← Eesti

2-17-3948/26

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 30. august 2017,

) § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja kahju vahel. Seetõttu on hageja väide, nagu oleks võlgnik jätnud täitmata tehingust tuleneva kohustuse, tõendamata ja paljasõnaline. Hageja esitatud dokumendid ei tõenda, et hageja on plaadid ostnud võlgnikult, plaadid oleksid osutunud praaktooteks ning need oleks välja vahetatud. 3

(8)MAAKOHTU OTSUS
  1. Maakohus jättis hagi
  2. mai 2017 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata (resolutsiooni p 1). Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja määras kindlaks kostjale hüvitatava kulu summa (p 2). Sama otsusega jättis maakohus ka rahuldamata hageja
  3. mai 2017 taotluse
  4. mai 2017 kohtuistungi protokolli parandamiseks (p 3).
  5. Maakohus tugines Riigikohtu
  6. oktoobri 2010 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-82-10 p-dele 15 ja 16;
  7. oktoobri 2009 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-105-09 p-le 12;
  8. jaanuari 2012 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-129-11 p-le 11 ning
  9. veebruari 2017 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1146-16 p-le
  10. Neis lahendites kajastatud seisukohtade põhjal leidis maakohus, et hageja ei ole tõendanud ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste kogumi üleandmist võlgnikult kostjale ega ka kitsamalt võlgnikuga sõlmitud müügilepingust tuleneva väidetava kahju hüvitamise kohustuse üleminekut kostjale. Kohtuistungil kinnitas hageja, et tõendikogumiks, mis hageja arvates tõendab võlgnikuga sõlmitud müügilepingu ja kahju hüvitamise kohustuse üleminekut kostjale, on hagi lisad nr 11–
  11. Nimetatud tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada võlgniku ettevõtte üleminekut kostjale. Ainuüksi selle tuvastamine, et isik, kellele ettevõte väidetavalt üle anti, kasutab samu ruume ja domeeni ning müüb samu kaupu kui ettevõtte väidetav üleandja, et ettevõtete ärinimed ja koduleht on sarnased ning nad on seotud juhtorganite kaudu, ei anna alust

§ 182kohaldamiseks.

Hageja on iseenesest õigesti leidnud, et asjaolu, et ettevõtte väidetava üleandja ja omandaja juhtorganite liikmed ning omanikud on samad, võib olla ettevõtte üleminekut kinnitavaks argumendiks. Samas määravaks argumendiks ettevõtte ülemineku tuvastamiseks saab Riigikohtu seisukoha kohaselt olla ettevõtte majandamisega seotud asjade ja õiguste käsutamine ning alles siis, kui hageja oleks neid asjaolusid tõendanud, olnuks kohtul võimalik vaidluse korral arvestada täiendavaid ettevõtte üleminekut kinnitavaid argumente. IM

  1. augusti 2016 e-kirjas märgitu uue juriidilise keha loomise kohta, ei tõenda ettevõtte üleminekut, kuivõrd ainuüksi uue äriühingu loomine ei ole seostatav ettevõtte üleminekuga. Ettevõtte üleminekuks on vajalikud muud õigustoiminguid nagu näiteks lepingute ja vara üleminek, piisav ei ole pelgalt uue äriühingu loomine. Ka TN e-kirjast, milles on kinnitatud
  2. märtsi 2016 seisuga võlgnikul tegevuse puudumist, ei saa järeldada, et võlgnik andis ettevõtte üle kostjale.
  3. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Arvestades asja keerukust ja mahtu, on kostja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud ajalises mahus 6,5 t, mis kostja lepingulise esindaja töö tunnihinda (120 eurot) arvestades vastab summale 780 eurot. POOLTE SEISUKOHAD
  4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja esimese võimalusena saata asi maakohtule uuesti lahendamiseks või teise võimalusena hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. Esiteks on maakohus valikuliselt ja ühekülgselt käsitlenud üksnes tema arvamusega sobituvaid seisukohti ja kujundanud oma lõppjäreldused meelevaldse käsitluse tulemusena, ilma tõendeid sisuliselt analüüsimata ja otsuses käsitlemata. Kohtuotsus ei ole kooskõlas seaduslikkuse ja põhjendatuse põhimõtetega ning nende printsiipide rikkumine on viinud ebaõige lahendini. Kohtu järeldused on nii faktiliselt kui õiguslikult motiveerimata ning siseveendumuse kujunemine ei ole jälgitav. Sisuliselt ei ole kohus käsitlenud ega ka kummutanud ühtegi hageja väidet ega õiguslikku käsitlust. Samas eelistab kohus põhjendamatult kostja üldsõnalisi õiguslikke argumente tõendatud faktide hindamise asemel. 4

(8)Teiseks on vaidlustatud otsus üllatuslik. Kordagi ei andnud kohus mõista, et olulised asjaolud on üldse tõendamata või pole piisavalt tõendatud. Kuna kostja faktiväidetele vastu ei vaielnud, ei osanud hageja kuidagi oodata, et vaja oleks veel mingeid tõendeid. Kolmandaks jaotas maakohus ebaõigesti tõendamiskoormise. Hagejalt ei saa nõuda ettevõtte varjatud ülemineku korral, et ta esitaks kaubamärgi üleandmise lepingu vms. Kui hageja tõendas et Magrock kaubamärgi müügiõigus oli varem võlgnikul ja nüüd on kostjal (seda kinnitab selgesõnaliselt IM oma e-kirjades), siis pidanuks kostja tõendama vastupidist. Sama moodi on hageja tõendanud samade toodete müümise, sama tegevuskoha, sama laopinna, isikute ringi kattuvuse jne.
  1. Kostja vaidleb kaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb hagi rahuldamise ja menetluskulude jaotuse ning kindlaksmääramise osas TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada. Asi saadetakse maakohtule uuesti lahendada eelmenetluse staadiumis. Apellatsioonkaebuse esimese alternatiivina esitatud taotlus rahuldatakse. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud (ega ka saa vaidlustada) resolutsiooni p 3 osas, millega jäi rahuldamata protokolli parandamise taotlus.
  3. Hageja esitas koos
  4. augusti 2017 menetlusdokumendiga taotluse ühe täiendava dokumentaalse tõendi (Magrock MgO plaadi tootekirjeldus ja andmed) vastuvõtmiseks. Ringkonnakohus jätab viidatud taotluse selle hilinenult esitamise tõttu TsMS § 331 lg 1 alusel menetlemata. Vastavalt ringkonnakohtu
  5. juuli 2017 määrusele said pooled esitada oma seisukohti kuni
  6. augustini 2017 ja vastaspoole seisukohtadele vastata kuni
  7. augustini
  8. Taotluste esitamise võimalust alles
  9. augustil 2017 ringkonnakohus pooltele ette ei näinud. Hageja taotluse menetlemiseks tuleks määrata kostjale uus tähtaeg sellele vastamiseks, mis tooks kaasa menetluse viibimise, sh lahendi avalikult teatavaks tegemise aja edasilükkamise. Kuna kostja ei saanud
  10. augustil 2017 enam esitada uusi väiteid, millega tuleks kaebuse lahendamisel arvestada, siis ei ole asjakohane ka hageja põhistus, et ta peaks saama võimaluse praegu uue tõendi esitamiseks. Hagejal on võimalus esitada tõend maakohtule asja uuel läbivaatamisel, kui pooltel on tõendis kirjeldatud asjaolude üle vaidlus. Tõendi elektroonilise esitamise tõttu ei ole vaja seda hagejale tagastada.
  11. Maakohus jättis hagi rahuldamata peamiselt põhjendusega, et ettevõtte üleminek võlgnikult kostjale ei ole tõendatud. Ringkonnakohus selle järeldusega ei nõustu. Vaidlustatud otsus ei ole piisavalt põhjendatud ning maakohus rikkus selgitamiskohustust ja jaotas ebaõigesti tõendamiskoormise.
  12. Hageja nõuab kostjalt sellise kohustuse täitmist, mis algselt oli võlgnikul. Hageja väitel andis võlgnik oma ettevõte üle kostjale. 11.
  13. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 66¹ kohaselt on ettevõte majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb.

§ 182

lg 2 esimese lause alusel lähevad ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 11.2.

§ 180

lg 1 sätestab, et ettevõtte üleandja võib omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale üle ettevõtte. Ettevõte võib omandajale üle minna ka seaduse alusel.

§ 180

lg 2 kohaselt ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. 5

(8)11.3. Ettevõtte läheb

§ 180

lg 1 järgi üle, kui ettevõtte üleandja ja omandaja sõlmivad selle kohta võlaõigusliku lepingu.

§ 182

lg 1esimeses lauses täpsustatakse, et ettevõttesse kuuluvad asjad antakse omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi. Ettevõtte üleminekuks on vaja, et vara läheks üle kogumis, kuid mitte tingimata korraga ja ühe tehinguga (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

  1. oktoobri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8210, p-d 12 ja 13). 11.
  2. TsÜS § 6 lg-s 3 sätestatud spetsialiteedi põhimõtte kohaselt tuleb iga ettevõttesse kuuluv õigus üle anda eraldi käsutustehinguga, st ettevõte saab üle minna mitmel õiguslikul alusel (vt Riigikohtu
  3. oktoobri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-09, p 12;
  4. oktoobri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-10, p 13 ja
  5. novembri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-11, p 47). Kuna ettevõtte ülemineku eelduseks on ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste kogumi üleandmine, tuleb omandajale üle anda ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad ja õigused (vt Riigikohtu
  6. oktoobri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-09, p 12, samuti kokkuvõtvalt
  7. jaanuari 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-11, p 11 teine lõik). 11.
  8. Ettevõtte ülemineku tuginemiseks peab hageja niisiis eelkõige esile tooma ja vaidluse korral tõendama ettevõtte majandamisega seotud asjade ja õiguste käsutamist. Seejärel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas nende asjade ja õiguste käsutamine kogumis kujutab endast ettevõtte üleminekut. Muu hulgas hindab kohus, kas asjade ja õiguste kogumiga on üle läinud ettevõtte majandustegevusega seotud põhivara ehk nn ettevõtte tuum (vt Riigikohtu
  9. jaanuari 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-11, p 11 kolmas lõik, ja selles viidatud
  10. novembri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-11, p 47).
  11. Siiski tuleb lisaks arvestada ettevõtte varjatud ülemineku eripäradega, millele maakohus ei pööranud piisavalt tähelepanu ja mis võis tuua kaasa ebaõige kohtulahendi. 12.
  12. Ettevõtte ülemineku regulatsiooni üheks eesmärgiks peetakse üleantava ettevõttega seotud kohustuste võlausaldajate kaitset (vt nt Tamme, M. Ettevõtte üleminek varjatud tehinguna. Juridica III/2009, lk 181–188, 181). Sellest tulenvalt on oluline võtta poolte tõendamiskoormise jaotamisel arvesse, kas ettevõtte üleandmist sooviti varjata, mis võib vähendada hageja ja suurendada kostja tõendite esitamise kohustust (ibid lk 183–184). 12.
  13. Maakohus sedastas vaidlustatud otsuse p-s 33, et ainuüksi selle tuvastamine, et isik, kellele ettevõte väidetavalt üle anti, kasutab samu ruume ja domeeni ning müüb samu kaupu kui ettevõtte väidetav üleandja, et kostjate ärinimed ja koduleht on sarnased ning ettevõtte väidetav üleandja ja uus omanik (maakohtu otsuses eksitavalt koos „kostjad“) on seotud juhtorganite kaudu, ei anna alust

§ 182kohaldamiseks.

Maakohus pidas määravaks argumendiks ettevõtte ülemineku tuvastamiseks ettevõtte majandamisega seotud asjade ja õiguste käsutamist, mida ta ei tuvastanud. 12.

  1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et ilma ettevõtte majandamisega seotud asjade ja õiguste üleandmise tuvastamist pole võimalik tuvastada ettevõtte üleminekut (vt eespool ka p 11.5). Samas leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsuses sisuliselt tuvastatuna märgitud asjaolud (samade ruumide ja domeeni kasutamine, samade kaupade müümine, ärinimede ja kodulehtede sarnasus ning vähemalt osaline kattuvus juhtorganite liikmetes) annavad alust muuta tõendamiskoormise jaotust kostja kahjuks (vt selle kohta nt Riigikohtu
  2. mai 2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-04, p 19, ja Tallinna Ringkonnakohtu
  3. detsembri 2008 otsus tsiviilasjas nr 2-07-9962). Sellele pidanuks maakohus juhtima eelmenetluses poolte tähelepanu ja selgitama kostjale, et tõendamiskoormis võib tema kahjuks ümber pöörduda. 12.
  4. Lisaks on maakohus jätnud hindamata poolte väited ja tõendid aspektist, kas ettevõtte majandamisega seotud asjade ja õiguste üleandmise saab tuvastada selle tulemuse põhjal lähtudes võlgniku ja kostja vastavatest konkludentsetest tahteavaldustest (TsÜS § 68 lg 3). 6

(8)Olukorras, kus esineb põhjendatud kahtlus, et ettevõtte üleminekut soovitakse varjata, võib olla piisav tuvastada asjade ja õiguste tegelik üleminek ning sellest omakorda järeldada ettevõtte üleandja ja omandaja vastavat tahet. 12.
  1. Kokkuvõtvalt on maakohus omistanud põhjendamatult suure kaalu konkreetsete käsutustehingute esiletoomisele ja tõendamisele. Riigikohtu ja Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb kohtutel ettevõtte ülemineku tuvastamisel analüüsida konkreetsete tehingute asjaolusid ja nii neile eelnevat kui ka järgnevat tehinguosaliste käitumist. Sealjuures on otstarbekas hinnata vähemalt järgmiste kriteeriumite täidetust (Riigikohtu halduskolleegiumi praktika alates
  2. juuni 2011 otsusest haldusasjas nr 3-3-1-20-11, vt eelkõige p 11; Euroopa Kohtu praktika alates
  3. märtsi 1986 otsusest kohtuasjas nr 24/85: Spijkers, ECLI:EU:C:1986:127, eelkõige p 13): - ettevõtte tüüp; kinnisasja, tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek; immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmine; kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus; üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus; majandustegevuse jätkuvus, ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg; nn väheste vahenditega ettevõtete puhul on eriti oluline personali säilitamine; ettevõtja omandaja varasem tegevus; üleandja ja omandaja tegevuskoht, juhtorganite liikmete kattuvus. Need tingimused on kohustusliku tervikliku hindamise üksikud elemendid, mistõttu ei saa neid hinnata eraldiseisvatena (Euroopa Kohtu
  4. novembri 2015 otsus kohtuasjas nr C-509/14: ADIF, ECLI:EU:C:2015:781, p 32, samuti
  5. jaanuari 2011 otsus kohtuasjas nr C-463/09: CLECE, ECLI:EU:C:2011:24, p 34 ja neis viidatud varasem praktika; sarnaselt Riigikohtu
  6. aprilli 2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-6-12, p 12, ning
  7. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-10, p 17; vt kokkuvõtvalt Vutt, M. Ettevõtte üleminek. Kohtupraktika analüüs. Tartu 2010, kättesaadav Riigikohtu veebilehel, lk 9–10). 12.
  8. Kuigi eelviidatud loetelu on koostatud maksu- ja tööõiguse aspektist ettevõtte ülemineku hindamisel, on see siiski kohane ka väidetava ettevõtte varjatud üleminekut tuvastamisel eraõiguslike isikute vahelises võlaõiguslikus vaidluses. Maksu- ja tööõiguse normid on kehtestatud teistel eesmärkidel (vastavalt riigi maksutulu ja töötajate kaitse), aga võlausaldajate kaitse eraõiguslikus suhtes ei peaks olema neist nõrgem (vt ka Leppik, M., Lillsaar, M. Ettevõtte üleminek maksuõiguses. Kohtupraktika analüüs. Tartu 2013, kättesaadav Riigikohtu veebilehel, lk 23). 12.
  9. Ettevõtte ülemineku kriteeriumitel võib olla erinev kaal, aga käesoleval juhul ei ole põhjust ettevõtte ülemineku varjamise tahtluse korral omistada olulist tähendust asjade ja õiguste käsutustehingutele. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel kontrollida kõiki loetletud kriteeriume, hinnates, millised neis märgitud asjaolud saab poolte esitatud väidete ja tõendite põhjal tuvastada või lugeda tuvastatuks, ning seejärel teha järeldus ettevõtte võimaliku ülemineku kohta võlgnikult kostjale.
  10. Maakohus ei viinud läbi piisavat eelmenetlust, sh ei selgitanud pooltele kõiki ettevõtte ülemineku aspektist tähtsust omavaid kriteeriume ega tõendamiskoormise jaotust. Sellega rikkus maakohus TsMS § 392 lg 1, § 351 lg-d 1 ja
  11. Selgitamiskohustuse täitmata jätmine on oluline menetlusõiguse rikkumine, mis toob kaasa maakohtu lahendi tühistamise ja asja uuesti arutamisele saatmise (Riigikohtu
  12. detsembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-16, p 30 esimene lõik). 7
(8)Samuti ei käsitlenud maakohus ettevõtte ülemineku eitamise tõttu muid asja lahendamisel tähtsust omada võivaid asjaolusid. Sellises olukorras on otstarbekas saata asi uuesti lahendada maakohtule eelmenetluse staadiumis (vt nt Riigikohtu
  1. detsembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14, p 29 esimene lõik). Asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise korral puudub ringkonnakohtul vajadus ja mõistlik põhjendus hinnata tõendeid ja tuvastada asjaolusid (ibid p 28 esimene lõik). Samuti ei ole sel juhul vaja enam vastata kaebuse ülejäänud väidetele (vt nt Riigikohtu
  2. oktoobri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-99-15, p 14 kolmas lõik).
  3. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus vastavalt asja uue läbivaatamise tulemustele. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.