1-15-7499/51

(24)kuul järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada Ramil Plyaplini suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 21, 4, 7 ja 8 alusel järgmised kohustused: 1) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 2) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega selleks kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata; 4) osaleda kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Ramil Plyaplin vabastada tingimisi elektroonilise valve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kestusega kuus

(6)kuud. Välja mõista Ramil Plyaplinilt menetluskuluna riigituludesse 188,40 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi abi Kaja Kiilo poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99916700003499, selgitusse märkida: „1-15-7499, Ramil Plyaplin, menetluskulu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 188,40 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi abi Kaja Kiilo poolt süüdimõistetu Ramil Plyaplini kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, Ramil Plyaplinile ja tema kaitsjale ning jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 15.09.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Ramil Plyaplini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Viru Maakohtu 21.01.2016 otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati Ramil Plyaplin süüdi KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ning kohus mõistis talle karistuseks 5 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 17.03.

1. Kohtuotsus jõustus 06.02.
2. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetava Ramil Plyaplini vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ühes lisakohustuste määramisega. 2 Kohtuistung 25.10.2017.a. toimunud kohtuistungil taotles kinnipeetav enda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kinnipeetav avaldas, et vabanedes asub elama vanemate juurde ja tööle läheb akende paigaldajana. Selgitas, et vanglas viibib esimest korda, kriminaalhooldusel pole varem olnud, küll aga katseajal, mis möödus rikkumisteta, omandatud on keevitaja eriala ja vanglas määratud programmid on kõik läbitud. Kinnitas, et sõpruskonnas kriminaalkorras karistatud isikuid ei ole, on aru saanud oma süüst ja kahetseb, narkootikume enam tarvitada ei taha ja kuritegelikule teele asuda rohkem ei soovi. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab Ramil Plyaplini vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kaitsja märkis, et isik viibib vanglas esimest korda ja see on talle mõju avaldanud, kuna tema käitumine vangistuses on õiguskuulekas. Isik on läbinud kogu individuaalse täitmiskava, tal on vabanedes olemas kindel elu- ja töökoht ja toetavad lähedased. Kaitsja hinnangul on usutav ka see, et rohkem narkootikumide tarvitamist kinnipeetav jätkata ei soovi, kuna on vangistuses viibinud 2,5 aastat, mil ta pole saanud narkootikume tarvitada. Samal põhjusel on isik võõrdunud ka endistest kriminaalkorras karistatud sõpradest. Ka on välja selgitatud, et Ramil Plyaplin ei ole agressiivne ja tema eelmine katseaeg möödus rahulikult ning uusi kuritegusid ta toime ei pannud. Ka on isiku retsidiivsusnäitaja madal ja see on märk, sellest, et isikut saab usaldada. Kaitsja palus kohtul taotlus rahuldada ning Ramil Plyaplin tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastada elektroonilise valve alla. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga ning prokuröri kirjaliku seisukohaga leiab, et Ramil Plyaplini saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ühes tema allutamisega käitumiskontrollile. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise peamine eeldus on tema õiguskuulekas käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Ramil Plyaplini käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Seega on isiku ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamine eeldus täidetud. 3 Kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel elukoht vanemate juures. Tegemist on kinnipeetava isale kuuluva 2-toalise kõigi mugavustega korteriga ning kodukülastuse käigus on välja selgitatud, et see sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ning kinnipeetava vanemad on seadme paigaldamiseks nõusoleku andnud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Ka on isikul olemas pikaajaline kehtiv elamisluba. Suhted lähedastega (ema, isa ja vend) on head ja toetavad ning kinnipeetav on lähedaste poolt koju oodatud. Seega on isikul vabanedes olemas teda toetav sotsiaalvõrgustik. Ka on isik abielus, abikaasa koos ühiste lastega elab küll eraldi ja lapsed ei ole kinnipeetava nimel, kuid vabaduses olles tegeles Ramil Plyaplin laste kasvatamisega. Vanemad on valmis kinnipeetavat vabanemisel nii materiaalselt kui ka moraalselt toetama. Samuti on isikule vabanemisel garanteeritud töökoht xxxx, mis on oluline isiku iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes. Garanteeritud on tähtajatu tööleping ehitusremonditöölisena, firma tegeleb akende paigaldamisega. Positiivne on ka asjaolu, et isikul on enne vangistust olemas ametlikult töötamise kogemus. Positiivseks loeb kohus ka seda, et isik on vangistuse jooksul läbinud riigikeele kursuse A1 tasemel, on omandanud keevitaja eriala ning alates
3. aastat on osalenud majandustöödel koristajana, kusjuures töötamisega probleeme ei ole esinenud. Seega on kinnipeetav vangistuses viibitud aega kasutanud otstarbekalt. Meditsiiniosakonna andmetel Ramil Plyaplinil alkoholi ega narkootikumide sõltuvust diagnoositud ei ole. Viimane narkootikumide tarvitamine toimus enne vahistamist. Isik on motiveeritud loobuma narkootikumidest ning tema enda hinnangul ta välistab tagasilanguse võimaluse. Kohtu hinnangul näitab süüdimõistetu püüdlikkus, et karistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärgid on täidetud ning tema resotsialiseerumine ei tohiks osutuda probleemiks. Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole Ramil Plyaplinile omane agressiivne käitumine ega enesevalitsuse kaotamine, ametnikega suhtleb korrektselt, tuleviku eesmärkideks on isik seadnud õppimise, narkootikumidest loobumise ning suhtlusringkonna vahetamise. Viimane on kohtu arvates oluline, kuna kinnipeetav võib olla mõjutatav, millele viitab asjaolu, et kuritegu on toime pandud grupis ning vanemate hinnangul on kinnipeetava kriminaalse käitumise põhjuseks just kuritegeliku mõtteviisiga isikud tema suhtlusringkonnas. Üldise korduva kuriteo tõenäosus 2 aasta jooksul 15% ja vägivaldseid kuritegusid ei ole isik toime pannud. Seega on tegemist keskmisest madalama retsidiivsusnäitajaga. Ka on isik varem ühel korral olnud kriminaalhooldusel, kusjuures katseaeg kulges kriminaalhooldaja hinnangul rahuldavalt. Kohus on seisukohal, et antud juhul on isiku taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas arvestades ka asjaoluga, et isik viibib vanglas esmakordselt. Käitumiskontrollile allutamine aitab omakorda maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab kriminaalhoolduse nõuetekohaselt läbida ning ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi. Katseajal saab kinnipeetav kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Isik on avaldanud soovi elada seadusekuulekat elu ja minna tööle, seega on tema eesmärgid tulevikuks 4 realistlikud ning ta saab asuda neid ellu viima. vastutustundliku lapsevanema kohustusi. Ka saab kinnipeetav asuda täitma Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Ramil Plyaplin kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ühes tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele koos lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Kohus peab igapäevaeluga taaskohanemise eesmärgil põhjendatuks elektroonilise valve kestust 6 kuud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 5