← Eesti

1-17-9782/3

Obsah (7)§ 263§ 183§ 74§ 184§ 68§ 73§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. november 2017.a. Pärnu Kriminaalasja number 1-17-9782 (17267000027) Kohtukoosseis Kohtunik Rubo Kikerpill Prokurör

§ 263

lg 1 p 2 - § 25 lg 2 järgi käskmenetluses Süüdistatav Juri Kudrjavski Isikukood või sünniaeg: 37506034234 Karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 korral: - Pärnu Maakohtu 17.06.2016 otsusega

§ 183

lg 2 p 1, 2 alusel mõisteti 2 aastat ja 4 kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 2 ja 3 alusel kuulus koheselt kandmisele 6 kuud vangistust ja ülejäänud osa 1 aasta ja 10 kuud tingimisi katseajaga 3 aastat. Katseaeg 17.06.2016 kuni 16.06.2019. - Pärnu Maakohtu 03.02.2012 otsusega

§ 184

lg 2 p 2 alusel mõisteti 3 aastat vangistust.

§ 74lg 1, 3 alusel jäeti tingimisi täitmisele pööramata 3 aastase kasteajaga.

Katseaeg 03.02.2012 kuni 02.02.2015. väärteokorras karistatud viiel korral Kaitsja Vandeadvokaat Avo Pärmann RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, § 255 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Juri Kudrjavski

§ 263

lg 1 p 2 - § 25 lg 2 järgi ning mõista talle 1 rahaline karistus 180 päevamäära ulatuses (päevamäära suurus 10 eurot), so 1800 (üks tuhat kaheksasada) eurot.

§ 68

lg 1 alusel lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg 12.01.2017- 13.01.2017, s.o 2 päeva (ühele vangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära), ning lõplikuks karistuseks mõista 174 päevamäära, s.o 1740 (üks tuhat seitsesada nelikümmend) eurot.

§ 73

lg 1 ja 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui Juri Kudrjavski ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtliku kuritegu. Rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt Pärnu Maakohtu 17.06.2016.a otsusest. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev. Asitõendid. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel järgmised asitõendid: - Pakend nr 1 - liigendnuga; - Pakend nr 2 - vutlaris taskunuga; - Pakend nr 3 - isevalmistatud torkerelv. Menetluskulud. Arvata menetluskuludeks sundraha 705 € ja tasu riigi õigusabi eest 48 €, kokku 753 €. KrMS § 179, § 175 ja § 180 lg 3 alusel välja mõista Juri Kudrjavski´lt riigituludesse menetluskulud summas 377 €, menetluskulud summas 376 € jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades Juri Kudrjavski varalise seisundiga, võimaldada tal tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber

  1. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 254 lg 6,7 kohaselt on süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Juri Kudrjavskit süüdistatakse selles, et tema 12.01.
  2. a kella 21.05 ajal Pärnu linnas Pikal tänaval bussijaama läheduses, s.o avalikus kohas, rikkus korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud 2 avalikus kohas käitumise üldnõudeid relvana kasutatava esemega ähvardades. Juri Kudrjavski, olles alkoholijoobe seisundis, sõimas S.G ebatsensuursete sõnadega ning ähvardas noaga. Seejärel jooksis Juri Kudrjavski S.G nuga käes hoides järgi kuni Kuninga tn 29 maja juurde, kus jätkas S.G ebatsentsuursete sõnadega sõimamist ja noaga ähvardamist, kuni politsei poolt kinnipidamiseni. Kuna kannatanu on avaldanud, et ta Juri Kudrjavski tegevuses ohtu enda elule ei tundunud, pani Juri Kudrjavski toime avaliku korra raske rikkumise katse. Seega Juri Kudrjavski, avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega, kui see on toime pandud relvaga ähvardamise katsena, pani toime

§ 263lg 1 p 2 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör taotleb kohtult süüdi tunnistada Juri Kudrjavski

§ 263

lg 1 p 2 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ning mõista talle rahaline karistus 180 päevamäära (päevamääraga 10,00 eurot) summas 1800 eurot.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 12.01.2017- 13.01.2017, s.o 2 päeva (ühele vangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära) ning lõplikuks karistuseks mõista 174 päevamäära, s.o 1740 eurot.

§ 73

lg 1 ja 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui Juri Kudrjavski ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtliku kuritegu. Rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt Pärnu Maakohtu 17.06.2016. a otsusest. Süüdimõistva kohtuotsuse korral kuulub Juri Kudrjavskilt väljamõistmisele KrMS § 179 lg 1 p alusel sundraha ja menetluskulud, mille summa kindlaks määramisel palub vanemprokurör arvestada KrMS § 180 lg 3 sätestatuga. MAAKOHTU SEISUKOHT Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud kahel korral.

§ 263

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kas rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Kohus leiab, et süüdistatava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud ja leiab, et teda on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Kuriteoga kannatanule kahju ei tekitatud, tegu jäi katsestaadiumisse. Kohus leiab, et Juri Kudrjavskile tuleb määrata rahaline karistus sanktsiooni keskmises määras ning et prokuröri ettepanek mõista karistuseks rahaline karistus sanktsiooni keskmisele määrale lähedases ulatuses on põhjendatud. Samas leiab kohus, et rahaline karistus on võimalik mõista tingimisi, kuna katseaeg kohustab isikut hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Uute tegude toimepanemisele järgneb ka käesolevas asjas mõistetud karistuse täitmisele pööramine. Kohus nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis tõendatuse ja karistuse määra kohta. Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistatav Juri Kudrjavskit 180-päevamäärase rahalise karistusega (päevamäär 10 eurot) s.o summas 1800 eurot. Vastavalt

§-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. Tõendist isiku maksustava tulu kohta nähtub, et 3 süüdistava päevasissetulek jääb alla vastava summa. Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks 10 eurot. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel järgmised asitõendid: - Pakend nr 1 - liigendnuga; - Pakend nr 2 - vutlaris taskunuga; - Pakend nr 3 - isevalmistatud torkerelv. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 705 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 48 eurot. KrMS § 179, § 175 ja § 180 lg 3 alusel ning arvestades, et kogu meneltuskulu hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, välja mõista Juri Kudrjavski´lt riigituludesse menetluskulud summas 377 €, menetluskulud summas 376 € jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades isiku majanduslikku seisundit võimaldada süüdlasel menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Rubo Kikerpill kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.