4-17-4734/7

Väärteoasi nr.4-17-4734 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus Kohtunik Sekretär Menetlusalune isik 19.10.2017 Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Julia Vernikova Väärtegu Istungil osalenud isikud NPALS § 151 lg 1 järgi (väärteoasi nr 2316,17,005648) Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna esindaja Liisa Miil Tarmo Tander, isikukood 37702190312, elukoht Xxxx, töökoht puudub LÕPPOSA Tunnistada süüdi Tarmo Tander Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 lg 1 järgi ja määrata talle karistusena arest 10 päeva. Arest tuleb ära kanda Põhja prefektuuri Arestimajas ning aresti kandmisele tuleb asuda hiljemalt 06.11.2017.a. Tähtaegselt aresti kandmise jätmisel kohaldada Tarmo Tanderi suhtes sundtomist arestimajja. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav 19.10.2017.a. Harju Maakohtus. Apellatsiooniõiguse kasutamisest tuleb teatada Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Tuvastatud asjaolud Vastavalt väärteoprotokollile nr. AB 1541960 10.08.2017 oli isik eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Oma tegevusega pani ta toime NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtu seisukoht 2 Menetlusalusele isikule on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud, ta on kohtukutse isiklikult kätte saanud, kuid ei taotlenud asja arutamise edasilükkamist, seega on alust vastavalt VTMS § 90 lg 1 arutada asja tema osavõtuta. Menetlusaluse isiku süü on tõendamist leidnud indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, mille kohaselt esinesid tal narkootilise aine – fentanüüli - tarvitamise tunnused. Menetlusalune isik on väärteomenetluses kinnitanud, et tarvitas eelmisel päeval fentanüüli. Karistuse määramisel kohus arvestab, et Tarmo Tander on varem korduvalt karistatud väärteo korras samalaadsete väärtegude toimepanemise eest, tal on kokku 10 kehtivat karistust, sh karistati teda arestiga, kuid ta ei teinud sellest vajalikke järeldusi. Samuti nähtub karistusregistri väljavõttest, et menetlusalust isikut on korduvalt varem karistatud rahatrahviga, kõik määratud rahatrahvid on jäetud tasumata. Seega ei mõjutanud teda eelmised karistused elama seaduskuulekalt ning kergemaliigilise karistusega ei ole võimalik karistuse eripreventiivset eesmärki saavutada. Tarmo Tander ei oma kindlat töökohta ja sissetulekut, varem määratud rahatrahvid on tal tasumata, mistõttu on alust arvata, et karistusena määratav rahatrahv jäetakse tema poolt järjekordselt tasumata. Tema karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Seega kohus ei pea võimalikuks karistada Tarmo Tanderit rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga. Aresti määramisel arvestab kohus isiku süü suurust, karistust kergendavate asjaolude puudumist, karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke ning peab otstarbekaks karistada menetlusalust isikut arestiga alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus juhindub VTMS § 107 lg 1 p 1, § 109-111. Julia Vernikova Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 2