Obsah (13)

§ 440§ 444§ 173§ 174§ 162§ 168§ 138§ 144§ 175§ 165§ 177§ 178§ 468

2-17-8681 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 15. august 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-17

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud

1. XxxxOÜ (hageja) esitas 02.06.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse XxxxOÜ (kostja I), Xxxx (kostja II) ja Xxxx(kostja III) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevus summas 8 500 eurot, intressijääk summas 2,51 eurot, võlgnevuselt arvestatud viivis summas 1581 eurot ja leppetrahv summas 850 eurot. Kokku palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 10 933,51 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 23.11.2016 laenulepingu nr XXXX, mille kohaselt andis hageja kostjale I laenu summas 9 500 eurot. Laenult tuli tasuda intressi 15% aastas. Laenu tagastamise tähtpäev oli 22.02.
2. Laenulepingus leppisid pooled kokku leppetrahvis 10% laenusummast, kui kostja I ei täida laenulepinguga endale võetud kohustusi ja ei kõrvalda rikkumist hageja poolt antud täiendava tähtaja jooksul. Hageja, kostja II ja kostja III sõlmisid 23.11.2016 tagatislepingud vastavalt nr XXXXja XXXX. Tagatislepingute kohaselt kohustusid kostja II ja kostja III hageja ees vastutama solidaarselt hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingu nõuetekohase täitmise eest. Seisuga 15.03.2017 oli kostja I tagastanud hagejale osaliselt laenusummalt arvestatud intresse kogusummas 356,25 eurot. Kuivõrd kostja I ei täitnud laenulepingut, ütles hageja laenulepingu erakorraliselt üles seisuga 15.03.
3. Hageja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 29.03.
4. Pooled pidasid läbirääkimisi seoses võlgnevuse tasumisega ja hageja nõustus kostja I ja kostja II ettepanekuga tasuda võlgnevust kahe osamaksena, so 21.04.2017 tasutakse 2 000 eurot ja ülejäänud võlgnevus tasutakse 22.05.
5. Kostja I on tasunud 21.04.2017 2 000 eurot, millest hageja loeb 1 000 euro tasutuks vaidlusaluse laenulepingujärgse võlgnevuse katteks hageja ees. Seega on kostja I laenu põhisumma võlgnevus hageja ees 8 500 eurot, millelt kuulub sissenõudmisele intressijääk 2,51 eurot, viivis 1 581 eurot (arvestatud tagastamata laenusummalt 8 500 eurot perioodil 22.02.2017 – 25.05.2017) ja leppetrahv summas 850 eurot. Hageja palub välja mõista kostjatelt märgitud summad solidaarselt.
6. Kostjad esitasid kohtule 28.06.2017 vastuse hagiavaldusele, milles nad tunnistavad hagiavalduses nende vastu suunatud nõudeid. 2 2-17-8681 Maakohtu põhjendused
7. Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostjad avaldasid 28.06.2017 vastuses hagiavaldusele, et nad tunnistavad hageja nõudeid. Kohus loeb kostjate seisukoha, et nad tunnistavad hageja nõudeid hagi õigeksvõtuks

§ 440

lg 1 mõttes.

§ 440

lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses.

§ 444

lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kostjad võtsid hagi õigeks, teeb kohus otsuse põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 4.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162

lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 168

lg-st 6 tuleneb, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesolevalt nähtub tsiviilasja materjalidest, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja on korduvalt püüdnud saavutada kostjatega kohtuvälist kokkulepet. Hageja toob välja, et on pakkunud kostjatele nii enne kohtumenetlust kui ka selle ajal võimalusi tasuda võlgnevus osamaksetena. Kuivõrd pooled kokkulepet ei saavutanud, pöördus hageja oma õiguste kaitseks kohtusse. Kohus on seisukohal, et kuigi kostjad on hagi kohe õigeks võtnud, on kostjad oma käitumisega andnud hagejale põhjuse kohtule hagiavalduse esitamiseks. Seega jäävad käesoleva tsiviilasja menetluskulud kostjate kanda

§ 162lg 1 alusel.

5. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 650 eurot ning õigusabikulud summas 777,50 eurot (käibemaksuta). Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Terje Eipre on käesoleva menetluse raames osutanud õigusabiteenust kokku 6,22 tunni ulatuses tunnitasumääraga 125 eurot (käibemaksuta). Hageja palub kostjatelt välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus leiab, et hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on käesolevas tsiviilasjas tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 600 eurot ning hagi tagamise avalduse esitamisel 50 eurot. Riigilõivude tasumine on nähtav tsiviilasja 3 2-17-8681 toimikust (tl 55, 57). Kohus leiab, et riigilõivude tasumise näol on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele taotletud summas välja mõista.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Terje Eipre käesoleva menetluse raames osutanud õigusabiteenust kokku 6,22 tunni ulatuses tunnitasumääraga 125 eurot (käibemaksuta). Kostjad on seisukohal, et hageja poolt välja toodud menetlustoimingutele kulunud aeg ja tunnitasu on mõistlik ja tavapärane. Kohus on hageja lepingulise esindaja poolt menetluskulude nimekirjas olevaid toiminguid ja nendele kulunud aega analüüsides jõudnud seisukohale, et kõik lepingulise esindaja toimingud ja neile kulunud aeg on täies mahus põhjendatud ja vajalikud. Arvestades käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ning asja keerukust on kohtu hinnangul hageja esindaja tunnitasu määr mõistlik ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja menetluskulusid kokku summas 1 427,50 eurot (riigilõivud 650 eurot + õigusabikulud 777,5 eurot). 6.

§ 165

lg 3 esimene lause sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus leiab, et

§ 165lg 3 alusel tuleb kostjatelt välja mõista hageja menetluskulud solidaarselt.

7.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud, seega märgib kohus käesolevas kohtumääruses, et menetluskulude hüvitamisega viivitamisel tuleb kostjatel solidaarselt tasuda hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 8.

§ 178

lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 9. Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks

§ 468lg 1 p 1 alusel.

10. Kohus rahuldas 14.06.2017 määrusega hageja hagi tagamise avalduse. Kohus seadis kostjale III kuuluvale korteriomandile Xxxx, Tallinn kohtuliku hüpoteegi summas 10 933,51 eurot. Kohus selgitab, et 14.06.2017 kohtumäärusega seatud kohtulik hüpoteek jääb tagama hageja nõudeid. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik 4