Avalduse esitamise põhjendusena tõi avaldaja esile, ta viibib hetkel vanglas ning on töötu ja sissetulek puudub. MAAKOHTU MÄÄRUS Maakohus keeldus
9. septembri 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 ja § 371 lg 2 p 2 alusel. Maakohus tugines täitemenetluse seadustiku (TMS) §-le 45 ja Riigikohtu praktikale ning leidis, et avaldaja ei esitanud erandlikke asjaolusid, mis annaks aluse täitemenetluse peatamiseks. Maakohus tegi päringu kinnipeetavate registrisse, millise andmete kohaselt on avaldaja kõige hilisem karistuse kandmise tähtaeg
10. mai 2029, seega on tema eeldatav karistus (võimalik täitemenetluse peatamise aluseks olev asjaolu) aastatepikkune. Avaldaja viibimine kinnipidamisasutuses pika ajavahemiku vältel ei anna seega alust elatise väljamaksete peatamiseks. Nähtuvalt Viru Maakohtu
11. detsembri 2016 otsusest tsiviilasjas nr 2-16-14432 on lastele elatise väljamõistmisel lähtutud asjaolust, et avaldaja viibib kinnipidamisasutuses. Nimetatud kohtumenetluses selgitati avaldajale, et vangistuses viibimise ajal töötasu teenimine on avaldaja huvides, avaldaja peab olema aktiivsem pool töö taotlemisel. Avaldaja ei ole välja toonud muid asjaolusid, kuidas on tema majanduslik olukord ja võimalused võrreldes elatise väljamõistmise ajaga muutunud. MÄÄRUSKAEBUS Avaldaja esitas vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ning tema avaldus kohtus läbi vaadata. Määruskaebuses palub avaldaja arvestada tema halva rahalise seisuga, sest vangla ei ole teda tööga kindlustanud ja tal puudub regulaarne sissetulek. Seetõttu palub avaldaja lastele elatisraha maksmine peatada kuni tema vanglast vabanemiseni
12. mail
13. MENETLUSE EDASINE KÄIK Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohus keeldus kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 viimase alternatiivi alusel, st põhjusel, sellega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kui maakohus leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (vt nt Riigikohtu
14. detsembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-16, p 16). Käesoleval juhul on maakohus oma menetluslikku otsustust piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb TMS § 45 erandliku normina tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara (vt
15. juuni 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12, p 11). TMS § 45 kohaldamiseks ei anna alust asjaolu, et avaldaja viibib kinnipidamisasutuses, kus ta kannab vabadusekaotuslikku karistust ja tema võimalused sissetuleku teenimiseks on kitsendatud. Ka kinnipidamisasutuses on võimalik elatise maksmiseks töötasu teenida. Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama. VangS § 38 lg 1 kohaselt vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. VangS § 43 lg 1 2