lg 2 järgi Menetlusalune isik Arne Rebane, isikukood: 36003190327, elukoht: Xxxx, EV kodanik, töötab Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse esindaja Raul Annuka. Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Arne Rebane LS §
S § 63 lg 1 kohaldamisel arestiga 25 päeva. Vastavalt KarS § 69 asendada Arne Rebasele (Rebane) mõistetud arest 25 päeva üldkasuliku tööga 25 tundi, mille tegemise tähtajaks määrata 2 kuud. Asitõend – CD plaat salvestusega jätta peale kohtuotsuse jõustumist väärteoasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna patrulltalituse patrullpolitseinik Andrea Rebase (Rebane) poolt on 16.09.2017.a. koostatud väärteoprotokoll 20171609439001 selles, et Arne Rebane 16.09.2017.a. kella 18:15 ajal juhtis Harjumaal Tallinna linnas Kõrgemäe teel suunaga Rannamõisa kiriku kalmistu poole mootorsõidukit Škoda Fabia reg.nr xxxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,42 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,47 mg/l +/- 0,05 mg/l kohta. Samuti juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles varem juhtimiselt kõrvaldatud. 1 Sellise tegevusega Arne Rebane rikkus liiklusseadus § 90 lg 1 p 1,3 ja § 69 lg 3 nõudeid ning pani toime liiklusseaduse §
Menetlusalune isik tunnistas end kohtuistungil süüdi ja andis ütlusi, et juhtimisõigust ei ole tal kunagi olnud, juhtis mootorsõidukit, kuivõrd auto oli vaja viia remonditöökotta, eelnevalt oli tarvitanud alkoholi. Kahetseb tehtut ja on nõus tegema üldkasulikku tööd. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et Arne Rebast (Rebane) tuleks karistada LS §
S § 63 lg 1 alusel 25 päevase arestiga, millise võib asendada üldkasuliku tööga. Kohus, hinnanud väärteoasjades kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on 16.09.2017.a. väärteos tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, milles Arne Rebane on andnud ütlusi, et 16.09.2017.a. juhtis ta autot Škoda purjus peaga, seoses surnuaiale minekuga, et panna naisele ja pojale küünal (tl. 4); tunnistaja Xxxx ülekuulamise protokolliga, milles politseiametnik on andnud ütlusi, et 16.09.2017.a. sõites koju Xxxx märkas kella 18:05 ajal maja juurest ära sõitmas sõidukit Škoda Fabia reg.nr xxxx. Sõiduk kuulub ühele Xxxx elanikest. Kuna varem on sama meesterahvas alkoholijoobes sõitnud, otsustas sellest teavitada politseid ja otsustas talle järgi sõita. Kella 18:15 ajal peatus sõiduk kalmistu juures, ta läks koheselt auto juurde, eemaldas süütest võtme ja jäi politseid ootama. Roolis olnud meesterahvas oli kogu aeg tema juures ning alkoholi peale ei joonud. Sõiduki liikumisest on olemas videoregistraatoris 2 videot (tl. 5); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt Arne Rebane kõrvaldati sõiduki Škoda Fabia reg.nr xxxx roolist, kuna isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja oli alust arvata, et isik on joobeseisundis (tl. 6); indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, mille kohaselt tuvastati Arne Rebasel (Rebane) 16.09.2017.a. kell 19:27 – 19-31 alkoholijoove 0,47 mg/l +/0,05 mg/l ning lõplikuks mõõtetulemuseks oli 0,42 mg/l kohta (tl. 7 – 8); Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millest nähtub, et Arne Rebasel (Rebane) kehtivaid juhilubasid ei ole (tl. 10) ning toimiku teiste materjalidega. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Arne Rebasele (Rebane) karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning õiguskorra kaitsmise huvisid ja samuti võimalust mõjutada Arne Rebast (Rebane) edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Isikut ei ole varem väärteokorras karistatud, kuid ühel korral kriminaalkorras KarS § 424 alusel ning mõistetud karistuseks rahaline karistus, mi on isikul täidetud (tl. 12). Kuivõrd varasemalt määratud karistus samalaadse süüteo9 toimepanemise eest ei ole avaldanud karistusena soovitud mõju ning isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, seega leiab kohus, et isikule tuleb määrata arest, millise võib asendada üldkasuliku tööga. Asitõend – CD plaat salvestusega jätta peale kohtuotsuse jõustumist väärteoasja juurde. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48, § 69, Väärteomenetluse seadustiku 107- 111 sätetest. /allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.