Obsah (4)

§ 152§ 45§ 106§ 155

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-16-977 Määruse kuupäev 28. märts 2017 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Raagini Mody, Chirag Mody, Shalini Mody-Pauts, Naresh Mody, OÜ Aspin-

§ 152lg 1 p 4.

Vastustaja on kohtule teatanud, et ehitustööde tellija on Aleksandri tänava üle andnud. Aleksandri tänava üleandmise-vastuvõtmise akti (tl 68) kohaselt on Aleksandri tänav lõigus Riia tänav kuni Soola tänav valminud 31.10.2016 ning TTK Kultuurikeskus OÜ, kes oli ehitusloa menetluses loa taotleja, andnud 28.02.2017 tänava üle Tartu Linnavalitsuse Linnamajanduse osakonnale. Kuna 01.07.2015 jõustunud ehitusseadustiku (EhS) lisa 2 (kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1250/1201/7007/Lisa_2_01.03.2017.pdf#) kohaselt puudub avalikult kasutatava tee ümberehitamisel kasutusloa või kasutusteatise andmise kohustus, siis on vaidlusalune ehitusluba realiseerunud tee valmimisega ja üleandmisega vastustajale. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et ehitisele antud ehitusluba kehtib kuni ehitisele kasutusloa andmiseni ja pärast ehitisele kasutusloa andmist ei ole võimalik ehitise nõuetelevastavust vaidlustada ehitusloa peale protesti või tühistamiskaebuse esitamise teel. Samuti ei ole haldusorganil enam võimalik ehitusloa kehtetuks tunnistamine. Vastava põhjendatud huvi olemasolu korral on võimalik ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise taotlemine (vt RKHKo 30.11.2010, kohtuasja nr 3-3-1-63-10, p 19). 3

1. Kohus on väljendanud oma seisukohta vaidlustatud ehitusloa tühisuse tuvastamise nõude põhjendamatuse osas 12.05.2016 määruses (p 5). Halduskohus on jätkuvalt seisukohal, et vaidlustatud ehitusloa puhul ei esine ühtegi haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 sätestatud haldusakti tühisuse alust. Kohtu arvates ei ole kaebajate õiguste kaitseks põhjendatud nõuda ka ehitusloa õigusvastasuse tuvastamist (alljärgnevalt määruse p 15).
2. Kaebajad I ja kaebajad II on esitanud kohtule taotluse tuvastada Tartu Linnavalitsuse 21.04.2015 korralduse nr 425 „Riia tn 2 kinnistuga külgnevate tänavate rekonstrueerimiseks projekteerimistingimuste määramine“ õigusvastasus. Kaebajad põhjendavad vajadust esitada tuvastamiskaebus ja oma kaebeõigust esmajoones asjaoluga, et uus liikluskorraldus riivab kaebajate isiklikke huve (kaebajate I esindaja 26.01.20107 täiendav seisukoht ja taotlus, p 7).
3. Kohus ei pea lubatavaks projekteerimistingimuste õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamist käesolevas haldusasjas ning jätab taotluse rahuldamata. Vastavalt

§ 45

lg-le 2 võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Kuna Tartu Ringkonnakohus on käesolevas haldusasjas 26.05.2016 määruses (p 30) leidnud, et liiklus- ja parkimiskorralduse kehtestamine vaidlusalusel lõigul ei kuulu aga ehitusloa esemesse, siis ei ole kaebajate kohtule esitatud väited nende kinnistu haljasala kahjustamisest ega avaliku korra väidetavast rikkumisest käesoleva kohtuasja vaidlusesse puutuvad. Ka vastustaja sõnul ei kuulu liiklus- ja parkimiskorralduse kehtestamine vaidlusalusel teelõigul projekteerimistingimuste menetlusse. Kohus nõustub vastustajaga, et populaarkaebuse esitamise tähtaeg planeerimismenetluses on antud juhul ilmselgelt möödunud. Seega ei saavuta Tartu linna korralduste nr 407 ja nr 425 peale tuvastamiskaebuse esitamisega kaebajad soovitud eesmärki. Kaebajatel on võimalik oma õigusi kaitsta muul viisil. Valesti parkinud sõidukite või haljasalal manööverdavate sõidukite tekitatud kahjuhüvitamise nõue väljuks käesoleva kohtuvaidluse piiridest. Samuti ei puutu avaliku korra väidetavad rikkumised käesoleva kohtuasja vaidlusesse. 16.

§ 106

lg 8 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Käesoleval juhul ei olnud vaidlustatud haldusakti ammendumine ehk ehitusloa realiseerimine ilmselgelt tingitud kaebuste esitamisest halduskohtule, mistõttu ei ole lubatav menetluskulude vastustajalt väljamõistmine. 17. Halduskohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega menetlus lõpetatakse, võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (

§ 155lg 5).

Kaebuse läbi vaatamata jätmisel ja menetluse lõpetamisel on

§-s 43 sätestatud tagajärjed (

§ 155lg 6).

/allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik 4