← Eesti

4-17-4181/7

Obsah (5)§ 223§ 236§ 50§ 2§ 169

4-17-4181 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. oktoober 2017,Tallinn Väärteoasja number 4-17-4181 (2302,17,007627) Kohtunik Märt Toming Sekretär Eda Lo

§ 223

lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista karistuseks arest 5 (viis) päeva. 2. Jevgeni Demjanov süüdi tunnistada

§ 236

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista karistuseks arest 5 (viis) päeva.

  1. Jevgeni Demjanov süüdi tunnistada NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista karistuseks arest 5 (viis) päeva.
  2. Mõistetud arest kokku 15 päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1, Tallinnas. Mõistetud aresti ärakandmist arvestada alates menetlusaluse isiku poolt aresti ärakandmisele asumisest. Mõistetud arest peab täies ulatuses olema ära kantud hiljemalt 28.11.
  3. Juhul, kui mõistetud arest jäetakse tähtaegselt ära kandmata, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning ärakandmata aresti osa täies ulatuses ärakandmist arvestatakse menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest.
  4. Jevgeni Demjanovilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise või psühhotroopse aine sisalduse uuringute tegemisel tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot ja eksperdi poolt hinnangu andmise kulu 52 (viiskümmend kaks) eurot, so kokku menetluskulu 87 (kaheksakümmend seitse) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Jevgeni Demjanov, 4-17-4181, uuringu kulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Jevgeni Demjanovile tema elukoha aadressile tavapostiga. 1
  5. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 05.10.
  6. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 13.07.2017 koostatud väärteoprotokollist nr AB1546244 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 24.06.2017 kell 18:59 Tööstuse tn 5/1 juures Tallinnas Jevgeni Demjanov juhtis mootorsõidukit, ei vähendanud oma sõiduki kiirust vastavalt olukorrale, sõitis otsa tee ääres pargitud sõidukile, põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Swedbank Liising AS-ile. Lahkus sündmuskohalt, politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju põhjustamise eest vastutav isik. Tarvitas narkootilisi või psühhotroopseid aineid - fetanüüli - ilma arsti ettekirjutuseta. Taolise käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 50

lg 3 p 2, § 169 lg 4 p 4, 5, § 169 lg 5 ja NPALS § 3 lg 1 nõudeid ja pani toime

§ 223lg 1 ja § 236 lg 1; NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteod.

Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et väärteoprotokollis märgitud süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale süüks arvatud väärtegude toimepanemises süüdi. Keeldub ütluste andmisest, kuivõrd leiab, et ütlused tulemusi ei mõjuta. Kohtuvälise menetleja esindaja karistusettepaneku osas leidis, et pole vajadust raisata aega aresti peale, parem oleks maksta trahvi, oleks kasulikum ühiskonnale. Kui arest, siis parem järjest kanda kui ositi. Tunnistaja Xxxx selgitas, et sõiduauto Toyota Avensis registreerimismärgiga xxxx oli tema vastutusel liisinglepingu alusel. Sõiduk oli 24 juuni pargitud tee äärde Tööstuse tänaval Valgevase tänava ristmiku läheduses. Selliseid vigastusi parkimise ajal ei olnud. Ise sündmust ei näinud, politsei helistas ja ütles, et juhtus liiklusõnnetus, kas saab tulla. Auto tagumisse parempoolsesse nurka oli sisse sõidetud, osad olid laiali, auto liikunud edasi autopikkuse võrra. Paremasse tagumisse nurka oli sisse sõidetud, kere vigastus ja ratas viltu all. Kasko kandis auto maha, kulud olid ligilähedased sõiduki poolele hinnale. Sõiduk kuulus Swedbank Liising ASle, kaskokindlustus oli Swedbank P & C Insurance AS. Tehti hüvitisotsus. Tunnistaja Xxxx selgitas, et liiklusõnnetust otseselt pealt ei näinud, toimus Valgevase ja Tööstuse nurgal. Kuulis korteris olles suurt pauku, vaatas välja Valgevase tänava suunas, kuid inimesed vaatasid Tööstuse tänava poole, läks sinna vaatama. Nägi tumedat Toyotat, selle taga heledamat, eemal ka BMW. Hiljem sai aru, et BMW ei puutu asjasse. Heledam oli tumedamale sisse sõitnud, juht tuli autost välja, sidus kingapaela kinni ja kõndis auto esiotsa juurde, vaatas tumedat autot. Tumedal olid päris tugevad kahjustused. Tahtis tuua kaamera, et teha pilt, kuid siis seda autot enam näha ei olnud. Juht oli tumeda peaga, pikem, sarnane vasakul pool oleva isikuga. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et inkrimineeritud väärteod on tõendamist leidnud ja kvalifitseeritud õigesti. Tuleb määrata proportsionaalne karistus. Väärteod on tõendamist leidnud tunnistajate ütluste, väärteoasja materjalide ja menetlusaluse isiku süü tunnistamisega. Palub mõista karistuseks NPALS § 151 lg 1 järgi arest 5 ööpäeva,

§ 223

lg 1 järgi arest 10 2 ööpäeva ja

§ 236

lg 1 järgi arest 10 ööpäeva.

§ 236lg 2 alusel võtta ära juhtimisõigus 6 kuuks.

Maakohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise, tunnistajate ütlused ja kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud. Menetlusalust isikut süüdistatakse selles, et tema 24.06.2017 kell 18:59 Tööstuse tn 5/1 juures Tallinnas juhtis mootorsõidukit, ei vähendanud oma sõiduki kiirust vastavalt olukorrale, sõitis otsa tee ääres pargitud sõidukile, põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Swedbank Liising AS-le. Lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju põhjustamise eest vastutav isik. Lisaks tarvitas narkootilist ainet, s.o fetanüüli ilma arsti ettekirjutuseta.

§ 223

lg 1 Puutuvalt menetlusalusele isikule inkrimineeritud

§ 223

lg 1 sätestatud väärteokoosseisu tuleb kohtu arvates esmalt tuvastada seda, kas tegemist oli liiklusõnnetusega.

§ 2

p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.

§ 223

lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Kohtule esitatud väärteoasja materjalidest, s.o sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde koostatud liiklusõnnetuse aktist ja sõiduki Toyota Avensis reg. nr xxxx fotodest nähtuvalt on tuvastatud sõiduki vigastused: parempoolne taganurk deformeerunud, vasakpoolne küljekarp tagaosast deformeerunud ja osa plekki ära rebitud, vasakpoolne tagumine velg vigastatud. Fikseeritud vigastused eeldanuks ilmselgelt sõiduki taastamisremonti ning selle maksumus ei saaks olla väike. Tunnistaja Xxxxi ütluste kohaselt kuulis ta pauku ja läks aknale vaatama, mis juhtus. Nägi, kuidas üks tume auto oli heledamale parkivale autole sisse sõitnud. Tumeda sõiduki juht väljus autost, vaatas autokahjustused üle ning sõitis minema. Ka menetlusaluse isiku juhitud sõidukil Mazda 6 reg. nr xxxx nähtuvad sõiduki vaatlusprotokollist koos fotodega vigastused, s.o esimene vasakpoolne nurk on deformeerunud. Eeltoodud tõenditest nähtub, et menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduk Mazda 6 reg. nr xxxx sõitis otsa parkivale sõidukile Toyota Avensis ning tekitas sellega Toyota omanikule Swedbank Liising AS-le varalist kahju. Tunnistaja Xxxxu ütluste kohaselt leidis kindlustusandja, et sõiduki taastamisremont ei ole majanduslikult otstarbekas ja sõiduk kanti maha. Kohtule esitatud hüvitamisotsuse kohaselt oli hüvitis kokku 13 076 eurot. Seega on väärteoasjas kogutud tõenditega tuvastatud, et tegemist on liiklusõnnetusega

§ 2

p 32 mõttes.

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamise ja/või tervisekahjustuse tekitamisega. Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule toime pandud väärteos ette heitnud

§ 50

lg 3 p 2 sätestatud kohustuse eiramist, s.o juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Kui menetlusalune isik oleks sõitnud aeglasemalt, siis ei oleks ta teeääres parkivale sõidukile ka tagaossa sisse sõitnud. Kõigi eeltoodud tõenditele tuginedes asub kohus seisukohale, et kaebuse esitaja eiras

§ 50

lg 3 p 2 nõudeid ning selle tulemusena tekitas varalist kahju sõiduki omanikule Swedbank Liising AS-le. Seega on täidetud kõik

§ 223

lg 1 süüteokoosseisu tunnused ning kaebuse esitaja käitumises sisaldub

§ 223lg 1 ettenähtud väärteo koosseis.

Süüteo asjaoludest ja menetlusaluse isiku ütlustest nähtuvalt on süütegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Mootorsõidukit juhtides on sõidukijuhil kohustus olla liikluses hoolas ja 3 valida sõidukiirus, mis vastab ohutule liiklemisele ja seda kohustust eirates pidi isik ka ette nägema, et võib põhjustada liiklusõnnetuse. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 50

lg 3 p 2 nõudeid ja pani sellega toime

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju.

§ 236

lg 1 Lisaks eelmärgitule süüdistatakse menetlusalust isikut

§ 169

lg 4 p 4, 5 ja lg 5 nõuete rikkumises ja § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises selles, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Menetlusaluse isiku selgitustest nähtuvalt sõitis ta parkivale sõidukile tagant sisse, läks autost välja kahjustusi vaatama ja siis sõitis sündmuskohalt minema. Seda kinnitavad ka tunnistaja Xxxxi ütlused, mille kohaselt nägi ta liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki juhti, kes väljus autost ja vaatas sõidukite vigastusi ning selle aja jooksul, mil ta läks kaamerat tooma, oli liiklusõnnetuse põhjustanud juht sündmuskohalt lahkunud. Nagu juba eelpool on tõendamist leidnud oli tegemist liiklusõnnetusega, mille tagajärjel on tekitatud varalist kahju.

§ 169sätestab juhi kohustused liiklusõnnetuse korral.

Ülalpool on kohus leidnud, et tulenevalt

§ 2

p 32 sätetest oli tegemist liiklusõnnetusega, mille käigus põhjustati varaline kahju teise sõiduki omanikule.

§ 169

lõigetes 1 kuni 2 on sätestatud juhi kohustused liiklusõnnetuse järgselt ohutuse tagamiseks ning lõikes 3 on sätestatud juhi kohustused teatud tingimuste olemasolul, s.o sündmuskohalt lahkumise osas seoses kannatanule abi osutamisega. Seejuures lasub juhil kannatanu haiglasse transportimise järgselt kohustus naasta viivitamatult sündmuskohale. Väärteoasjas kogutud tõenditest saab tulla järeldusele, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt ning kogu väärteomenetluse jooksul ei ole kogutud tõendeid, et menetlusalune isik oleks pöördunud politseisse liiklusõnnetusest teatamiseks. Küll teatas liiklusõnnetusest politseisse kõrvaline isik, kes liiklusõnnetust pealt nägi, kuid ise liiklusõnnetuses ei osalenud.

§ 169

lg 4 sätetega on üheselt mõistetavalt märgitud millistel tingimustel ei pea politseile liiklusõnnetusest teatama.

§ 169

lg 4 p 1 kohaselt ei pea politseisse liiklusõnnetusest teatama juhul, kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ise ei nõua oma tervise kontrolli. Kohus leiab, et nimetatud sätet tuleb vaadata kogumis sama lõike teiste punktidega ning see punkt on vaid üheks osaks loetletud tingimustest, kuivõrd liiklusõnnetuse mõiste ei tulene ainult inimese tervise kahjustamisest, vaid ka varalise kahju tekkimisest. Varalise kahju puhul on olulisteks tingimuseks

§ 169

lg 4 p 2, 3, 4 ja 5 sätted, milliste kohaselt peavad liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses olema ühel meelel, kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud, on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja kõik punktides 2 kuni 4 loetletud asjaolud on liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad kirjalikult vormistatud ja sellele alla kirjutanud. Väärteoasja materjalidest sellist dokumenti, mille liiklusõnnetuse põhjustanud menetlusalune isik ja kahju saaja oleks vormistanud

§ 169lg 4 p 5 sätteid järgides, ei leidu.

Kuivõrd menetlusalusest isikust juht lahkus liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohalt, siis ei olnud võimalik täita ka

§ 169lg 4 märgitud tingimusi.

Seega ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kui juht täitnud

§ 169

lg 4 sätestatud nõudeid, mis annaks õiguse jätta politseile liiklusõnnetusest teatamata. Sündmuskohale jäi vaid teine pargitud ja liiklusõnnetuses osalenud sõiduk.

§ 169

lg 5 teise alternatiivi kohaselt aga tuleks politseile teatada siis, kui varalise kahju saaja ei ole teada. Kuivõrd menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt, siis ei saanud talle ka kahju saaja teada olla, mistõttu oli tal ka sel juhul teatamise kohustus. Menetlusaluse isiku käitumisest saab aga järeldada, et teda kahju tekitamine ega kahju saaja ei huvitanud. Ühe variandina tuleks 4 kõne alla olukord, kus kahju tekitajat ei ole sündmuskohal ning antud juhul lahkuski menetlusalune isik sündmuskohalt ja liiklusõnnetusest teatas sündmuskoha läheduses viibinud kõrvaline isik. Kohus leiab, et politseile liiklusõnnetusest teatamise kohustusele viitab

§ 169

lg 5 sõnastus koosmõjus lõike 6 sõnastusega, mille kohaselt tohib sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse või teiste sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ja jäljed. Väärteoasjas kogutud ja kontrollitud tõendite kohaselt lahkus liiklusõnnetuse põhjustaja aga sündmuskohalt. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku edasi sõitmine pärast liiklusõnnetust toimus seadusliku aluseta, kuivõrd tal ei olnud transportida kannatanut haiglasse ja sündmuskoha säilimine ei oleks sündmuskohal takistanud teiste sõidukite liiklust. Seega peab liiklusõnnetusest politseile igal juhul teatama, millest saab järeldusi teha nii

§ 169lg 1, 2, 3, 5 kui ka 6 sätetest.

Kohus leiab, et politseile võib liiklusõnnetusest teatamata jätta üksnes

§ 169

lg 4 p 2 - 4 sätestatud tingimustel, so seaduses üheselt sätestatud erijuhul ja selleks tuleb koostada

§ 169lg 4 p 5 märgitud dokument.

Antud vaidlusalusel juhul

§ 169lg 4 sätestatud asjaolud puudusid.

Samasugusele seisukohale on asunud ka Riigikohus oma lahendites 3-1-1-93-06 ja 31-1-81-07. Käesoleval juhul ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kahju saajaga vastutuse osas kokkuleppele jõudnud ega sündmuskohal, s.o liiklusõnnetuse toimumise kohas sellekohast kirjalikku kokkulepet sõlminud. Süüteo asjaoludest nähtub üheselt, et menetlusalune isik lahkus teadlikult sündmuskohalt ja ei teavitanud tahtlikult liiklusõnnetuse põhjustamisest politseile, seega on väärtegu toime pandud kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 169

lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 nõudeid ja pani sellega toime

§ 236

lg 1 ettenähtud väärteo, s.o liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumine, kui teatamine oli kohustuslik. NPALS § 151 lg 1 Lisaks sellele süüdistatakse menetlusalust isikut selles, et ta oli tarvitanud narkootilist ainet fentanüüli ilma arsti ettekirjutuseta. Joobeseisundi tuvastamise toimingute tegemise saatekirjast nähtub, et 24.06.2017 on menetlusaluselt isikult tervishoiuteenuse osutaja juures kell 19.55 võetud uriiniproov. Tehtud uuringu 1171T tulemusena on menetlusaluse isiku organismis tuvastatud fentanüüli sisaldus. Fentanüül kuulub NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 II nimekirja. Väärteoasja materjalidest ei nähtu arsti ettekirjutust eelmärgitud aine, s.o fentanüüli kasutamiseks. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine fentanüüli tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Süüteo asjaoludest ja menetlusaluse isiku karistusandmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut samalaadse väärteo eest karistatud, saab järeldada, et menetlusalune isik pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu ning pani sellega toime NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise. 5 Karistuse määramine Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 223

lg 1 järgi karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

§ 223

lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada

§ 223

lg 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

§ 236

lg 1 järgi karistatakse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

§ 236

lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada

§ 236

lg 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. NPALS § 151 lg 1 järgi karistatakse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut eelnevalt karistatud liiklusalase kuriteo, s.o KarS § 424 ja NPALS § 151 lg 1 väärteo toimepanemise eest. Seejuures rahatrahv, mis on vaid 12 eurot, on jäetud tasumata, kuigi menetlusaluse isiku selgitustest nähtuvalt ta töötab. Arvestades aga rahatrahvi tasumata jätmist saab tulla järeldusele, et menetlusalusel isikul kas puudub soov rahatrahve tasuda või ei ole tema sissetulek rahatrahvide tasumiseks piisav või siis puudub menetlusalusel isikul sissetulek sootuks. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et rahaline mõjutamine ei ole oodatud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab väärtegude toimepanemist. Seega on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest. Lisaks sellele on menetlusaluselt isikult Harju Maakohtu 14.09.2017 otsusega nr 1-17-8107 välja mõistetud menetluskulu, mis ei ole väike ja seetõttu on menetlusalusel isikul ka teisi rahalisi kohustusi. Neist asjaoludest tuleneval leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtub, et menetlusalune isik on

§ 223

lg 1 ning

§ 236

lg 1 ettenähtud väärteod toime pannud eraldi teoga, kuivõrd

§ 236

lg 1 ettenähtud väärtegu ei ole toime pandud sama teoga, s.o seoses sõiduki juhtimisega ning kuivõrd NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine on tuvastatud hiljem, mitte vahetult sündmuskohal kinnipidamise järgselt, siis arvestades väärteo iseloomu ei ole alust väita, et menetlusalune isik oleks NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärtegu toime pannud samaaegselt teiste väärtegudega ja seoses sõiduki juhtimisega. Seetõttu tuleb ka selle väärteo toimepanemine lugeda toime panduks eraldi teoga. Arvestades seda, et menetlusalune isik pani lühikese aja jooksul toime kolm väärtegu, samuti menetlusaluse isiku karistusandmeid, siis leiab kohus asjaolusid kogumis arvestades, et menetlusaluse isiku süü on väärtegude kogumis üle keskmise suur ja ta kujutab endast liikluses jätkuvalt ohtu ning see tingiks karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras. Omaks võetud karistuspraktika kohaselt võib ka keskmise süü puhul mõista rangema karistuse kui asjaoludest ja süütegudest ning süüdlase isikust tulenevalt tuleb keelunormi kehtivust kinnitada karistusega, mis ületab sanktsiooni keskmist määra. Menetlusalune isik on avaldanud ka kahetsust, kuid arvestades tema eelnevaid karistusandmeid suhtub kohus sellesse mõningase kriitikaga. 6 Lisaks peab kohus vajalikuks karistuse mõistmisel arvestada menetlusaluse isiku karistusandmetega, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut 06.09.2016 karistatud KarS § 424 järgi ja 07.06.2016 karistatud NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest. Eeltoodust nähtub, et menetlusalust isikut ei ole varem karistatud käesolevas väärteoasjas inkrimineeritud samalaadsete liiklusalaste väärtegude eest, kuivõrd karistusandmetesse märgitud arest, mis on mõistetud Harju Maakohtu 12.06.2013 otsusega, peaks olema karistusandmetest kustutatud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib temale inkrimineeritud iga väärteo eest mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuivõrd karistuste kogumis on lõplikult ära kantav karistus niigi keskmises määras. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS § 107 lg 1 p 1, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest. Puutuvalt võimalikku lisakaristusse peab kohus vajalikuks märkida, et nii

§ 223

lg 2 kui ka § 236 lg 2 näevad ette võimaluse kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Kohus leiab, et kuigi

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisega tekitati varalist kahju, siis juhul, kui menetlusalune isik oleks järginud

§ 169

nõudeid, jäänuks

§ 236lg 1 ettenähtud väärtegu toime panemata.

Politseile teatamata jätmine ja sündmuskohalt lahkumine aga käivitasid menetluse alustamise ja andsid aluse arvata, et menetlusalune isik võis olla juhile keelatud seisundis. Seetõttu leiab kohus, et ühe väärteo toimepanemisele järgnenud teise tahtliku väärteo toimepanemine muudab menetlusaluse isiku süü suuremaks ja arvestades asjaolu, et menetlusalusel isikul on ka kehtiv karistus KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, tuleks

§ 236lg 2 alusel kohaldada ka lisakaristust.

Samas on käesoleva kohtuotsuse koostamise ajaks jõustunud Harju Maakohtu 14.09.2017 otsus nr 1-17-8107 (jõustus 30.09.2017), millega kohaldati menetlusaluse isiku suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks. Seega on tegemist olukorraga, kus menetlusaluselt isikult on juba sõiduki juhtimise õigus ära võetud ning käesoleva otsusega ei ole enam lisakaristust võimalik kohaldada. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.