lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista karistuseks arest 5 (viis) päeva. 2. Jevgeni Demjanov süüdi tunnistada
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista karistuseks arest 5 (viis) päeva.
lg 3 p 2, § 169 lg 4 p 4, 5, § 169 lg 5 ja NPALS § 3 lg 1 nõudeid ja pani toime
Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et väärteoprotokollis märgitud süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale süüks arvatud väärtegude toimepanemises süüdi. Keeldub ütluste andmisest, kuivõrd leiab, et ütlused tulemusi ei mõjuta. Kohtuvälise menetleja esindaja karistusettepaneku osas leidis, et pole vajadust raisata aega aresti peale, parem oleks maksta trahvi, oleks kasulikum ühiskonnale. Kui arest, siis parem järjest kanda kui ositi. Tunnistaja Xxxx selgitas, et sõiduauto Toyota Avensis registreerimismärgiga xxxx oli tema vastutusel liisinglepingu alusel. Sõiduk oli 24 juuni pargitud tee äärde Tööstuse tänaval Valgevase tänava ristmiku läheduses. Selliseid vigastusi parkimise ajal ei olnud. Ise sündmust ei näinud, politsei helistas ja ütles, et juhtus liiklusõnnetus, kas saab tulla. Auto tagumisse parempoolsesse nurka oli sisse sõidetud, osad olid laiali, auto liikunud edasi autopikkuse võrra. Paremasse tagumisse nurka oli sisse sõidetud, kere vigastus ja ratas viltu all. Kasko kandis auto maha, kulud olid ligilähedased sõiduki poolele hinnale. Sõiduk kuulus Swedbank Liising ASle, kaskokindlustus oli Swedbank P & C Insurance AS. Tehti hüvitisotsus. Tunnistaja Xxxx selgitas, et liiklusõnnetust otseselt pealt ei näinud, toimus Valgevase ja Tööstuse nurgal. Kuulis korteris olles suurt pauku, vaatas välja Valgevase tänava suunas, kuid inimesed vaatasid Tööstuse tänava poole, läks sinna vaatama. Nägi tumedat Toyotat, selle taga heledamat, eemal ka BMW. Hiljem sai aru, et BMW ei puutu asjasse. Heledam oli tumedamale sisse sõitnud, juht tuli autost välja, sidus kingapaela kinni ja kõndis auto esiotsa juurde, vaatas tumedat autot. Tumedal olid päris tugevad kahjustused. Tahtis tuua kaamera, et teha pilt, kuid siis seda autot enam näha ei olnud. Juht oli tumeda peaga, pikem, sarnane vasakul pool oleva isikuga. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et inkrimineeritud väärteod on tõendamist leidnud ja kvalifitseeritud õigesti. Tuleb määrata proportsionaalne karistus. Väärteod on tõendamist leidnud tunnistajate ütluste, väärteoasja materjalide ja menetlusaluse isiku süü tunnistamisega. Palub mõista karistuseks NPALS § 151 lg 1 järgi arest 5 ööpäeva,
lg 1 järgi arest 10 2 ööpäeva ja
lg 1 järgi arest 10 ööpäeva.
Maakohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise, tunnistajate ütlused ja kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud. Menetlusalust isikut süüdistatakse selles, et tema 24.06.2017 kell 18:59 Tööstuse tn 5/1 juures Tallinnas juhtis mootorsõidukit, ei vähendanud oma sõiduki kiirust vastavalt olukorrale, sõitis otsa tee ääres pargitud sõidukile, põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Swedbank Liising AS-le. Lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju põhjustamise eest vastutav isik. Lisaks tarvitas narkootilist ainet, s.o fetanüüli ilma arsti ettekirjutuseta.
lg 1 Puutuvalt menetlusalusele isikule inkrimineeritud
lg 1 sätestatud väärteokoosseisu tuleb kohtu arvates esmalt tuvastada seda, kas tegemist oli liiklusõnnetusega.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.
lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Kohtule esitatud väärteoasja materjalidest, s.o sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde koostatud liiklusõnnetuse aktist ja sõiduki Toyota Avensis reg. nr xxxx fotodest nähtuvalt on tuvastatud sõiduki vigastused: parempoolne taganurk deformeerunud, vasakpoolne küljekarp tagaosast deformeerunud ja osa plekki ära rebitud, vasakpoolne tagumine velg vigastatud. Fikseeritud vigastused eeldanuks ilmselgelt sõiduki taastamisremonti ning selle maksumus ei saaks olla väike. Tunnistaja Xxxxi ütluste kohaselt kuulis ta pauku ja läks aknale vaatama, mis juhtus. Nägi, kuidas üks tume auto oli heledamale parkivale autole sisse sõitnud. Tumeda sõiduki juht väljus autost, vaatas autokahjustused üle ning sõitis minema. Ka menetlusaluse isiku juhitud sõidukil Mazda 6 reg. nr xxxx nähtuvad sõiduki vaatlusprotokollist koos fotodega vigastused, s.o esimene vasakpoolne nurk on deformeerunud. Eeltoodud tõenditest nähtub, et menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduk Mazda 6 reg. nr xxxx sõitis otsa parkivale sõidukile Toyota Avensis ning tekitas sellega Toyota omanikule Swedbank Liising AS-le varalist kahju. Tunnistaja Xxxxu ütluste kohaselt leidis kindlustusandja, et sõiduki taastamisremont ei ole majanduslikult otstarbekas ja sõiduk kanti maha. Kohtule esitatud hüvitamisotsuse kohaselt oli hüvitis kokku 13 076 eurot. Seega on väärteoasjas kogutud tõenditega tuvastatud, et tegemist on liiklusõnnetusega
p 32 mõttes.
lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamise ja/või tervisekahjustuse tekitamisega. Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule toime pandud väärteos ette heitnud
lg 3 p 2 sätestatud kohustuse eiramist, s.o juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Kui menetlusalune isik oleks sõitnud aeglasemalt, siis ei oleks ta teeääres parkivale sõidukile ka tagaossa sisse sõitnud. Kõigi eeltoodud tõenditele tuginedes asub kohus seisukohale, et kaebuse esitaja eiras
lg 3 p 2 nõudeid ning selle tulemusena tekitas varalist kahju sõiduki omanikule Swedbank Liising AS-le. Seega on täidetud kõik
lg 1 süüteokoosseisu tunnused ning kaebuse esitaja käitumises sisaldub
Süüteo asjaoludest ja menetlusaluse isiku ütlustest nähtuvalt on süütegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Mootorsõidukit juhtides on sõidukijuhil kohustus olla liikluses hoolas ja 3 valida sõidukiirus, mis vastab ohutule liiklemisele ja seda kohustust eirates pidi isik ka ette nägema, et võib põhjustada liiklusõnnetuse. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 3 p 2 nõudeid ja pani sellega toime
lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju.
lg 1 Lisaks eelmärgitule süüdistatakse menetlusalust isikut
lg 4 p 4, 5 ja lg 5 nõuete rikkumises ja § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises selles, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Menetlusaluse isiku selgitustest nähtuvalt sõitis ta parkivale sõidukile tagant sisse, läks autost välja kahjustusi vaatama ja siis sõitis sündmuskohalt minema. Seda kinnitavad ka tunnistaja Xxxxi ütlused, mille kohaselt nägi ta liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki juhti, kes väljus autost ja vaatas sõidukite vigastusi ning selle aja jooksul, mil ta läks kaamerat tooma, oli liiklusõnnetuse põhjustanud juht sündmuskohalt lahkunud. Nagu juba eelpool on tõendamist leidnud oli tegemist liiklusõnnetusega, mille tagajärjel on tekitatud varalist kahju.
Ülalpool on kohus leidnud, et tulenevalt
p 32 sätetest oli tegemist liiklusõnnetusega, mille käigus põhjustati varaline kahju teise sõiduki omanikule.
lõigetes 1 kuni 2 on sätestatud juhi kohustused liiklusõnnetuse järgselt ohutuse tagamiseks ning lõikes 3 on sätestatud juhi kohustused teatud tingimuste olemasolul, s.o sündmuskohalt lahkumise osas seoses kannatanule abi osutamisega. Seejuures lasub juhil kannatanu haiglasse transportimise järgselt kohustus naasta viivitamatult sündmuskohale. Väärteoasjas kogutud tõenditest saab tulla järeldusele, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt ning kogu väärteomenetluse jooksul ei ole kogutud tõendeid, et menetlusalune isik oleks pöördunud politseisse liiklusõnnetusest teatamiseks. Küll teatas liiklusõnnetusest politseisse kõrvaline isik, kes liiklusõnnetust pealt nägi, kuid ise liiklusõnnetuses ei osalenud.
lg 4 sätetega on üheselt mõistetavalt märgitud millistel tingimustel ei pea politseile liiklusõnnetusest teatama.
lg 4 p 1 kohaselt ei pea politseisse liiklusõnnetusest teatama juhul, kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ise ei nõua oma tervise kontrolli. Kohus leiab, et nimetatud sätet tuleb vaadata kogumis sama lõike teiste punktidega ning see punkt on vaid üheks osaks loetletud tingimustest, kuivõrd liiklusõnnetuse mõiste ei tulene ainult inimese tervise kahjustamisest, vaid ka varalise kahju tekkimisest. Varalise kahju puhul on olulisteks tingimuseks
lg 4 p 2, 3, 4 ja 5 sätted, milliste kohaselt peavad liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses olema ühel meelel, kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud, on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja kõik punktides 2 kuni 4 loetletud asjaolud on liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad kirjalikult vormistatud ja sellele alla kirjutanud. Väärteoasja materjalidest sellist dokumenti, mille liiklusõnnetuse põhjustanud menetlusalune isik ja kahju saaja oleks vormistanud
Kuivõrd menetlusalusest isikust juht lahkus liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohalt, siis ei olnud võimalik täita ka
Seega ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kui juht täitnud
lg 4 sätestatud nõudeid, mis annaks õiguse jätta politseile liiklusõnnetusest teatamata. Sündmuskohale jäi vaid teine pargitud ja liiklusõnnetuses osalenud sõiduk.
lg 5 teise alternatiivi kohaselt aga tuleks politseile teatada siis, kui varalise kahju saaja ei ole teada. Kuivõrd menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt, siis ei saanud talle ka kahju saaja teada olla, mistõttu oli tal ka sel juhul teatamise kohustus. Menetlusaluse isiku käitumisest saab aga järeldada, et teda kahju tekitamine ega kahju saaja ei huvitanud. Ühe variandina tuleks 4 kõne alla olukord, kus kahju tekitajat ei ole sündmuskohal ning antud juhul lahkuski menetlusalune isik sündmuskohalt ja liiklusõnnetusest teatas sündmuskoha läheduses viibinud kõrvaline isik. Kohus leiab, et politseile liiklusõnnetusest teatamise kohustusele viitab
lg 5 sõnastus koosmõjus lõike 6 sõnastusega, mille kohaselt tohib sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse või teiste sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ja jäljed. Väärteoasjas kogutud ja kontrollitud tõendite kohaselt lahkus liiklusõnnetuse põhjustaja aga sündmuskohalt. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku edasi sõitmine pärast liiklusõnnetust toimus seadusliku aluseta, kuivõrd tal ei olnud transportida kannatanut haiglasse ja sündmuskoha säilimine ei oleks sündmuskohal takistanud teiste sõidukite liiklust. Seega peab liiklusõnnetusest politseile igal juhul teatama, millest saab järeldusi teha nii
Kohus leiab, et politseile võib liiklusõnnetusest teatamata jätta üksnes
lg 4 p 2 - 4 sätestatud tingimustel, so seaduses üheselt sätestatud erijuhul ja selleks tuleb koostada
Antud vaidlusalusel juhul
Samasugusele seisukohale on asunud ka Riigikohus oma lahendites 3-1-1-93-06 ja 31-1-81-07. Käesoleval juhul ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kahju saajaga vastutuse osas kokkuleppele jõudnud ega sündmuskohal, s.o liiklusõnnetuse toimumise kohas sellekohast kirjalikku kokkulepet sõlminud. Süüteo asjaoludest nähtub üheselt, et menetlusalune isik lahkus teadlikult sündmuskohalt ja ei teavitanud tahtlikult liiklusõnnetuse põhjustamisest politseile, seega on väärtegu toime pandud kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 nõudeid ja pani sellega toime
lg 1 ettenähtud väärteo, s.o liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumine, kui teatamine oli kohustuslik. NPALS § 151 lg 1 Lisaks sellele süüdistatakse menetlusalust isikut selles, et ta oli tarvitanud narkootilist ainet fentanüüli ilma arsti ettekirjutuseta. Joobeseisundi tuvastamise toimingute tegemise saatekirjast nähtub, et 24.06.2017 on menetlusaluselt isikult tervishoiuteenuse osutaja juures kell 19.55 võetud uriiniproov. Tehtud uuringu 1171T tulemusena on menetlusaluse isiku organismis tuvastatud fentanüüli sisaldus. Fentanüül kuulub NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 II nimekirja. Väärteoasja materjalidest ei nähtu arsti ettekirjutust eelmärgitud aine, s.o fentanüüli kasutamiseks. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine fentanüüli tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Süüteo asjaoludest ja menetlusaluse isiku karistusandmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut samalaadse väärteo eest karistatud, saab järeldada, et menetlusalune isik pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu ning pani sellega toime NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise. 5 Karistuse määramine Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 1 järgi karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada
lg 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.
lg 1 järgi karistatakse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada
lg 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. NPALS § 151 lg 1 järgi karistatakse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut eelnevalt karistatud liiklusalase kuriteo, s.o KarS § 424 ja NPALS § 151 lg 1 väärteo toimepanemise eest. Seejuures rahatrahv, mis on vaid 12 eurot, on jäetud tasumata, kuigi menetlusaluse isiku selgitustest nähtuvalt ta töötab. Arvestades aga rahatrahvi tasumata jätmist saab tulla järeldusele, et menetlusalusel isikul kas puudub soov rahatrahve tasuda või ei ole tema sissetulek rahatrahvide tasumiseks piisav või siis puudub menetlusalusel isikul sissetulek sootuks. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et rahaline mõjutamine ei ole oodatud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab väärtegude toimepanemist. Seega on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest. Lisaks sellele on menetlusaluselt isikult Harju Maakohtu 14.09.2017 otsusega nr 1-17-8107 välja mõistetud menetluskulu, mis ei ole väike ja seetõttu on menetlusalusel isikul ka teisi rahalisi kohustusi. Neist asjaoludest tuleneval leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtub, et menetlusalune isik on
lg 1 ning
lg 1 ettenähtud väärteod toime pannud eraldi teoga, kuivõrd
lg 1 ettenähtud väärtegu ei ole toime pandud sama teoga, s.o seoses sõiduki juhtimisega ning kuivõrd NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine on tuvastatud hiljem, mitte vahetult sündmuskohal kinnipidamise järgselt, siis arvestades väärteo iseloomu ei ole alust väita, et menetlusalune isik oleks NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärtegu toime pannud samaaegselt teiste väärtegudega ja seoses sõiduki juhtimisega. Seetõttu tuleb ka selle väärteo toimepanemine lugeda toime panduks eraldi teoga. Arvestades seda, et menetlusalune isik pani lühikese aja jooksul toime kolm väärtegu, samuti menetlusaluse isiku karistusandmeid, siis leiab kohus asjaolusid kogumis arvestades, et menetlusaluse isiku süü on väärtegude kogumis üle keskmise suur ja ta kujutab endast liikluses jätkuvalt ohtu ning see tingiks karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras. Omaks võetud karistuspraktika kohaselt võib ka keskmise süü puhul mõista rangema karistuse kui asjaoludest ja süütegudest ning süüdlase isikust tulenevalt tuleb keelunormi kehtivust kinnitada karistusega, mis ületab sanktsiooni keskmist määra. Menetlusalune isik on avaldanud ka kahetsust, kuid arvestades tema eelnevaid karistusandmeid suhtub kohus sellesse mõningase kriitikaga. 6 Lisaks peab kohus vajalikuks karistuse mõistmisel arvestada menetlusaluse isiku karistusandmetega, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut 06.09.2016 karistatud KarS § 424 järgi ja 07.06.2016 karistatud NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest. Eeltoodust nähtub, et menetlusalust isikut ei ole varem karistatud käesolevas väärteoasjas inkrimineeritud samalaadsete liiklusalaste väärtegude eest, kuivõrd karistusandmetesse märgitud arest, mis on mõistetud Harju Maakohtu 12.06.2013 otsusega, peaks olema karistusandmetest kustutatud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib temale inkrimineeritud iga väärteo eest mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuivõrd karistuste kogumis on lõplikult ära kantav karistus niigi keskmises määras. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS § 107 lg 1 p 1, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest. Puutuvalt võimalikku lisakaristusse peab kohus vajalikuks märkida, et nii
lg 2 kui ka § 236 lg 2 näevad ette võimaluse kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Kohus leiab, et kuigi
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisega tekitati varalist kahju, siis juhul, kui menetlusalune isik oleks järginud
nõudeid, jäänuks
Politseile teatamata jätmine ja sündmuskohalt lahkumine aga käivitasid menetluse alustamise ja andsid aluse arvata, et menetlusalune isik võis olla juhile keelatud seisundis. Seetõttu leiab kohus, et ühe väärteo toimepanemisele järgnenud teise tahtliku väärteo toimepanemine muudab menetlusaluse isiku süü suuremaks ja arvestades asjaolu, et menetlusalusel isikul on ka kehtiv karistus KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, tuleks
Samas on käesoleva kohtuotsuse koostamise ajaks jõustunud Harju Maakohtu 14.09.2017 otsus nr 1-17-8107 (jõustus 30.09.2017), millega kohaldati menetlusaluse isiku suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks. Seega on tegemist olukorraga, kus menetlusaluselt isikult on juba sõiduki juhtimise õigus ära võetud ning käesoleva otsusega ei ole enam lisakaristust võimalik kohaldada. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.